Ehitusfoorum

Nüüd ei haara omalgi enam kiiruga küsitud küsimus.
Aga kui puhkan ja järgi mõtlen,ehk tuleb ka meelde, mida ennist mõtlesin.
Seniks aga soovitan lamedamate katusetga majadel hoogsalt lund lükata. Siinkohal toon näite juba ette ära (kevadel saabuv küsimus), kuidas lumi maapinnal ühtäkki kadus.
Nimelt oli kaugemal naabril lumi katuselt alla aetud, eks teda oli kogunenud ka taevasest armust sinna maja ümber, tulemuseks suured kuhjad lund ümber maja. Tellis veoauto, mis suutis selle lume endale peale tõsta. Valmistus juba kevadiseks sulaks rohkemgi ette!

Ma katsun selle pläma siin hästi lihtsalt kokku võtta.

Kui katusel on 50cm lund, siis kaalub see näiteks 10 tonni (lambi arv)
Kui see sama lumi katusel sulama hakkab, siis vajub ta kokku, kuid kaalub ikkagi 10 tonni.
Pmst termodünaamika esimene seadus. Energiat (või antud juhul massi) ei teki iseenesest juurde.

Käsna näide ei kehti, kuna vesi lastakse kraanist. Katusel kraane ei ole. (ma ei ole näinud)
Labida näitest ei ole ju raske aru saada.
Labidatäis lund kaalub 1 kg, labidatäis märga lund kaalub 10kg, sest märga lund mahub labidasse rohkem.
Märg lumi on kokku pakitud kohev lumi.

Mis puutub õhuniiskusesse, siis ma ei tea kui hästi lumi seda "imab", aga samuti ei tea Teie,
seega ärge vaielge tuumafüüsikast, kui te seda õppinud ei ole.

Mis puutub majast tulevale niiskusele, siis minuarust on katustel olemas tuulutus, mis niiskuse ära puhub.

Kui rääkida vihmast, siis julgen väita, et pmst sama palju kui seda katusele sajab, jõuab ka räästasse.

Mnjaa... See sinu "tuumafüüsika" oleks füüsika siis, kui sa teeksid vahet aine jäävuse seadusel. Ehk, kuna katus on selles mõttes avatud süsteem, siis....
Aga vahet ei olegi lõppkokkuvõttes. Lume ajab maha see, kes seda heaks arvab. See, kes seda teha ei taha ei pea seda ka tegema. Aamen!

Edit: Tasub mõelda ka sellele, et miks tekivad tõsiste´miinus kraadidega siiski maja räästastesse purikad?

Eestikinnisvara kirjutas: Edit: Tasub mõelda ka sellele, et miks tekivad tõsiste´miinus kraadidega siiski maja räästastesse purikad?

Ja Sul väikese juurde hea mõtliskleda, et mis kuradi moodi saab talvel külmaga väljas riideid kuivatada.

Tere!
Külma ilma kohev lumi: 1m3 = ca 100 kg.
Sula ilma vajunud lumi: 1m3 = ca 500 kg.
Andres

Kellele ja mida eelnev Andrese postitus peab nüüd tõestama, eelneva vaidluse teemal?

Husky kirjutas:
Ja Sul väikese juurde hea mõtliskleda, et mis kuradi moodi saab talvel külmaga väljas riideid kuivatada.

Mnjaa, aga me räägime siin kunagi jõudvatest sulailmadest. Kannatab kuivatada küll, kuid kui taevast lörtsi tuleb siis kasutegur natuke väike.

Küülaline kirjutas:Kellele ja mida eelnev Andrese postitus peab nüüd tõestama, eelneva vaidluse teemal?

Tere!
Ei tahagi siin midagi tõestada, aga umbes-täpselt nii palju, kaalub lumi.
Katuseomanikud mõõtku ise nüüd oma katuse keskmine lumepaksus, korrututagu ja vaadku,
kas peab katus kevadeni vastu või ei!
Andres (Andresto)

Eestikinnisvara kirjutas:

Husky kirjutas:
Ja Sul väikese juurde hea mõtliskleda, et mis kuradi moodi saab talvel külmaga väljas riideid kuivatada.

Mnjaa, aga me räägime siin kunagi jõudvatest sulailmadest. Kannatab kuivatada küll, kuid kui taevast lörtsi tuleb siis kasutegur natuke väike.

Et siis ööd on siin külmad ja raskus katustele väheneb

Andresto on justnagu õiged numbrid pannud aga 1m3 kohevat lund ei ole peale sulade saabumist enam 1m3 Selleks paeks maapinnalt lund hakkama katusele vedama, et see 1m3 ikka säiliks

Pigem on küsimus selles, et KAS SINA, majaomanik, oled teadlik, kui palju sul hetkel tonnides seda va valget lund katusel on?
Nüüd mõtle edasi, et kevad tuleb sadudega..Nii lund/lörtsi, kui ka vihma. Ööd on meil jätkuvalt külmad. Midagi ei pruugi juhtuda- õige! Kuid sobivate tingimuste kokkulangemisel võib juhtuda. Kui näiteks kõik see 8-9 tonni jääsegus6t lund räästasse pidama jääb, mis teed siis? Oled kindel, et mõnes sõlmes ei teki ülekoormust?

