Ehitusfoorum

õhk vesi kirjutas:Täpselt samad küsimused seoses pumba ühendamisega akupaagiga. Millised variandid siis ikkagi oleks kombineerida tahkekütte katelt, millel on akupaak ja soojuspumpa.

Täpselt seda joonist, mida vajad, pole pakkuda, aga selle lingi all http://pdfcast.org/pdf/skeem avanevas failis on skeem koos inglisekeelsete juhistega (avaneb suuremalt, kui valida Save PDF>Open), kuidas on võimalik ühendada akupaak/ soojuspump /päikesepaneelid/radiaatorid ja teisel lehel akupaak/katel/päikesepaneelid/radiaatorid. Äkki on nendest abi toimiva süsteemi poole liikumisel.

Hakkab juba looma, et polegi see akupaak nii paha! Ta peaks süsteemile andma piisava inertsuse, et pump saaks teha sulatustsükleid ilma tarbe-sõlmi liigselt maha jahutamata. Nüüd küsimus selles kas see 1500L liiga palju ei ole ja kas pump seda soojana jõuab hoida, kui maja külmaga enamuse pumba võimsusest ära tarbib. Või oleks mõistlik lisaks suurele akule panna väiksem eraldi soojuspumbale. Kahe akumulaatori puhul tekib kohe vajadus automaatika järele mis toimetaks nende vahel vastavalt kütteallikate prioriteetidele. Või siis valida sellise võimsusega pump mis sinu maja puhul suudab näiteks -10`-ni ära kütta nii maja kui aku ja peale seda jätta soojuspump seisma ja kütta katlaga edasi. Nende akupaagi variantide puhul kerkib ülesse küsimus, kumb on mõistlikum kas plaatsoojusvaheti koos tsirk.pumbaga või vask-spiraal akupaagis ja kuidas selle võimsust dimensioneerida.

Seega on asjali isegi uba olemas. Nüüd peaks siis hakkam mõtlema kui suur/väike see akupaak peaks olema. Selle sulatuse teema põhjal saaks mingid andmed isegi välja mõelda. Ehk siis kui palju on vaja energiat sulatamise jaoks ja samal ajal ka kütmiseks. Seega, selline energia peaks seal akupaagis olemas olema. See oleks siis minimaalne. Maksimaalse puhul võiks hakata sellest küljest lähenema, et kui palju see pump jaksab ilma sulatust vajamata seda sooja "kokku kühveldada", suurema puhul kipub ta juba iseenda jaoks sooja tegema.

õhk-vesi SP soojusvahetit ei pea ju paagi alla osasse panema. Võiks ju panna ülemise kalmandiku peale sel juhul. Siis ei küta mõtetult tervet paaki vaid vajaminevat ülemist osa kust väljundid radikatele, põrandaküttele või kahesüsteemsele boilerile. Eestikinnisvaral ka üleval pool tarbeveespiraal, mis jääks sooja ossa.

Et siis paigutame soojusvaheti akumulatsioonipaagi soojemasse ossa, et pumba delta t võimalikult äge oleks?
Või mille jaoks õigupoolest 1500-liitrine akupaak soojuspumba süsteemile?

1500 l akupaak soojuspumba süsteemile?
Muidu on akupaak halukatlast tuleva ülearuse sooja salvestamiseks. Selleks ka siis 1500l akupaak või kui ruumi on ja katel võimsam, siis võiks olla ka veel suurem akupaak.
Ma pole uurinud täpsemalt ÕVSP, kuid nagu kaeramootor ütles, et akupaak peaks süsteemile andma piisava inertsuse, et pump saaks teha sulatustsükleid ilma tarbe-sõlmi liigselt maha jahutamata. Tundub loogiline ja eeldan, et nii ongi.

Kui õhk-vesi soojuspumbal on vaja ka akupaaki, siis tõepoolest pole 1500L paaki talle vaja.
Kuid kui on olemas toimiv halukatla süsteem olemasoleva 1500L akupaagiga, siis paneks soojusvaheti kuskile ülesse poole.
Kui kolmandiku peale, siis oleks soojusvaheti kaudu kütta ülemist 500L aga mitte 1500L. Allapoole 1000L-le soojus ei lähe.
Soojusvaheti asukoht, siis haluküttega kombineeritud akupaagis vastavalt soojuspumbale, kui mitu X liitrit talle vaja on.

