Ehitusfoorum

160m2 köetavat pinda, aeroc ecoterm lisasoojustuseta, väljast krohvimata, suht suured aknad. 2 korrust. Põrandaküte 1. korrusel betoonis, 2'l kipsis. Sooja vett raiskab 5 inimest.
Katuse soojustus 20cm peno.

Maaküte, Thermia Villa 7.5kW

Jaanuari kogu elektrikulu 2300 krooni, kui juulis oli kulu ca 400 krooni, siis küte 1900

150m2 Omatalo kilp,toas 23-24c jaanuari gaasikulu 300m3 ja rahas 2039.-.Kusagilt on arvele juurde ilmunud mingi korrigeerimis kogus 27m3,mis see on ja milleks? 2039.- on siis selle 327m3 eest.

gaasiküte kirjutas:Kusagilt on arvele juurde ilmunud mingi korrigeerimis kogus 27m3,mis see on ja milleks? 2039.- on siis selle 327m3 eest.

http://www.epl.ee/artikkel/487623

Külaline kirjutas:

trumm kirjutas:pelletikatel pelle, põleti iwabo villa s1x.
200m2, aeroc ecoterm lisasoojustuseta, suuri klaaspindu suhteliselt palju, katuslael 400-500mm kivivilla,
all põrandaküte 50m2 + 2 radikat, ülal 5 radikat .
200l boiler, vann, keskmine veekulu kuus 15 m3.
toas ca 21-22 kraadi, aknad tuulutusasendis (s.t. jahutatakse palju).
jaanuaris kulu 700 kg = 2000 eek
detsembris 600 kg = 1700

siin oled midagi raudselt puusse pannud, kas teed enda jaoks asja ilusamaks või midagi muud aga 700 kg graanulist saab heal juhul 2800 kw_h energiat ja selle maja jaoks sellest kindlasti kohe ei piisa. raudpolt

no mida ma siis nüüd ilusamaks teen - ei oska projektilt maja suurust lugeda või ei mäleta, millest ja mismoodi ehitatud on või ei oska pelletikotte lugeda või ei mäleta, palju radikaid on?

aga mul need naabrid ka aina imestavad, kellega me koos tellime... neil on otsas, mul veel kolmandik alusest alles...

see mööndus küll on, et üks 15m ruum ei ole kasutusel ja seal on radikas nii reguleeritud, et selles ruumis on +12C. Aga see 15m2 pealt puuduolev 9-10 C ei ole VÄGA märkimisväärne... samas kui juuksekarv lõhki ajada, siis järelikult on 200 - 15:2= 192 m2 pinda. tuulekojas ( 5 m2) on ka madalam temperatuur (ei ole reguleeritud, lihtsalt on jahedam) - ca + 17-18 C.

Veikko kirjutas:mul maja 280 m2, 820 m3, 250 mm narva plokk, 140 mm penofasaad, kõik küttes ca 23 c, põrandaküte, põranda all 50 mm peno, gaasikatel, 5200 eeku(5.80 eeku m3 gaasi) jaanuar. Klaasi ikke palju 60 m2.

Põrandakütte all 50 mm penot on ilmselgelt vähe, kuid varasemad projekteerimis normid jah lubasid seda. Penot lisada ka võimatu. Minu majas ühes ruumis ka 50 mm penot ja teises hiljem välja ehitatud ruumis 150 mm penot. Vahe on vägagi tuntav, olen katsetanud regulaatoreid kruttides, küttekulu vahe ca 20%. Soovitus kõigile põrandakütte ehitajatele, paigaldage 150-200 mm penot ja soojuskadu on olematu. Kindlasti tuleks jälgida ka põranda perimeetrilist soojustust.

Maja juba ehitatud 2002 aastal, perimeetril muidugi on 100 mm 1m laiuselt. Sellel aja eriti ei mõelnud kokkuhoiule. Täna teeks ka põranda alla min 150, fassaadi min 200 jne.

