Kas teadsite et, hingav aluskate külmas ruumis ei hinga.

[Külaline]

Tere. Alarõhk takistab konvektiivse niiskuse liikumist piirdetarindisse, aga ei takista karvavõrdki veeauru difuusset liikumist. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Piikel]

Ma pole väitnudki, et tuuletõke niiskust kinni peab. Hädalistel mõni kiht puudu, muud midagi. Kui aurutõket pole, on sageli sellisel majal ka tuuletõke õiges kohas panemata... Sorry, kui mu jutt tsuti segane..

[Külaline]

Tere. Täiendan kod Piikeli mõtet. Vana hea klassikaline laesoojustus oli vill+tuuletõke. Siseruumist väljuv niiskus pääses tuuletõkke pealt tuulutuse kaudu välja. Vettpidav kiht oli siis selle õhuvahe peal. Kõik toimis. Optimaatorite nõudel lihtsustati seda laesoojustust ehk tuuletõke ja vettpidav kiht tehti ühes kihis - see ongi see "hingav" kile. Point aga selles, kui klassikalises lahenduses polnud üldse vaja tegeleda laekonstruktsiooni niisksuarvutusega (see oli lollikindel), siis "hingava" kile aurutakistus on sadu korda suurem kui villast tuuletõkkel ja on vajalik kogu konstruktsiooni täpne niiskustehniline dimensioneerimine. Ühelt poolt lihtsustati (tavainimene saab aru) , teiselt poolt (valdkond mida tavainimene aru ei saa) tehti süsteem hästi õrnaks. Tulemused on eriti see talv näha. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Mario]

Tere. Mina olen algaja ja ei tule midagi ytlema. Minul on küsimus. Hakkan ka omal tegema sarnast katusealust ja kõik muu oleks oleks nagu enam vähem selge, aga vaatasin ka monieri kasutusjuhendist kuidas on seal näidatud mitte hingava aluskattega ehk siis ventileeriv katusehari. Ei saa mina aru sellest et seal on jupp kilet (umbes poole kivirea jagu) distantsliistu peal ehk roovi all, aga kui nyyd peaks tekkima mingi niiskus harja alla või peaks hari lekkima, kuhu siis see niiskus sealt läheb kui kile on kohe roovituse vastas? või on kõik head ja on mu küsimus tühine?
Tänud arusaajatele.

[insener22]

Kui sa teed nii nagu tootja juhendis, on asjal ka garantii. Garantii tingimustes peaks olema sees ka lause, et see kehtib vaid siis, kui jälgitakse tootja paigaldusjuhist.

[Mario]

Unustasin mainida, et mul on juba olemas vana kivikatus ilma mingi kileta ja pööning ilma eluruumita, ehk kavatsen lahti võtta oma olemasoleva katuse ja teha eluruumile sobilikuks, vaatasin lihtsalt seda juhendit juhuslikult ega ole ma neilt mitte midagi ostnud, et mul mingit garantiid oleks.

[insener22]

Kui sul katus ei leki, siis selle kile toppimine pole hädavajalik. Jäta 5 cm tuulutusvahet ja soojusta penoplastiga (ühtlasi tuuletõkke eest kui ilusti panna.) ning paigalda aurutõke. Kui hr Piirfeld seda näeb, siis võiks ka öelda, et see jälle lollikindel lahendus

[amilo10]

Tere !!

Lugesin enamvähem läbi selle teema ja saan ideaalselt aru probleemi olemasolust sest ise olen paigaldanud palju katuseid nii eestis kui skandinaavias. Ka skandinaavias olnud sellist asja,et pannakse ´´hingav aluskate´´ ja seda mitte vastu soojustust ja samuti katte alapind härmas ... siis üldiselt jah aurutõke pole piisavalt tihe ja lahendus olekski tuulutuv hari aga teemaalgatajale soovitaxin kasutada läbiviigu torusid.
Vilpe toode peaks olema 125 läbimõõt ja sõltub siis sellest ruumist aga üldiselt 1-2 peax piisama ja neid äärmiselt lihtne paigaldada.
Kuna skandinaavias üldiselt kasutatakse sellist meetodit ja se ka toimib siis miks ei peaks sinul se toimima.
2 sellise tuulutus toru paigaldus võtab aega asjatundjal max pool tundi.
Aga se vaid minu arvamus kogemuste põhjal.