Soojuspump töötaks siis, kui halukatlaga ei köeta.
Soojusvaheti asukoht jääbki akupaagi "soojemasse" ossa ja temeratuur seal selline mida ÕVSP ise toodab.
Pumba delta t ei ägestu halukatla poolt tuleva soojusega.

Sarnane asi mul ka praegu haluküttega süsteemis akupaagis, ainult et soojusvaheti asemel akupaagis kolmandiku peal elektri tenn, mis hakkab temperatuuri anduri pealt tööle, kui vee tempertuur langeb seal alla 50C.

Minu soovitus on, et akupaaki ei ole vaja, äärmisel juhul suurem soojusvahetiga boilerpaak tarbevee eelsoojendamiseks. See paak töötab ka akupaagina. Kui aga on soov raha mõttetult kulutada siis andke minna.
Valemid on kooli füüsika omad. Nendega saab kõik jupid dimensioneerida, kuid kas alati on mõtet.
Peaalus on maja soojakaod, selleks teed soojusarvutused Q=U*A*dT (toa temp. ja õue temp vahe)
Akupaagile Qaku=m*c*dT1, c=4200 (vee soojusmahtuvus, dT1 on toatemp ja küttesüsteemi (SP) väljundvee vahe), siit m kaudu saad teada oma akupaagi mahtuvuse. Qaku=t*Q, kus siis t on aeg kui kaua sa SP ei kasuta ja elad akupaagi najal.

mina küsiks siia vahele nüüd lolli küsimuse, et ega hoones sees paiknev akupaak iseenesest ju täiendavaid energiakadusid esile ei kutsu. Olgu või kahe kandine - see on vaid täiendav investeeringukulu (koos sellega kaasneva raha hinnaga - OK). Akupaaki võib ju veel omakorda isoleerida kasvõi poolemeetrise villaga ja peale selle ikkagi läheb kõik paagist plehkupanev energia sellesama hoone kütteks.

Küll võimaldaks see tekitada täiendavaid võimalusi mitte kasutada õ/v soojuspumpa lühiajalistel välistemperatuuri madalatel tippudel (külmadel kevadöödel) kui pumba COP on madal, või oodata rämedatel pikaajalistel miinusilmadel ära halukütja kojusaabumine... Selleks on vaja vaid automaatikul pisut ajusid ragistada..

Energia on üks väega kallis asi ja üha kallimaks läheb!

Kuid arvuta, palju võitu saad? Kui on külm, siis mitte 3 tundi vaid 3 ööpäeva. Leia akupaagi maht ja selle hind. Arvesta, et SP madalam vesi mahutab vähem sooja, seega SP vajalik akupaak on 2-3 korda suurem tavakatla omadega. ja korda x külma ööpäeva, isegi ilma arvutamatta kipub min 10 tonnine paak tulema.

Kalvis kirjutas:Kuid arvuta, palju võitu saad? Kui on külm, siis mitte 3 tundi vaid 3 ööpäeva. Leia akupaagi maht ja selle hind. Arvesta, et SP madalam vesi mahutab vähem sooja, seega SP vajalik akupaak on 2-3 korda suurem tavakatla omadega. ja korda x külma ööpäeva, isegi ilma arvutamatta kipub min 10 tonnine paak tulema.

no kolme külma ööpäeva ei eelda, siis on ikka kasulikum puudega kütta... pigem külmi kevadöid..

Ma siin kuskil esitasin küsimuse, et kas keegi oskab jämedalt öelda, kus on see päevase ja öise temperatuurierinevuse piir, mil õ/v soojuspumpa on otstarbekam jooksutada öösel odavama elekktriga, kuid halvema COP-iga või siis vastavalt kallima päevaelektriga, kuid parema COP-iga? Vastust aga keegi ei pakkunud.

Ei saa vastata, sest pole SP COP sõltuvust temperatuurist (ja võimsusest?). Muidu tuleb leida maja soojakaod Q=U*A*dT päeva ja öö temperatuurile (dT on siin erinev) ja edasi korrutad Q*t läbi COP-ga päeval ja öösel. Ja saadki kätte erinevused. Veel täpsemaks oleks vaja teada keskmiselt kui palju on erinevatel temperatuuridel miinust päeval ja öösel kütteperioodi jooksul. Siis väike integreerimine ja.... saadki kätte kütteperioodi rahalise võidu või kaotuse.

