Ehitusfoorum

mis see sinu 20000 süsteem siis reaalselt hooajal toodab, palju vajab hooajal käigushoidmiseks energiat, kas see hin sisaldab ka paigalduskulusi.

aaaai kirjutas:Ei saagi nüüd aru kas on siis mõtet panna paneele või ei, ise arvasin et kui 20000.- läheb paneelid maksma siis kui suvega kütta vee soojendamiseks ja mingil määral ka põranda kütet taga hoida kuna plaat on külma võitu siis arvan et suvega kütan oma 6ruumi puid ära see teeb siis 3000.- .Aru ma ei saa kus te neid aastasadu näete ära tasuvuses.

Arvutajale,
"Probleem" on liiga väikeses sooja vee vajaduses
Ma tegin ka kunagi väga optimistliku arvutuse (finants-, hooldus- ja käitluskulud 0, sooja vee saab mai algus-sept lõpp) ja leidsin, et tasuks mõelda, kui süsteemi saaks alla 20KEEK kätte. Minul oli sama häda - suvine sooja vee vajadus on väike, sest lapsed tihti vanavanemate juures maal ja eks ise sõidan ka suvel rohkem ringi.
Ma olen siin foorumis aja jooksul vist kahe päikesekütte müüjaga vaielnud sel teemal ja ei ole kumbki toonud siin konkreetseid arvutusi, kuidas oleks meie laiuskraadidel võimalik selliste süsteemide kasutamisest kasu saada (praeguste müügihindade juures).
Mis puudutab vaakumtoru vs plaatkollektor, siis küsige vaakumtoru müüjalt, kui mitmeks aastaks nad annavad garantii, et torus tõepoolest vaakum püsib. Nende torude efektiivsus langeb järsult, kui isoleeriv vaakum kaob.

Huvitav, kui palju siis tarbevett veel tarbida saab. Mulle tundub, et tarbin isegi seda juba palju. Mõned saavad ka 3500kWh aastas hakkama. Paljudel on peres 4 liiget ja suvised elektriarved jäävad alla 1000 krooni, kus sees on ka tarbevee boileri kulu. Minu kulu on üle 5000kWh aastas.

Aga teeme siis uue tasuvuse nii, et kulutan rohkem vett. Muidugi aina ebatõenäolisemaks läheb, et 50 000EEK maksvate paneelidega sellise koguse sooja kätte saaks.

Kui paneeli maksumus on 50 000.-
Mai algusest oktoobri lõpuni on 3000kWh, see teeb tasuvusajaks 78 aastat.

Ja olen senini teinud kõik arvestused nii, et kõik 100% tarbevee toodavad päiksepaneelid. Ilmselt ei ole see 6 kuu jooksul võimalik, ehk siis mai algusest oktoobri lõpuni.

Tegin kah omale päikeseküttesüsteemi, niiöelda pulkadest kokku no masu-aeg ja rohkem aega nokitsemiseks.
Esialgne variant asjast selline:
1. vaakumtoru-kollektor 4,4m²
2. päikese boiler 150L
3. pumbasõlm
4. ühendustorustik
5. pumba juhtimine esialgu termostaadiga
Asi toimib nii, et külm-tarbevesi voolab läbi päikeseboileri teise boilerisse, mida köetakse katla või elektriga juhul kui päikest ei ole.
Selle perioodi (aprill-oktoober) tulemuste põhjal võib öelda, et asi toimis ja küttevõimsust jäi ülegi, järelikult süsteem tasub täiustamist.
Plaanis on kütta ülejääva energiaga akupaaki ja seda kolmetee-ventiili ja automaatika abil juhtida.

Kui nüüd veidi neid kahjusid ja kasusid hinnata siis minul esimese perioodi põhjal sellised tulemused.
Varem kulus soojale tarbeveele elektriga küttes 210kWh-kuus, ehk 6x210=1260kWh
Päiksega küttes kulus kuue kuuga(pilvised ilmad) lisaks elektrit 220kWh
Sõlme pump kulutas selle ajaga umbes 40kWh
Asi rahas peaks siis nii olema.
Elektriga küttes 1260kWhx1,4kr/kWh=1764kr (1,4kr kahetariifse elektri keskmine hind 2009a).
Päiksega küttes 1260-220-40=1000kWhx1,4kr/kWh=1400kr.
Süsteemi praegune maksumus umbes 17000kr (mitte arvestades oma töö maksumust).
Selle asja tasuvus praegusel kujul, praeguse elektrihinnaga 17000/1400=12aastat.