Jaan kirjutas:

Veikko kirjutas:mul maja 280 m2, 820 m3, 250 mm narva plokk, 140 mm penofasaad, kõik küttes ca 23 c, põrandaküte, põranda all 50 mm peno, gaasikatel, 5200 eeku(5.80 eeku m3 gaasi) jaanuar. Klaasi ikke palju 60 m2.

Põrandakütte all 50 mm penot on ilmselgelt vähe, kuid varasemad projekteerimis normid jah lubasid seda. Penot lisada ka võimatu. Minu majas ühes ruumis ka 50 mm penot ja teises hiljem välja ehitatud ruumis 150 mm penot. Vahe on vägagi tuntav, olen katsetanud regulaatoreid kruttides, küttekulu vahe ca 20%. Soovitus kõigile põrandakütte ehitajatele, paigaldage 150-200 mm penot ja soojuskadu on olematu. Kindlasti tuleks jälgida ka põranda perimeetrilist soojustust.

iga maja on erinev ja kui palju peno peaks olema põrnadkütte all sõltub majast ehk siis kui 0 punkt välispinnaga tasa siis alla 100 pole mõtet panna jah. kui esimene korrus asub maapinna sees siis näiteks eraldub maapinnast juba ise ka soojust hoonesse. näiteks on märgata kütmata ruumides põranda pinna temperatuure talvel kus alt soojustatud põrand siis on kütmata ruumiõhuga ühel temperatuuril aga kus soojustus all puudub on põrandapinna temp. kõrgem. kui näiteks esimene korrus 2,5m maa sees siis tasub juba kaaluda kas paigaldada põrandaküttele soojustus alla või mitte.

vanakala kirjutas:iga maja on erinev ja kui palju peno peaks olema põrnadkütte all sõltub majast ehk siis kui 0 punkt välispinnaga tasa siis alla 100 pole mõtet panna jah. kui esimene korrus asub maapinna sees siis näiteks eraldub maapinnast juba ise ka soojust hoonesse. näiteks on märgata kütmata ruumides põranda pinna temperatuure talvel kus alt soojustatud põrand siis on kütmata ruumiõhuga ühel temperatuuril aga kus soojustus all puudub on põrandapinna temp. kõrgem. kui näiteks esimene korrus 2,5m maa sees siis tasub juba kaaluda kas paigaldada põrandaküttele soojustus alla või mitte.

Ära jama . Majas sees on siiski temperatuur +21°C. Maapinnas aga tunduvalt vähem. Koolifüüsikast on aga meelde jäänud, et soojus kipub aga soojemalt kehalt üle minema külmemale kehale. Kuna külmema keha massi võib võtta lõpmatuse, siis soojus jääbki minema majast välja. Iseasi on muidugi see, kui sa ehitad kütmata ruumi (ntx garaaž), siis soojustades vaid välisseinad külmumispiirini, ei tohiks selles ruumis temperatuur alla 0 kraadi minna.
Põrandakütte puhul on aga põranda temepratuur veelgi kõrgem.

vanakala kirjutas:kui näiteks esimene korrus 2,5m maa sees

Sellist esimest korrust on alati küll keldriks kutsutud. Maa all miinusesse tõesti ei lähe, kui keldris mitte kütta, võrdsustub keldri temperatuur ümbritseva pinnase temperatuuriga.

diletant
kooli füüsika ütleb ka seda , et pinnasel on oma soojusmahtuvus ja soe tõuseb ikka ülesse ja soojuse kanduvuse kiirus oleneb temperatuuride vahest.

