Ehitusfoorum

Üldiselt ei oma ju tala profiil läbipainde arvutuse juures mingit tähtsust...
Seega - arvutusmetoodika (teatud nüanssidega) seisukohalt pole vahet mis tala arvutada
Selliste asenduste puhul tasuks mõelda järgmisele:
- selle kandva vaheseina all on vundament kuhu oli ette nähtud ühtlane koormus
- nüüd sa eemaldad selle ühtlase koormuse sealt vundamendilt ja paned selle talale
- tala toetuskohtadesse tekivad OLULISELT suuremad koormused kui eelneva arvutusskeemi korral / lisaks on need tekkivad lisakoormused teise iseloomuga - nimelt mitte ühtlaselt jaotatud vaid PUNKTKOORMUSED

Tala enda sh läbipainde arvutamine pole mingi probleem
Kuid konstruktsioone tuleb alati vaadelda tervikuna
So ühes kohas midagi muutes võib teisele kohale "väga haiget teha"
Seetõttu oleks igati mõistlik igasugune plaanitav muudatus (olgugi, et see võib endale tunduda lokaalne probleem) läbi rääkida projekti inseneriga.

Väga õiged mõtteteed ja lähenemised.

Muudatus tuleks teha vaid kandva puitprussi 250 x 200 asendamine I -talaga H -200.Muudatuse põhjus: Ei soovi puitprussi nähtavale, vaid lagi ühele tasapinnale viia.
Projektis puitpruss toetumas ühestotsast aeroc ecotherm sisenurka(perimeeter armeeritud ja valatud U ploki kujul), teisest otsast kandvale vaheseinale ( aeroc hard või solid 200 , viimane rida armeeritud ja valu)
Sille 5m . Kandev vahesein jääb osadesse: Üks pool sille 5m, teine pool 3.8m.Vahelae prussideks pikemale sildele 200x200 S600, lühemale 200x100 S600.Põrandaks, laudpõrand
Kogu ehitise vundament tugeval paepinnal Saaremaal.
Uurisin veidi maad siit ja sealt.Hetkel oma projekteerija soovitas pöörduda mandri inseneribüroo poole, kuna väitis, et puudub kompetentsus ja litsents I-tala muutmiseks antud projektis.
Ühelt sõbralt sain infoks tema ehitusfirma meistrilt, kes ei soovitatud I tala panna, kui väitis metall jääb nn võnkuma .Näiteks lastetuba , kus joostakse ja karatakse.
Kui arvesse võtta metalli nn pendeldamist, siis võimalik lahendus oleks isetehtud kobedamate metallvinklitega ja poltidega põrandatalad siduda kandva talaga samale tasapinnale ja asi ain.

Väited metalltala "võnkumisestest" on "muinasjutud"...
Insenerile on tundmatu väljend "tala võnkumine, tala vetrumine jms"
Küll on insenerile tuttav väljend "laekonstruktsioonide omavõnkesagedus" mis on suuresti seotud laekonstruktsioonide massiga
Pädev insener lahendab kõik probleemid ja nüansid ja "võnkumised" jms ja inseneri asukoht pole üldse oluline
Mida kujutab endast "lintsents I tala muutmiseks" mina välja ei suuda mõelda ja kahjuks pole sellisest asjast kunagi kuulnud...

xxx111 kirjutas: 04 Juun 2020, 23:11 Üldiselt ei oma ju tala profiil läbipainde arvutuse juures mingit tähtsust...

Tala profiilist/ristlõikest sõltub ju inertsimoment ?

Mõeldud oli seda, et kas pole vahet (metoodikas) kas arvutada I, HEB, HEA, U vms profiili
Loomulikult on põhiline kriteerium mis määrab läbipainde inertsimoment
Lisaks tala toetusskeem / arvutusskeem / toesõlmed
Lisaks puidu puhul liidete järeleandvus ja roome
Samuti betooni puhul roome

Ma ilmselt väljendasin end pisut valesti...

Küsiks siis lihtsalt, kumb lahendusteed oleks mõistlikum minna puidu või metalli teed ? Kindlasti mõned sajad + eurod oleks mõistlik kulutus inseneri teenusele kui´´ puusalt omaloomingut´´ tala aretada ebapädevusest.
Minu kaalukauss jääks metall talale.Kellegil mingi arvamus või mõte välja hõigata kõrvaltvaatajana ?

Metall...

Metalliga on omad jamad. Sinna külge hiljem muid asju kinnitada väga raske - laeroovitist jne.
Asi pole nii üks ühene. Puit võib ebapraktiliseks osutuda kui silde tõttu on samm mõttetult tihe.
Soovitan - mõtle metalli korral kõik asjad üksipulgi läbi isegi siseviimistluse osas kuidas kinnitad, kuidas loodid jne.
Sai korra ühes kohas vahelakke üks metalltala pandud, pärast oli ilge jama. Kuidagi sai lahendatud.
Seepärast õige projekteerija ei projekteeri liiga pika sildega vahelagesi.

Pädevale projekteerijale ei ole probleemiks silde pikkus...
Samuti pole pädevale projekteerijale probleemiks sõlmede lahendused...

Kuid küsija seda ei tea ja pärast kui sõlmede lahendusi projektis pole, nutab krokodillipisaraid. Seepärast ongi küsijale ülesandeks teha ja saada kõikide talaga seotud sõlmede lahendused!

Küsijale tegelikult on antud soovitus muudatused läbi rääkida projekti inseneriga...
Kas küsija seda teeb või mitte ei sõltu kellesti muust kui küsijast endast
Ja probleemide korral tulebki peeglisse vaadata (ja nutta krokodillipisaraid)