Kui nüüd süsteemi täiustada ja rohkem energiat kätte saada ning arvestada elektri hinna tõusuga siis peaks see tasuvusaeg tunduvalt lühenema.

Aga nii ,kui täiustad, täiustad ka kahjuks seda "stardi kulu", ehk seadme maksumust.
Katsun ka aja leida ja rohkem uurida müügis olevate komplektide kohta, et saaks vastu võtta mingi otsuse.
Müügis oelvad tarbeveesüsteemid on juba al. 33000 kroonist + paigaldus. Roheline energia küll,aga kas ka ära tasub.
Samas on Ponskaril väga õige point sees, et tarbitakse vähe.

Päiksepaneeli töötunnid - 4392
Elektri 1 kWh hind EEK -1,4
Soojuspumba COP -3
Paneeli ja lisakütte keskmine elektritarbimine tunnis kW -0,059

Päiksepaneeli (4,4m2 vaakumtoru, 150Lboiler, torustik, pumbagrupp, ilma paigalduseta) maksumus 17 000EEK

Päiksepaneeli tasuvusaeg elektriküttega 12 aastat
Päiksepaneeli tasuvusaeg soojuspumbaga 75 aastat

Kas sa saaksid öelda, kust ma saaksin samasuguse komplekti osta sama hinnaga? Palju paigalduse eest küsitakse?

Eestikinnisvara kirjutas:Samas on Ponskaril väga õige point sees, et tarbitakse vähe.

Kaeramootor tarbib isegi veel tüki maad vähem tarbevett kui mina.

Ma plaanin paneelid ise paigaldada(koos spetsalistiga-tuttav) tema arvas et läheb kuskil 20000.-

Kas oled ka tasuvusaja välja arvutanud? Või paned rohkem looduse säästmise eesmärgil endale paneelid?

Selle praeguse “säästusüsteemi”, täiustamise võtangi sellepärast ette, et tarbin liiga vähe tarbevett, võrreldes kollektori maksimaalse võimsusega suvekuudel.
Sellest ka mõte salvestada ülejääk akumulaatorpaaki, kust seda siis tarvitada pesuruumi põrandakütteks ja pilvistel päevadel tarbeveele.
Kolmetee-ventiili ja automaatika mõte oleks selles et, primaarselt kütta tarbevee-päikeseboilerit(start 20c, stop 60c) ja kõik ülejäänu akupaaki(mahutaks nädala toodangu).
Arvestades vaakumtoru-kollektori võimet kütta ka läbi pilvituse ja päikselistel talvepäevadel on tähtis startida pumbaga võimalikult madalalt temperatuurilt.
Praktikas peaks selle 4,4 m² kollektori pinnaga aastas pessimistlikult võttes vast 2500kWh kätte saama(teoorias jutt mingist 5000kWh).
Rahaliselt peaks need: automaatika, kolmtee-ventiil+mootor, akupaagi-soojavaheti maksumus tulema umbes 5000kr lisaks.
Seega süsteemi kogumaksumus 17000+5000=22000kr.
Päiksega küttes 2500kWhx1,4kr/kWh=3500kr/aastas
Parandame siis ka tasuvusarvutust 22000/3500=6,3aastat.
Kui nii välja kukuks siis oleks ju küll enne seadmete amortisatsiooni lootust ka asjast kasu saada.

kaeramootor kirjutas:Tegin kah omale päikeseküttesüsteemi, niiöelda pulkadest kokku no masu-aeg ja rohkem aega nokitsemiseks.
Esialgne variant asjast selline:
1. vaakumtoru-kollektor 4,4m²
2. päikese boiler 150L
3. pumbasõlm
4. ühendustorustik
5. pumba juhtimine esialgu termostaadiga

Küsimus, kui sul on 4,4m² vaakumtorusid ja 150L boiler, kas sul suvel päikesega probleeme ka oli? Näiteks liigse kuumusega?
Mul tuttav oli sunnitud 200L boileriga ja 3m² paneeliga lausa ajutiselt osa paneele kinni katma. Tahaks endale kõik ohud selgeks teha, sest müügimehed hakkavad kõik kuidagi keerutama ja otse ei ütle. Räägivad et tavaliselt see probleem ei ole ja soovitavad üle 3m² paneeli siiski mitte vaakumtoru panna.