Tõsi ta on, kui panna ämber lund täis ja (oletame, et see kaalub 3kilo), see tuppa sulama viia, siis kogus väheneb kuid kaal on endiselt kolm kilo. Juurde ei tule ju midagi. Katusel see nii lihtne ei ole, sest kevadel lisandub sellele lumele paratamatult ka vihm mis muudabki lume raskeks ja koormus katusele kasvab oluliselt.
Minu kui materjali müüja seisukohalt ei ole see küll kasumlik soovitus, kuid nutikam on siiski katused puhtaks lükata
Sellest palju lumi kaalub leiab googeldades piisavalt infot ja sealt võib iga mees ise juba arvutada mis, kevadel vihmadega, see lumi tal katusel kaaluma hakkab.

Kui sellele kolmele kilole lisandub sulamise ajal kasvõi paar grammi, siis on tõestatud, et lumi imab õhust niiskust ja jutul lõpp. Kahjuks pole kodus täpset kaalu, muidu pooviks ise.

Tuppa sulama viies on see jama et õhuniiskus on väiksem kui kevadel sulailmaga ja osa ka aurustub. Aga kindel on see, et sulailmaga õues kõrge õhuniiskusega lumi muutub raskemaks.

Ära iial ütle iial ja samuti ära ütle, et SEE ON KINDEL, kui se sulle TUNDUB kindel. Kui aega ja huvi on siis soovitan lugeda 19. 02. Postimeest aga eriti selle artikli kommentaare. Seal üks Kuuuurija nimeline seletab (lükkab ümber) neid asju lausa molekulaartasandil (minu jaoks üpsis hariv ja veenev) http://www.tarbija24.ee/?id=226960&com=1&lk=3

Uurisin EMHI arhiivist paljude aastate märtsikuu sademete hulka. Märtsikuu keskmine on ca 35mm (see teeb 35kg/m2 juhul kui midagi ära ei voolaks ega auraks !) Max ööpäevas 2007 - Viljandis 19.märts 10mm (10kg/m2), 2008 - Võrus 26.märts 26mm (26kg/m2), 2009 - 32mm (Sõrves!) (32kg/m2 ööpäevas!) Arvatavasti olid aga selleks ajaks Sõrves katused ammu lumevabad.

olen viimastel päevadel oma ja sugulaste katustega tegelenud
labida ja veel suurema labigaga. päris karm töö igatahes
koristama peab selles pole kahtlust
kõigile koristajatele minu poolt jõudu ja jaksu
ja ärge üksinda katusele minge

Palju polegi vaja... http://www.delfi.ee/news/paevauudised/1 ... 1&l=fplead

Hirm nahas ehitatud objektide pärast? Mõtlema peab projekteerimise ja ehitamise ajal, mitte siis kui lund sajab!

lumi hakkab + temperatuuri juures niiskust sisse imama. Tegin kodus lihtsa katse: tõin õuest 200g lund ja panin selle köögikaalule, kui lumi oli ära sulanud, näitas kaal 250g!!!

Pigem võiks asja seletada faktiga, et külmaga on see tihe vaip ühtlane plaat, raskus jaotub ühtlaselt. Sulaga sidemed nõrgenevad ja ühtlane surve kaob. Vesi voolab lohkude poole ja surve jaotub nõrkadesse kohtadesse. Ja need kohad annavad järgi ning veab doominona asja kaasa. Mõistagi jääb kogu kevadine sadu ka lume kuhilasse kinni.

vist taheti öelda et hoonest väljub auru,sooja vms.mind huvitab selline võrdlus.kui suhrukott jätta veeämbri lähedusse siis imab niiskuse endasse.sool ka.kas lumi imab õhust vett.juba mõned tegelased pakkusid selle lumeimavuse välja ka.vist on lumi lihtsalt hea kohev materjal.peaks temp sobivusel vett imama küll mõnda aega.päris ära ei sula.ja kogub massi.me käisime hiljuti ehitamas hoonet mis pikk 120m.laius 60m.hoone katus tehti betoonpostidele aset raudfermidest.plekk ja vill peal.60m pikk ferm.all pole ühtki keskosa toetavat posti.mis hoonega tegu jätan ütlemata.sest antireklaami pole vaja kellegile.erinevad inimesed arvasid seal,et lumelükkamise brigaad.ja mitte väike peab seal vist aegajalt peal olema.

viimases vastuses kus kirjutan aurust ,mis väljub majast...ühesõnaga vastasin mingile kr..di küsimusele mida nüüd ei ei leidnud.aga kõik muu ikka sama.jõudu kõigile.kes palehigis katustel

Hea lugeda tarkade inimeste juttu. Aga olles ise nii mõnetki katused puhtaks rookinud ja raiunud Kadriorus 30kraadise kaldega maja katuse räästas 20-30cm paksust jääd, siis on soovitus AINULT üks, kui tekib pisimgi kahtlus katuse vastupidavuse ja lae veepidavuse suhtes, siis rookige katus lumest ja jääst puhtaks. Tulemuseks on südamerahu ja ei pea uut katust(maja) ehitama hakkama.

Kuskil teema keksel ma küsisn küsimuse : "Mis väljuba majast?"
Selle all pidasingi silmas soojust/niiskust, mis teeb mõnel katusel isegi -15 kraadiga lume alumise kihi sulavaks, ehk lõppkokkuvõttes jääks. Kui nüüd selline protsess on toiminud mingi 55 päeva, siis majaomanik näeb tõesti vaid "kohevat kerget lund", mis tegelikkuses on tonnide viisi sadmeid.
Selline protsess ei käi kaasas loomulikult kõikide majadega, kuid mida vanem maja, seda nö. loomulikum see on.