Siin oleme jõudnud kuidagi välja seadme ökonoomsuseni. Loomulikult on see oluline, kuid küsimus ei olnud selles.
Ma ei ole veel võtnud ühendust 3 väljapakutud firmaga, kuna soovin ennem omale asjad selgeks teha, et pärast ei peaks kahetsema..
Hetkel on majas korralik katlasüsteem, kuid soovin saada juurde mugavust. Sellepärast ka ÕV soojuspump sihikul.
Akupaagil on hetkel umbes paagi keskel elektritenn. Mõned on välja pakkunud, et ÕV pump ühedada paagiga keskelt või kõrgemalt. Sellega olen juba päri, ise sai samuti mõeldud.
Lisa paake ja ringluseid tegema ei taha hakata. Tahaks teha lihtsa ja mõlema kütteallikaga toimiva süsteemi. Kui kütan katlaga, siis andurid annavad ÕV agregaadile käskluse standby peale jääda. Kui temperatuur akupaagis langeb tetud tasemele, siis hakkab ÕV pump tööle.
Arutelust võiks välja jätta 1.5 kuud südatalvist aega, kus õhk-vesi pump arvatavasti ei suuda üksi asjaga hakkama saada. Seevastu ülejäänud 10 kuud saab antud pump hakkama ja mina ei pea niipalju puudega jändama.

Keskküttesüsteemid on tavaliselt kuumemale veele üles ehitatud, seega ÕV sellega ühendamine on paras peavalu. Kui sul mingi väga eriti keeruline ei ole siis SP tuleks ühendada peale seguventiili küttetorule paralleelselt külge. Pumba saab välja viia lihtsalt pealejooksu või mahajooksu tempi mõõtmisega, niikui see on üle sätte, läheb pump välja. Kuna akupaagi asukoha kohta info puudub, ei oska rohkem aidata. Sellistel juhtumitel on ikkagi vaja kogu küttesüsteemi joonist.

Mul töötab umbes 14 omakomplekteeritud õ-v soojuspumpa .Kui huvi ,siis tel5055759.

Mul töötab umbes 14 omakomplekteeritud õ-v soojuspumpa .Kui huvi ,siis tel5044759.Eelmine telefonnumber vale.

kaeramootor kirjutas:Kas siis tõesti on väga rumal plaan täiustada olemasolevat puidukatla ja akupaagiga süsteemi, lisades sellele õhk-vesi soojuspumba.
Võiks ju kasutada odavat on-off tüüpi pumpa ja paigaldada akupaagi allaossa vasktorust soojusvaheti. Pumba juhtimine oleks kah sel juhul lihtne.
Selline lahendus annaks ju madala investeeringuga suhteliselt suure mugavuse kevad-sügis perioodil. Talvel kütaks edasi puidukatlaga, see oleks kasulikum kui mingi odavapoolse on-off pumbaga sussutamine.

Praegu kasutusel haluküte akupaagiga.
Tuli mõte, et kui kevad, suvi ja sügisperioodil kui miinuskraade pole, kasutada odavat on-off tüüpi pumpa ja paigaldada akupaagi ülaosast natuke allapoole vasktorust soojusvaheti. Ei paneks akupaagi alumisse osasse, et ei kütaks mõtetult 1500l soojaks.
Põhimõte sama kui päikesepaneelidega, kus läbi soojusvaheti köetakse akupaak soojaks.
Periood ju ka sama päikeseküttel kevad, suvi ja sügis.
Siis saaks märgade ruumide põrandad sooja sisse, kahesüsteemne tarbeveeboiler saaks ka sealt omale soojust.
Jääks sel perioodil puudega jama ära ja tuleks võibolla isegi odavam kui puudega.
Jahedamatel või niiskematel kevad, suvi ja sügis perioodidel võibolla ka terve maja esimese korruse põrndaküte ja miks ka mitte 2 korruse radikad. Radikad mul niigi suuremad pandud, et oleks võimalik tulevikus madala temperatuurilist vett sisse lastes sada toa soojaks ka talvel, kui kasutada soojus pumpa.