Mitu liitrit akupaaki planeerid?

Kaera mootor, millega sa praegu maja kütad, kui suur pind sul on kütta?

Vingema päikesega tuli 80c boilerisse ära küll aga midagi hullu ei juhtund.
See väiksem toodang oli tingitud puuduvast automaatikast.
Selle termostaadi variandiga millega asi mul lahendatud oli ei saa ju kogu toodangut kätte. Esialgu ei osanud otsustada palju energiat tulla võib ja millist automatsi valida.

Maja köetavat pinda 200m², puugaasikatel 24kW, akupaak1700L
Hetkel kasutusel 115 m², katel otse-küttes ja akupaak-valmimisjärgus.

Tere mina arvan et päikese kütte tasub meil siis kui teed sele ise kas või must tünnist katusele 20000 EEk siis on odavam aretada õhk-õhk sojuspumbast odav konditsioner ajab asja ara maksumus alla 5000 ja COP 4 suvel aga tasuvus 12 aasta ja rohkem kas see paneel kah ni kaua elap ja firmat pole amu olemas ja uus tehnologia peal ja selle vana hind on langenud poole võrra

Meie kliimas päikesepaneelidega küttmisel jms polegi nn tasuvusaega, ennem seadmed kas amortiseeruvad või vananevad moraalselt. Tegemist on puhtalt ökoloogilise mõtteviisiga, mis on kallis ja mille puhul kohe käega katsutavat tulemust ei maksa otsida.

Ma ostan endale päikesekütte kindlasti, kuid ma lihtsalt tahan seda ja olen loodusesõber ka. Tasuvusest minu puhul küll miskist otsast rääkida ei saa.
Kahjuks ei ole minul õnnestunud leida ühtegi vaakumtoru pakkujat koos paigaldusega alla 50 000EEK süsteem, elektri hind jääb mul isegi alla 1.15EEK

Peamine asi, mis mind siin veel häirib, on paneelide töökindlus ja muretu kasutamine. Ei tahaks küll, et mul on süsteem, kus aegajalt lööb ülerõhu tõttu kaitseklapi lahti ja siis peab jälle täitmas käima. Kuna meil on ka talvel külm, siis on vaja täita süsteem külmakindla vedelikuga, see ju ka maksab ja tekitab ebamugavusi.

See päikesepaneelide müük meenutab natuke ioonkatelde promo. Nende uus reklaamlause on: "Tõenäoliselt kõige säästlikum elektriküte".

kaeramootor kirjutas:Vingema päikesega tuli 80c boilerisse ära küll aga midagi hullu ei juhtund.
See väiksem toodang oli tingitud puuduvast automaatikast.
Selle termostaadi variandiga millega asi mul lahendatud oli ei saa ju kogu toodangut kätte. Esialgu ei osanud otsustada palju energiat tulla võib ja millist automatsi valida.

Maja köetavat pinda 200m², puugaasikatel 24kW, akupaak1700L
Hetkel kasutusel 115 m², katel otse-küttes ja akupaak-valmimisjärgus.

Aga kui sa puiduga kütad, siis ei tule ju nii lühike tasuvusaeg. Puidul ei ole ju elektrihind. Kui elekter on 1.40EEK, siis puidu maksumus on ligikaudu 3 korda väiksem.

Oravaonu kirjutas:Meie kliimas päikesepaneelidega küttmisel jms polegi nn tasuvusaega, ennem seadmed kas amortiseeruvad või vananevad moraalselt. Tegemist on puhtalt ökoloogilise mõtteviisiga, mis on kallis ja mille puhul kohe käega katsutavat tulemust ei maksa otsida.