[Mario]

Insener22le. Minu teema katusega on ikkagi see et ma ei teekski kui kõik hea oleks, aga ikka tuisuga tuleb rämedalt sisse, ega vihm jah sisse ei tule aga lumi lendab alt ylesse ja sinna alla ei tahaks ikka ilma kileta midagi ehitama hakata.... Mul tegelikult on kõik selge lihtsalt huvitasi pisiasi selle joonise kohta monieri juhendis.

[taastaja]

Kui sul katus ei leki, siis selle kile toppimine pole hädavajalik. Jäta 5 cm tuulutusvahet ja soojusta penoplastiga (ühtlasi tuuletõkke eest kui ilusti panna.) ning paigalda aurutõke. Kui hr Piirfeld seda näeb, siis võiks ka öelda, et see jälle lollikindel lahendus

Piirfeld ei jäta su sellisest insenerilikust õpetusest kivi kivi peale. Ma nii hästi ei oska

[taastaja]

.... Mul tegelikult on kõik selge lihtsalt huvitasi pisiasi selle joonise kohta monieri juhendis.

Selle kilejupiga varjatakse aluskile harja tuulutuseks jäätud vahet. Reeglina vajub see nati lonti ja sisse tuisanud niiskus saab alla liikuda või lihtsalt hiljem ära aurata.

[Külaline]

Tere. Tundub, et mõned ootavad minu kommentaari. See siis "Kui sul katus ei leki..." . Sellega on juba kõik öeldud. Inimesel on lekkiv katus ehk räägib aiast , "insener" annab lahenduse mittelekkiva katuse kohta ehk räägib aiaaugust. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[RK]

Kui sa teed nii nagu tootja juhendis, on asjal ka garantii. Garantii tingimustes peaks olema sees ka lause, et see kehtib vaid siis, kui jälgitakse tootja paigaldusjuhist.

Ei usaldaks tootjapoolseid juhendeid, st osaliselt võib olla midagi ütlemata, või sootuks valesti olla.
Tegin nagu tootja eelmises juhendis(kui oli lafarge roofing), kus ei olnud sellest juttu, et kui hingav aluskate on külmas osas, siis tuleb teha mittehingava aluskatte lahendusega - kus hari jäetakse lahti.
Seega eelmine juhend oli puudulik. Kes ütleb, et ka praegusel juhendil pole puudusi.
Mina jälgisin tootjapolset paigaldusjuhendit, aga garantiid ma küll ei loodaks tagant järgi.

Selle hingava aluskattega on ka veel see, et kuna see paigaldatakse pingule ja ei jäeta sarikate keskelt natuke lohku, siis vesi valgub ka sarika peale.
Poleks probleemi, aga tuulutusliistu kinnitamisel tekib kilesse auk ja uues juhendis nad soovitavad tuulutusliistu panna tihendades tihendusmassiga.
Eelmises juhendis pole ka sellest juttu. Tihendama august aga võib tulla ja tuleb ka vett sisse.

[insener22]

Hr Piirfeld, kas te projekteerite asju arvetusega kohe, et ükski lahendus ei tööta? Et kõik katused jooksevad läbi (ainuke erand minu valtskatus, kuna tehtud käsitisi valtsides). Mina kirjutasin näitena lahenduse, mida mina kasutan enda maja pööningu soojustamisel. Väga mage kommentaar, oleks siis asjast rääkinud või inimesele lahenduse andnud aga nagu ikka, ainult üks jutt, kus keegi ei saa targemaks.

[renke]

Insener 22 pakkus lahendusi ENNE, kui katusekatte pidamatus välja kuulutati, seega täiesti heauskne lähenemine.
Oleks kena, kui ka Piirfeld oleks teinud ettepaneku katuse/aluskatte, mitte inseneri paikapaneku osas, liiatigi, kui nüüd on juba asjaolud selgemad.