Seda akupaagi varianti edasi arendades tuli selline mõte, et võiks kasutada plaatsoojavahetit mille võimsust lihtsam dimensioneerida ja seda tsirk.pumbaga akupaagiga ühendada. Soojavahetist tuleva pealevoolu ühendaks akupaagist sõlmedesse mineva toru peale, et kui sõlmed avatud siis nad tarbivad enamuse pumba energiast ära ja kui suletud siis läheb akusse. Soojavahetisse mineva tagasivoolu aga ühendaks akupaagiga kahest sulgarmatuuriga punktist. Ülemine ühenduskoht jätaks tarvitatavaks aku mahuks paarsada liitrit ja alumine kasvõi terve aku mahu. Seda põhjendaks sellega, et kui külmem periood ja pumbal koormust piisavalt, pole mõtet seda veemassi asjatult soojana hoida ja katlale üle minnes on enam aku mahtu saadaval. Soojemal ajal kui katelt ei küta siis võiks ju pumba töötsüklite pikendamiseks ja kas või pumba tööaja nihutamiseks päevasele ajale seda aku mahtu kasutada. Kogu eelneva jutu jooksul pidasin silmas on-off tüüpi pumpa kasutamist sellises süsteemis.

trebla kirjutas:Kena.
Aga et teema pealkirjaks on õ-v soojuspump, siis paluks ikkagi mõne matemaatikat oskava inimese kommentaari, milliste parametritega on kasulik kütta akupaaki õ-v pumbaga odava ööelektriga ja millistel hoopis kallima päevaelektriga.....?

imelik küsimus mis siija puutub matematika minu arust enam pole öö elektriga üldse odav kütta öösel on juu külmem ja sina küttad rohkem päeval sooem küttad vähem öö elektrid on nii vähe mis see oli 23mest kuni 7 hommikuni hinna vahe väike võreldes tava pakettiga kütte pakett see on teine asi

pakun selise akupaagiga soojuspumba ühendamise mida arvate

juroku kirjutas:pakun selise akupaagiga soojuspumba ühendamise mida arvate

selline segisti kasutus tekitaks ühele või teisele effekti. kas siis ainult akupaak või ainult küte. st seda, et SP töötaks kogu aeg. SP ikka aku paaki kütma ja siis võtad paagist segistiga vajaliku temperatuuri välja

teine ja parem variant

juroku kirjutas:teine ja parem variant

akupaagi mõte kaob ära ju?

akupaak on juu tahkekütte katla jaoks

vb jätsin kusagilt lugematta, et kombineerid tahkeküttega. mina sobitaks siis nelitee klapiga SP ja tahkekütte

juroku, minul on midagi sellist toimimas, kui nüüd arvestada seda, et sellel pildil soojuspumba asemel on ikkagi reaalselt soojusvaheti. ei ole ka tagasilöögiklappi, sest ega vesi ju tagurpidi voolama ei hakka. tsirkulatsioonipump asub mul muidugi pealevoolu torul. ja asi toimib veatult täpselt nii kaua, kui akupaagist kuum vesi otsa saab. siis juhtub selline lugu, et kolmikkraan avaneb täielikult ja vesi ei läbi enam soojusvahetit. mille tagajärjel näitas mõõteaparaat enne soojusvahetit 25C ja peale seda 65C. tolku muidugi polnud, sest vesi sealt läbi ei käinud. seega, kui sul jõuab pump süsteemi ära kütta, pane ecl käsijuhtimise peale ja keera kolmik lihtsalt kinni. sulatuse ajal jahtub muidugi mingi osa süsteemist maha kahjuks. aga kui ainult pump ei jõua reaalselt ära kütta, siis pead hoolitsema selle eest, et akupaagi ülmises otsas oleks alati paarkümmend kraadi kuumem vesi saadaval kui süsteemi läheb, see peaks tagama soojusvahetis piisava tsirkulatsiooni hoidmist . kui sa aga kütmisega seda taset hoida ei suuda, siis võimalusel lisa paaki el. tenn. ma saan vist aru muidugi, et sul on huvi see süsteem ehitada tavalise õ-õ pumba baasil, seega vaata mõni mõistlik mudel, mis vähemalt end reaalse olukorra järgi sulatada oskab. muidu on oht, et sulatab kas liiga tihti või läheb räigelt jäässe - õhuniiskusest oleneb siin ju kõik. näiteks pühapäeval oli vist 81% ja sulatus toimis pooleteist tunni tagant. eile oli 96% ja sulatas u.40 mindi tagant. õ-v puhul käib sulatus muidugi kähku ära - maks 4-5 minutit koos mõttepausidega ja uus tsükkel algab. jõudu katsetamisel.