Akumulatsioonipaagi suurus

[Külaline]

Ole kena ja põhjenda enda väidet

Kõige esimene lause: "Õhk-vesi soojuspumbal sõltub soojustegur kindlasti akupaagi olemasolust"
Ootaks nüüd head linki selle väite tõestuseks autoriteetsele allikale.
Kahjuks on kogu jutus on massiliselt sarnast värki, ma ei saa kogu ülikooli loengumaterjale hakata siia paiskama väitmaks, et asi pole nii.

Said öelda, et see on puhas vale, siis oleks huvitav teada küll, miks???
Ma võin muidugi natuke oma sõnastust muuta ka, õhk-vesi soojuspumba soojustegur sõltub veemahust ja hoone küttevõimsuse ja soojuspumba võimsuse suhtest. Me oleme pannud akupaake tagant järgi soojuspumpadele vahele ja eriti parandab see soojustegurit kuni -5C välistemeperatuurini. Kui soojuskoormus läheb suuremaks, siis see enam nii palju ei mõjuta.

Ma küll ei saa öelda, et ülikoolis oleks sellelaadseid teadmisi väga õpetatud. Isegi praegu jääb akupaakide teooria lahjaks ja seda eriti soojuspumpadega koostöös.

Akupaaki kasutavad Thermia, IVT, Nibe, Sanyo CO2 (inverter), Mitsubishi Electric (inverter), Mitsubishi Heavy ja Nibe (inverter) koostöös tehtud õhk-vesi soojuspumbad.
http://www.nibe.ee/et/Tooted/Ohkvesi-so ... IBE-SPLIT/

[juroku]

Mees sina ajat segast, see akupaagi jutt on sul küll vale ,see kast ei ole akupaak vaid boiler soojusvahetiga või särgiga nagu teistelgi tootjatel aga töötavad nad kõik tavalise plaat soojusvahetiga ainukene mis kasutab akupaaki on meie turul ULTIMA nimeline kuna tema on on off seade ja ei suuda oma võimsust regulerida

[juroku]

Thermia, Mitsubishi Electric

[Kalvis]

Ülikoolis õpetati ikka ühteist küll. Kompressorastme (ja drosseli) Carno ringprotsess, selle sõltuvus välisparameetritest, samuti soojusvaheti ja selle sõltuvus. Ja seda just soojuspumba näite baasil.

[Külaline]

Juroku, sinust ma saan veel aru, et asjad sassi ajad, sest sinul on kõik asjad pidevalt nagu puder ja kapsad!!

Kalvis aga ajab ikka tarka juttu ka. Akupaagi osas ma Kalvisega nõustuda ei saa. Samas tahaksin temaga asjad selgeks rääkida, sest väga rumalatega ma ka vaielda ei viitsi!!!

Kui nüüd vaadata seda ülemist pilti Nibe Splitist, siis ülemise soojusvaheti kõrval vasakul on näha külmaaine torustiku mutreid. Soojusvaheti on vesi/külmaaine soojusvaheti, mille veeotsad lähevad ka akupaaki, mille üks eesmärkidest on töötsükli pikendamine ja seeläbi COP parandamine.

Mõned read tehnilisest infost:
Sisemoodulisse ACVM 270 on integreeritud spiraalne veesoojendi

Kogumaht 270 l

Ühendusvõimalused
NIBE SPLIT on lihtsalt ühendatav teiste energiaallikatega nagu
päikesepaneelid või olemasolev katel/boiler. Saad vajadusel alati
lisaenergiat kasutada.

Ka lisaküte, näiteks katel ühendatakse siis akupaaki, mitte otse küttesüsteemi, mida siis Nibe Split juhib.

[Külaline]

http://www.pci.ee/feb/Juhendid/8357-4.pdf

Siit juhendist on ka näha, kuidas akupaak on jgatud vaheplaatidega kolmeks erinevaks sektsiooniks, kusjuures kütte tagastuv vesi ei puutu kokku kahe ülemise kihi veega. Elektrilised küttekehad on samuti pandud erinevatele kõrgustele, et kütta veetemperatuur vaid vajadusel alumistes kihtides kõrgemaks.

NB! Tegemist on inverteriga seadme siseosaga.

[Külaline]

Ülikoolis õpetati ikka ühteist küll. Kompressorastme (ja drosseli) Carno ringprotsess, selle sõltuvus välisparameetritest, samuti soojusvaheti ja selle sõltuvus. Ja seda just soojuspumba näite baasil.

Carnot tsükkel on muidugi puhas teooria ja loomulikult ülikooli õppekavas sees. Ja see on ju ka selge, et Carnot tsükkel ongi soojapumpamisega seotud. Täna räägime (vaidleme) ju akupaakidest ja isegi tehased on veel selles osas täie tõe selgitamise faasis. Kas siis tõesti ei ole kuskilt märgata, mis akupaakide turul toimub. Minge Itaaliasse messile, mis nüüd kevadel tuleb, siis näete, mis seal toimub. Leiutatud on 1000 erinevat versiooni soojuspumpde jaoks.

[juroku]

Olen nõus sanyo on see akupaak aga minu arvamus on see vajalik lisa kütteks el.tennid on seal sees ja veel kaks teistel on naad läbivooluga Ülikoolis õppimine ei tähenda veel tarkust inimene palub abi mitte vaidlust lugeda

[juroku]

[/quote] Leiutatud on 1000 erinevat versiooni soojuspumpde jaoks.[/quote] see on kõik äri ja ei puutu asjase

[vaaderman]

juroku
sinu skeemis on loogikavead

[juroku]

paranda siis vead ära

[Külaline]

Tere taas.