[Külaline]

Tere. Palun tähelepanelikumalt lugeda kirjutisi. Külaline teatas, et tal on vana kivikatus, mis juba isenesest on vett mittepidav katus kell 19:34. Vastus "Kui sul katus ei leki..." tuli kell 20:21. Vettpidav katus on kahevaltsine plekk. Ettepanekuid on terve foorum täis, neist viimane tuli 12.03.2010. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[taastaja]

Ei usaldaks tootjapoolseid juhendeid, st osaliselt võib olla midagi ütlemata, või sootuks valesti olla.
Tegin nagu tootja eelmises juhendis(kui oli lafarge roofing), kus ei olnud sellest juttu, et kui hingav aluskate on külmas osas, siis tuleb teha mittehingava aluskatte lahendusega - kus hari jäetakse lahti.
Seega eelmine juhend oli puudulik. Kes ütleb, et ka praegusel juhendil pole puudusi.
Mina jälgisin tootjapolset paigaldusjuhendit, aga garantiid ma küll ei loodaks tagant järgi.

Vanemates juhendites polnud hoiatust tõesti sees, aga seal oli öeldud, et kõnealune kile tuleb paigaldada otse soojustuse vastu. Mine räägi nüüd, et see tootjapoolne nõuanne vale oli!
Need kondensvee probleemid tulid ka siis juba kiiresti välja ja olen ka isegi, juba aastaid tagasi, sellest hoiatanud.
Käisin ka ise hiljuti spetsiaalselt ühte katusealust vaatamas kus omanik oli antud kile eelnevalt paigaldanud, aga välja pole veel jõudnud ehitada. Tuulutus oli kohe seal olematu(räästakastid kinni)ja sellele sai ka omaniku tähelepanu pööratud( aga palju nad neile tähelepanu pööravad!) Uskusin küll, et sellise talve järel seal ees jäähunnikud, aga ei miskit! Kõik kuiv nii,et tolmas. Vahelage polnud veel soojustanud, kõik oli vana, ebamäärane sodi põrandal. Põrandatala seljad paistsid ka välja, et soojustus nagu olematu. Ise elas all sees ja väikesed lapsed ja kõrge toatemperatuur jne. Seal igastahes jäin küll keeletuks.

[taastaja]

Insener 22 pakkus lahendusi ENNE, kui katusekatte pidamatus välja kuulutati, seega täiesti heauskne lähenemine.
Oleks kena, kui ka Piirfeld oleks teinud ettepaneku katuse/aluskatte, mitte inseneri paikapaneku osas, liiatigi, kui nüüd on juba asjaolud selgemad.

See nüüd küll mingi heauskne lähenemine ei olnud, pigem praktika puudumine. See, et kivikatus täiesti vett ei pea on selge olnud juba ammu. Isegi sain selle teada nii 37 aastat tagasi, kui veel põhikooli poisina esmakordelt kivikatuseehitusele käed külge panin. Vanamees ütles kohe, et me ehitame tõrvapapist katuse kiviroovile alla, muidu see vett ei pea. Oli ennem omale kuskil asja selgeks teinud.
Nüüd hiljem ise ehitajana olen märganud, et kui vähesed seda see aeg katuseid ehitades teinud olid.

[renke]

/...et kõnealune kile tuleb paigaldada otse soojustuse vastu.../ ? Või oli hoopis nõnna kirjas, et niiskust difundeerivale kilele TOHIB soojustuse otse vastu panna?
Taastaja, kas siis, kui soojustus on selle kile vastas, EI TEKI kile alla kondentsi, mis jäätub?
Ja muide, mõiste "heausksus" ei ole kattuv mõistega "arvamuse õigsus", seega, mul küll pole põhjust inseneri pahausksust kahtlustada, ta püüdis enda hea-arusaamist mööda küsijat sisuliselt aidata. Kui kellelgi on õigem arusaam asja sisust, palun - foorum on vaba.