ökoloogilise mõttevii inimeste rahakotipeal tore küll minamõtlen ökoloogiliselt ainuld ülemaksta maksta küllei taha omale kah kommid meeldivad kui ei tasu tee parem ise

Pean tunnistama jah oma ökoloogia-sõltuvust, peale selle on veel ka nii öelda sportlik huvi asja vastu ja lisaks on aega, vahendeid ja oskusi asja odavamalt valmis saada.

Muidugi ei tule nii lühikesi tasuvusaegu kui hakata päiksekütet võrdlema puukütte või soojuspumbaga.
Samas pole ka eriti palju kütteviise mis peale oma tasuvusaega hakkaks nii palju kasu tootma.
Sellest puiduga kütmisest rääkides, tuleb ikka katlakütja tunne peale küll kui pead aastaringi sellega tegelema.
Mugavuse eesmärgil sai nii kui nii siiani tarbevesi elektriga toodetud.
Kui nüüd asja veel edasi arendada siis peaks neile kahele kütteviisile lisama õhk-vesi soojuspumba.
Selline kombineeritud küttesüsteem peaks pakkuma suhteliselt suure mugavuse lisaks üsna madalatele ekpluatatsiooni kuludele.
Iseasi oleks muidugi kogu selle asja maksumus kui seda poest valmiskujul ostma minna.

Mina kaldun just vastupidi arvama, et kui juba paneelidesse investeerisid, siis soojuspumbal küll enam mõtet ei ole. Kujutad sa ette, mis su tasuvusaeg siis veel teeb.

Samas ütleb minu loogika seda, et päiksepaneelidega meil suurt tulu teenida ei olegi võimalik. Ühenda, mis skeemiga tahes, soojuspumbaga võrreldes jäävad nad ikka oma tasuvusega kaugele maha. Siis kui meil kütet vaja oleks, siis paneel ei tööta ja siis kui päike välja tuleb, siis reeglina maja eriti soojust ei tarbi.

Üks hea koht, kuhu paneelid hästi sobiksid, on minu arvates välibasseinid. Seda vist küll ühegi teise seadmega soodsamalt kütta ei õnnestu.

Huvitav oleks tõesti teada, kaua vaakumtoru eluiga on? Kas nad ikka on 25 aastat efektiivsed?

[quote=
Üks hea koht, kuhu paneelid hästi sobiksid, on minu arvates välibasseinid. Seda vist küll ühegi teise seadmega soodsamalt kütta ei õnnestu.
[/quote]välibasseini kütta päikese paneliga see on küll raiskamine bassein on ju ise nagu paneel viska kile peale ja ongi paneel valmis sisebasseini teine asi

Päikeseküttega on niimoodi - tasuvust ei ole mõtet arvestada. Niikuinii sured varem. Kui sa tahad ökonomset küttesüsteemi, siis seda pakub Sunlux. Nad ehitasid väga ilusa süsteemi Nuustaku Rantšosse. Päike põletab seda väikese paneeliga nagu jube Kui tahad ainult tarbevett vmsj, siis on muud teemad. Üldse, need kaks tonti suutsid lahendada minul soojuspumba probleemi mille ümber vist sada matsi kaerajaani tantsisid ja muhvigi aru ei saanud. Tublid poisid, kuigi asi võttis neil ka üksjagu aega. Aga tulid kohale ja ütlesid, et kurat, see ei saa ju nii üldse töötada. Ja asja paigaldas jumalast tuntud firma. Aga las ta olla peale. Kutid tegid paari liigutusega ära, mina ei tea mida, aga nüüd toimib. Teen siin reklaami, aga ma olen nendega ikka väga rahul Väga tublid poisid olid.

Palun räägi lähemalt, mis süsteem sinna siis kokku kahmati? Kuidas töötab jne..
Ja palju maksis

Mis koht see Nuustaku Rantšo on?
Mis see väike paneel seal suudab? Mida ta kütab ja palju säästab?
Mis küttesüsteemi nad ehitasid või ära remontisid seal?

Miks sina endale päikesepaneeli panid, kui sa teadsid, et see ära ei tasu?