Kunagi lasime paigaldada koju keskkütte ahju, kütsime puidu ja kivisöega. Köetavat pinda on 165 m2. Akumulatsioonipaagi maht on 1,15 m3. Nüüd lasime paigaldada katlale abiks õhk-vesi süsteemi, ja õhk-veega kütan ka tarbevett. Hirmu hirmus kallis on õhk-vesiga kütta muidu
Aga küsin sellist asja, et kui mille järgi määratakse akumulatsioonipaagi suurus? Tuttavatel kõigil on tunduvalt väiksem paak kui meil. Hakkan mõtlema, et äkki on liiga suur paak meil ja see mõjutab ka küttekulusid. 165 m2 on kõetavat pinda, sellest 45 m2 vesipõranaküte siis, ülejäänud on malmradiaatorid, milles ajab vett ringi tsirkulatsioonipump.
Kui suured on teil akumulatsioonipaagid ja kui palju on köetavat pinda?

Parimat,
Rainer

Meenutagem nüüd küsimust, mida Rainer küsis ja millega seoses ma oma arvamust avaldasin.
Kui siin on pädevaid inimesi, kellel on tõepoolest ka reaalseid kogemusi selles vallas, siis miks mitte Rainerit aidata. Ma usun, et koostöös peaksime siis suutma parima lahenduse leida. Mida muidu tähendab fraas "hirmus kallis on õhk-vesiga kütta"? Kas sa mõõdad kuidagi seda kulu?
Rainer, kas sa saaksid siia joonistada oma ühendusskeemi, kuidas on seadmed ühendatud ja lisada ka seadmete margid ja pumpade margid?

[Rainer_U]

Soojuspumbaks on MIDEA MOU36-HN1 11,8 kW.
http://www.airwave.ee/index.php/2/32/95 ... uct_id=129

Hetkel on ikkagi põhiprobleemiks see, et keskküttekatlaga ei saa majja sooja. Eelmine talv oli ainult keskküttekatel ja radikad sai kuumaks ja toas oli soe. Siis oli süsteem vanade metalltorudega, mis esialgu läksid pööningule ja siis hakkasid jagunema kogu maja peale laiali.
Nüüd jaguneb kõik keldri lae all ja igasse radikasse lähevad eraldi peale ja tagasivoolud. Torudeks on Alpex plastiktorud. Kõik õhud on välja lastud, radikad ühtlaselt soojad, aga kuumaks ei lähe kuidagi. Katelt puhastan regulaarselt . Kütan musta lepaga. Ööpäevas läheb 0,2 ruumi puid, ehk siis ca 3,5 katlatäit, sitaks palju. Torud on korralikult isoleeritud. Radikaid on hetkel kokku maja peale 10. Vanad malmradikad siis. Hetkel kasutatavaid ruume on 7 ja 7 radikat on ka taga, põrandaküttesüsteem on üldse välja ehitamata alles.

[juroku]

kas akupaak oli kah enne torude vahetamis või oli koos nendega paigaldatud

[Rainer_U]

akupaak on olnud kogu aeg

[juroku]

kui katlast ei lähe kuum vesi akupaaki siis on viga selles termo kolmik kraanis mis on sul katla pumba juures see ajab vee katlas ringi ja ei võtta seda juurde akupaagist

[Rainer_U]

katlast väljub kogu aeg 65-70 kraadine vesi, toru mis läheb akupaagi juurde on veel kuum.

[juroku]

võiksid teha pildi veel akupaagi eest seal kus on termomeetrid ja torud

[juroku]

palju siis akupaagis vesi on

[Rainer_U]

Akupaagis on vesi 35-40 kraadi, väga harva saab kõrgemaks. ÖÖpäev läbi on katlas tuli :S

[Katlakütja]

Akupaagis on vesi 35-40 kraadi, väga harva saab kõrgemaks. ÖÖpäev läbi on katlas tuli :S

Muud siin ei saa olla, kui katel on liiga väikese võimsusega selle energiakuluka maja kohta. Lülita kõik tarbijad üheks üleskütmise ajaks välja ja vaata, mis temperatuuri saad akupaaki. Kas sul sooja tarbevee tegemine käib ka katla pealt?
Ma ei tea küll soojuspumpadest suurt midagi, kuid teoreetiliselt võib ju selline variant ka kõne alla tulla, et soojuspump töötab nö tagurpidi - võtab sooja maja küttesüsteemist ja puhub selle õue?

[Külaline]

Mina soovitaksin ka õhk-vesi alustuseks välja lülitada ja kuulid ka sulgeda. Kui temperatuur 30 minuti jooksul radiaatorites tõusma ei hakka, siis sulge maja kuulkraanid ja vaata, kas katla ja akupaagi vahel olev katlasse tagastuv toru temperatuur hakkab tõusma. Kui see tõusma ei hakka, siis peab olema viga katlas või katla siseringi kolmikkraanis.

Mis temperatuuriga katla siseringi möödaviik on?

Samas kui katlast väljuva vee temp on vaid 70C, siis peaks soojus akupaaki jõudma. Termomeeter ei valeta?

[sashaobrok]

See oleks küll parim kild kui õhk-vesi pahupidi käima pandud oleks:)) Aga mine ja vaata kas sul vent õues uhab sooja ja lumi ümber sulanud?

[frei]

See on hilisem Atmose katel .ma kütan sama katlaga 2t akupaagi 3-4 tunniga 80 kraadini.
Aga see õhu klapp on liiga vähe lahti sellest sõltub kui kuumaks katlas vesi läheb.Veel põleb ära plekist luuk mis taga ei lase suitsul otse korstnasse minna.Seda liigutab see keskmine kang esipaneelil.

[frei]

Vabandust katla nimi on Cerbos mitte Atmos see õhuluugi kang on ära paindunud ja ilmselt saab vähe õhku.Mul on selle katla juhend ka kuskil kui vaja on.
terv