[Külaline]

tead renke, sisuliselt püüame me ehk sinuga siin küsijaid aidata ja teeme koos hulgil õigekeelsus vigu....aga kui kõrgesti haritud insener püüab sisuliselt küsijat heauskselt aidata, siis see ei kõlba küll kuskile. Seda enam, et lähteülesanne oli tüüplahendus...


taastaja

[insener22]

Sa taastaja oled kõva ehitaja, aga pane siia kirja ka oma firma nimi ja MTR number, kui sa oled tõesti mingi ehitaja. Jutt käib sellest, et kui on hingav aluskate, siis võid panna soojustuse vastu aluskilet, kui aga tegemist tavalise aluskilega, tuleb jätta 10 cm aluskatte ja soojuste vahele tuulutusruumi. Taastaja eelmine vastus näitab tema mitte pädevust. See, et eelmisel juhul ei tekkinud kondensaati on põhjustatud sellest, et kõik soojus kandus läbi vahelae üles ja hingav aurutõke töötas kui soojustatud konstruksiooni puhul, ehk pööningul oli nii suur soojakadu, et see oli soe ja mingit härmatist ei saanud tekkida. Tüüpiline ehitaja värk, et ta ise asja ei mõista ja samas ei raatsi kulutada raha, et tellida asjadele toimivaid lahendusi projekteerijate käest ja lähtub oma ehitamisel eelmise objekti kogemusest. Kas mu jutt on vale, kui minu maha materdajad ise ka ütlevad minu jutu peale, et räägin lolli kindlatest lahendustest? Milleks ise leiutada jalgratast, kui see tegelikult on juba olemas? Äitah nii paljugi, et sellest aru saite. Rohkem ei viitsi siin vaielda, peaks vist ise looma uue foorumi teema, mis ehitajad valesti on teinud ja pildid ka juurde panema, siis lõppeks see plõgisemine siin foorumis ka ära. Hea näide Kiili vallast, kus klient rääkis, et võtab kevadel katuse katte maha, kuna tuuletõke nii sitasti pandud, et termopilt näitas hullumaja. Ise teen sinna detailplaneeringut ja tegemist Allika tänavaga. Kliendil ei ole mitte mingit muud valikut, kuna sees topelt kipsplaat ja viimistlus tehtud. See ei käi küll taastaja kohta, aga ehitaja ja MTR is olev ehitaja on kaks ise asja, üks vastutab, teine teeb tööd ainult raha pärast.

[RK]

Jutt käib sellest, et kui on hingav aluskate, siis võid panna soojustuse vastu aluskilet, kui aga tegemist tavalise aluskilega, tuleb jätta 10 cm aluskatte ja soojuste vahele tuulutusruumi

Täiendaks, kui on hingav aluskate, siis võid panna soojustuse vastu aluskilet ja kui ei pane soojustust vastu hingavat aluskatet, siis tuleb temaga käituda kui mittehingava aluskattega.

Minu maja puhul, kus on "ülemine kolmnurk" pööning soojustamata, ehk külm ruum, siis oleksin pidanud tegama harja tuulduva. Nüüd kui ei taha katuse ülemisi kive maha võtta ja harja tuulduvaks teha, pean tegema maja ülesse otstesse tuulutusaugud või tegema tuulutuskohad katusele.
Momendil tuulutuskohad tehtud kahe kile ühenduskohtadele, kus ajutiselt pandud puu liistud kahe kile vahele. Ei asu küll harja kohal, aga natuke allpool.
Lisaks tegin pööningu luugi õhutihedamaks, kust enne pääses soe ja niiske õhk pea vabalt pööningule. See oli ka põhiline põhjus miks aluskate oli härmas.
Aurutõke on lael ka olemas, 40 cm soojustust peal ja kahepoolse butüülteibiga on aurutõkkekile välisservad seinaga ühendatud.

[taastaja]