Gaasikatel, kogupind 209m2, pidevalt köetavat pinda ~160m2, aknapinda ~80m2, seinad 20cm silbet+15 peno. Kahekordne, esimesel põrand, teisel radikad. Sõltuvalt ruumidest temp 20-24.
Kulu (küte+soe vesi):
Dets=2700EEK
Jaanuar=3100EEK
Ei kurda.

maja 330m2 elektriküte, akupaak 1800l. küttekehad 12kw + soojatarbeveeboiler 400l ja 6kw tenne. maja 3 korrust esimene maa sees ilma akendeta, põrandaküte. teisel korrusel põrandaküte ja kolmandal radiaatorid ja põrandaküte. sundventilatsioon..... kogu elektrikulu jaanuaris 5900. detsembrikuu 3000.-

Maja 140m2 ioonkütte,esimesel korrusel põrandaküte teisel radiaatorid jaanuari arve 3200kr. Sõltuvalt ruumidest temp 20-24.Olen väga rahul.

Tsiteerin:
Maja 140m2 ioonkütte,esimesel korrusel põrandaküte teisel radiaatorid jaanuari arve 3200kr. Sõltuvalt ruumidest temp 20-24.Olen väga rahul.

Siis on tore, kui sa rahul oled. Mina olen kah enda maaküttega rahul- maksin jaanuaris sama summa ainult, et kaks korda nii suure pinna eest. Ja toas käivad kõik pereliiikmed T särkides. II korrusel ja I korruse elutoas kah radikad.

kuule aivar00,
maasoojuspumba madalatest küttearvatest saad sa rääkima hakata alles siis kui soetusmaksumusega oled nulli jõudnud. Oled ikka adekvaatne ja suudad mõttekäiku jälgida?
sama kui ehitan/ostan tuulegeneraatori ja ütlen et nüüd on tasuta elekter.
wishful thinking.

Kuule külaline. Kas mõni küttesüsteem tuleb tasuta? Ja võrreldes otseelektriga tasub see maaküte suht ruttu ära. Alustades väiksemast peakaitsmest.
Puuküttega pole mõtet võrrelda, nii katlamaja kui paari ahju ehitamine pole odavam kui maakütte pump ja mugavus maksab ka midagi

Maja 240m2 ja elektritenn katlaga (15kw) vesikeskküte. Kogu elu elektri peal. Akupaaki pole. Detsembri ja jaanuari summaarne elektritarve oli 8454 kWh, millest küttele kulus heldelt arvestades 6500 kWh. Senised aasta keskmised 5 aasta jooksul on jäänud vahemikku 26-29 000 kWh ehk 125 kWh/m2 kogutarve ja 75 kWh/m2 kütteks. Detsembris oli kWh maksumus 1,05 krooni ja jaanuaris peale 1.01.10 seadusemuudatust taastuvenergia toetuse osas 1,13 krooni koos kõigi aktsiiside, võrgutasudega.
Olen siiani leidnud, et pole mõtet süsteemi teisele energiaallikale ümber ehitada. Vähegi tõsisemalt võetavad soojuspumba lahendused ikka kaugelt üle 100 000 – tõesti ei näe siin kokkuhoidu. Õliküte 10 kroonise liitri hinna juures kallim ka investeeringut arvestamata. Isegi kaugküte on muutunud ebamõistlikuks kui MWh maksab 1106,4 kr/MWh.

Külaline kirjutas:kuule aivar00,
maasoojuspumba madalatest küttearvatest saad sa rääkima hakata alles siis kui soetusmaksumusega oled nulli jõudnud. Oled ikka adekvaatne ja suudad mõttekäiku jälgida?
sama kui ehitan/ostan tuulegeneraatori ja ütlen et nüüd on tasuta elekter.
wishful thinking.

Toetan külalist ja lisan lihtsa arvutusliku käigu :

Võtame siis sedasi, et 140 ruuduse maja kütteks läks siin linnakodanikul 3200 krooni ja aivar00 räägib, et saaks maaküttega poole odavamalt.