[quote="insener22"]Sa taastaja oled kõva ehitaja, aga pane siia kirja ka oma firma nimi ja MTR number, kui sa oled tõesti mingi ehitaja. Jutt käib sellest, et kui on hingav aluskate, siis võid panna soojustuse vastu aluskilet, kui aga tegemist tavalise aluskilega, tuleb jätta 10 cm aluskatte ja soojuste vahele tuulutusruumi. Taastaja eelmine vastus näitab tema mitte pädevust. See, et eelmisel juhul ei tekkinud kondensaati on põhjustatud sellest, et kõik soojus kandus läbi vahelae üles ja hingav aurutõke töötas kui soojustatud konstruksiooni puhul, ehk pööningul oli nii suur soojakadu, et see oli soe ja mingit härmatist ei saanud tekkida. Tüüpiline ehitaja värk, et ta ise asja ei mõista ja samas ei raatsi kulutada raha, et tellida asjadele toimivaid lahendusi projekteerijate käest ja lähtub oma ehitamisel eelmise objekti kogemusest. Kas mu jutt on vale, kui minu maha materdajad ise ka ütlevad minu jutu peale, et räägin lolli kindlatest lahendustest? Milleks ise leiutada jalgratast, kui see tegelikult on juba olemas? Äitah nii paljugi, et sellest aru saite.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Eks ma natuke mittepädev olen - ehitaja ju! No ütleme, et kõik difoneerus (ka selline mõtlesin) läbi kile aga edasi? Edasi tuli vastu klassikaline valtsplekk-katusekate, kinnise harjaga. Selle alune oli samuti kuiv! Kile polnud teibitud ja katsusin päris külma ilmaga mitmest kohast. Samas asub see hoone mu töökoja akna vaateväljas ja mitte mingit jää voolamist ei katuse pealt ega alt pole märganud. Samuti lumi käitus sellele katusetüübile iseloomulikult, samuti ei mingit sulamist. Nüüd peaks minema omanikult uurima kuda lagi on seest ehitatud..., et äkki ei pääsegi see niiskuse molekul sealt küllaldaselt läbi...kuigi selle omaniku hoiakutest ehitusasjadest see erilist usku ei tekita.

Sellest ei saa hästi aru, et kes on keda maha materdanud? Ikka plõksin edasi kui näen puudusi õigete lahenduste andmisel iseehitajatele. See ei ole ju kellegi maha tegemine. Vastulausega saab ju tõe jalule seada! Julgust peaks ehk rohkem olema... kõik või ju näpukaid teha... Muideks ega projekteerijadki pole nende apsakate tegemisel viimastel aegadel ehitajatest kaugel maas...siin on toodud samuti ettekäändeks, et klient on kuningas ja ehitajad madala laubaga. Edu Teile kõigike selles karmis maailmas!

kõva ehitaja

[insener22]

Ma tean seda situatsiooni väga hästi. Enda kortermaja, kus elan, sama asi ja plaan hakata suvel pööningut välja ehitama. Ka valt ja kõik kuiv. Nipp seisneb selles, et vahelaes pole mitte vill, vaid liiv ja isegi räästataudis tihedalt koos ja lisaks veel tihendatud. Kuna tegemist 5 aastat tagasi tehtud uue katusega siis seal lahendus saab olema selline, et räästa laudis tehakse ümber tuulutatavaks, katusele ventilatsiooni korstnad ja soojustuseks penoplast ja metallkarkassi vahele vill, sisse aututõke ja kipsplaat. Kõige tähtsam on tagada korralik tuulutus. Katuse ehitamisel pole kasutatud mingeid aluskatteid. Niipalju seal valesti tehtud, et roovi külge sisse lastud tuuletõke, nüüd tuleb paigaldada piisav distants sinna vahele, et tekiks korralik tõmme. Samuti harjal valts topelt kinni valtsitud ja sellepärast ka tuulutuskorstnad.

[taastaja]

Insener22- ele
Kuidas see ennem kõlas...
Tüüpiline projekteerija(ehitaja) värk, et ta ise asja ei mõista ja samas ei raatsi kulutada raha, et tellida asjadele toimivaid lahendusi ehitaja(projekteerija) käest ja lähtub oma ehitamisel eelmise objekti kogemusest.


Sileplekile tuulutuskorsten enne katusepleki külge valtsimist. Kännu kalle tuleb teha katusekaldele vastava kraadiga.
http://mb4.live.hot.ee/rps/D/1682268.JPG?t=4


Siin on tuulutuskorsten valtsitud katuseluugi sisse.
http://mb4.live.hot.ee/rps/D/1682270.JPG


Siin üks tuulutuskorsten katusel (paremat pilti ei leidnud)
http://mb3.live.hot.ee/rps/D/1682273.JPG



Siin on vaade katuslae tuuleruumi sisse(ülevalt räästasse) ilma aluskatuseta variant. Tahvel-valts- plekk.
http://mb4.live.hot.ee/rps/D/1682271.JPG