Maakütte süsteemi maksumuseks arvestame 200 000.- ja eeldame selle raha päritolu pangast.
Võtame siis mingi 4% intressiga laenu 20 aastaks ja kuumaksega 1200.-. võtame veel nii, et 6 kuud aastast maksad laenu n.ö. lampi ja 6 kuus asja eest.
Mina saan, vaadates asjade käiku nii, et 20 aasta pärast võid enda eeliseid ioonimeeste ees kiita.
Loomulikult arvestades seda, et olemasolev maakütte süsteem ikka VEEL töökorras on.
Paraku seda me VEEL ei tea.

P.S. Aga tead kus on maakütte süsteemi eelis. Eelis on siis, kui oma sara müüma hakkad.
Mina isiklikult ostaks küll sellise maja, kuhu on juba paigaldatud maaküte.

Sa oled lihtsalt jobu.

Kui arvestad maakütte maksumuseks 200k siis maksab ioonküte u. 140k.
Ega tegelikult need hinnavahed ei ole nii suured!
Tee oma arvutused ja mõtle uuesti.

gusgus kirjutas:
250m2 köetavat, soojustamata maja, radiaatorküte, Ferroli kondensaatkatel - jaanuari arve gaasi eest 4400.-. Polegi kõige hullem. Kui maja oleks soojustatud siis kuluks ilmselt küttele ka ~25% vähem, mis oleks juba pea sama, mis mõne mehe maasoojuspump.

Katelt juhib ruumitermostaat-programmkell, mis on seatud 20,5 C päeval, 21 C 17-23.

Maapankurile kirjutas:Sa oled lihtsalt jobu.
.

Nõus, ma olen samasugune jobu nagu need, kelledele ma 30 aastast laenu väljastasin, et nad maakütte saaks paigaldada ja nüüd ennast pettes kujutavad ette, et neil on tasuta küte.

Maapankur... kirjutas:

Maapankurile kirjutas:Sa oled lihtsalt jobu.
.

Nõus, ma olen samasugune jobu nagu need, kelledele ma 30 aastast laenu väljastasin, et nad maakütte saaks paigaldada ja nüüd ennast pettes kujutavad ette, et neil on tasuta küte.

Kui palju need pumbad siis maksma peavad, et nende eest 30 aastat makstakse ?

arttiast kirjutas:

Maapankur... kirjutas:

Maapankurile kirjutas:Sa oled lihtsalt jobu.
.

Nõus, ma olen samasugune jobu nagu need, kelledele ma 30 aastast laenu väljastasin, et nad maakütte saaks paigaldada ja nüüd ennast pettes kujutavad ette, et neil on tasuta küte.

Kui palju need pumbad siis maksma peavad, et nende eest 30 aastat makstakse ?

Pump võeti ikka koos majalaenuga.

Kui ostad muud kütte, näiteks kas õli või gaasi vms. siis pead ka ikka ju selle välja ehitamise eest maksma. Maksad ehk natuke vähem kui maakütte eest, kuid kui võtad selle kütte ka laenu peale siis ei ole vahet kui maksan kuus 100.- rohkem. Teiste kütete ülalpidamis kulud on ka suuremad kui maaküttel. Isegi kui maksad maakütte eest järelmaksu, siis on ta ikkagi odavam.
Keegi ei käse "külalilne" sinul osta pumpa, ei saa aru miks nii maha teed neid kellel on või plaanis?

ps! maasoojuspump koos kogu krempliga 125 000.-

Maja 300 m², köetavat pinda 200m², see talv kütan 115 m².
Maja kahe kordne ja osaliselt renoveeritud, keskmine temperatuur 20-22 kraadi.
Küttesüsteem 16m² põrandaküte, 100m² radiaatorid ja 150L kahesüsteemne boiler. Puugaasikatel 10-24kW otse-küttes (akupaak-ajutiselt 100L).
Jaanuaris kulus 5,5m³ lepa halge ja 70kWh küttesüsteemi elektrile.
Rahaliselt väljendub minu jaoks asi nii: 5,5*300=1650+100=1750kr.