Ehitusfoorum

Ühe asjaga eksisin - mõõduvõtjal-paigaldajal, kes ise palesid ei tee on on LIHTSAM koretmaja puhul ühe korteri akna mõõdud võtta lootuses, et ka teiste korterite aknad on samas mõõdus. Paraku ei ole.

kordan veelkord, nii võib olla lihtsam teha, ilusam välja näha või mis iganes. Aga nii ei ole tehniliselt korrektne Tegelikult käib sinna kohta hüdrotõkke materjal, mis liimitakse ühte serva pidi akna külge ja teist serva pidi siseseina külge. Kõik, kes te kipsi aknavahele topite, ei tea sellest asjast ööd ega mütsigi

Hiid kirjutas:kordan veelkord, nii võib olla lihtsam teha, ilusam välja näha või mis iganes. Aga nii ei ole tehniliselt korrektne Tegelikult käib sinna kohta hüdrotõkke materjal, mis liimitakse ühte serva pidi akna külge ja teist serva pidi siseseina külge. Kõik, kes te kipsi aknavahele topite, ei tea sellest asjast ööd ega mütsigi

Kas ma olen õieti aru saanud, et kõik selle 8 aasta jooksul, mil tegelen siseviimistlusega, on absoluutselt kõik( mina kaasaarvatud) valesti teinud ja ka suurtel objektidel pole üheltki järelvalvelt kuulnud ühtegi kobinat nn. tehnoloogiliselt valesti paigaldatud aknapalede kohta, olgu see paigaldatud vahu, pätside või muu meetodiga.. Seinte puhul on vist õige järjekord karkass, sinna vahele vill kui pannakse, aurutõke ja siis kips, aga sinu kirjelduse järgi pannakse aurutõke seina peale, kuid mis tuleb sel juhul aurutõkke ja aknapalekipsi vahele, kuidas fikseerida aknapale esiserv kui ei ole siseseinas karkassi nagu näiteks krohvitud fibo korral. Miski on viltu sinu õiges meetodis või ei tea mina õiget tehnoloogiat. Äkki valgustad?

Hiid kirjutas:kordan veelkord, nii võib olla lihtsam teha, ilusam välja näha või mis iganes. Aga nii ei ole tehniliselt korrektne Tegelikult käib sinna kohta hüdrotõkke materjal, mis liimitakse ühte serva pidi akna külge ja teist serva pidi siseseina külge. Kõik, kes te kipsi aknavahele topite, ei tea sellest asjast ööd ega mütsigi

Olen teinud täpselt ühtemoodi neid aknapõski väga kaua ja tegid ka mind väljaõpetanud inimesed, siiani pole ühegi ehitusjärelvalve käest halba sõna kuulnud või, et keegi oleks maininud aurtõkkest midagi, mis käib pale ja ploki vahele ja ei näe selle asjal eriti ühtki mõjuvat põhjust, miks see sinna panna, seleta tehniliselt lahti nii, et see sinu muinasjutt vett ka peaks ja lõpeta see praalimine.
See, et keegi kuskil nägi ja keegi kuskil tegi ei tähenda mitte kui midagi.

Tere! Sellest, millest Hiid räägib ja tegel. on tal õigus, aga need majad on juba alates nullist ehitatud nii, et kõikjale liimitakse hüdrotõkkematerjal, lisaks muud "vigurid, värgid". Ühe sellise maja olen plaatinud ja tõsi, akna raami ja ava külge oli liimitud hüdro lint. Põsed lihtsalt tasandasin, enne plaatimist. See variant ei saa aga kehtida kõikides ehitustes, näit. korrusmajad v. vanemad eramud siis ehitataksegi põsed nii, nagu urmasr jt. seda teevad. Andres

Hiid ei praali.

taastaja

Lisaksin veel, et tegu oli nn. passiivmaja tüüpi majaga! Tehn. küsimustes, ei oska seal eriti kaasa rääkida - vaja huvipärast lugeda ja uurida! Andres

Külaline kirjutas:Hiid ei praali.

taastaja

Ja sina ehitad kogu aeg kohe teadlikult põsed lengi peale ja võimalikult klaasile lähemale ? Ikke hüdrot ja soojustust rohkem vahele
Vahva ! Põsed ja kohe klaas. Ui mai tai Olen samuti põskede lengi vahele toppija enamus töid teostame korter elamutes.(Ehituses 20a.) Alatasa olen sellises olukorras kus tahaks juba kipsi panema hakata aga ei saa. Kuna järelvalve tahab kontrollida aurutõkke korralikst paigaldusest ja teeb mõned pilditki. Alles siis läheb kipsi paigalduseks. Aurutõkke paberi mis seinalt tuleb keerame küll põse peale ja teibime kinni aga mis hüdrost ja soojustusest te sogate. ?

http://www.property24.ee/?lang&news=33

See, et kuskil aretatakse mingi ülimaja, ja siis isoleeritakse täielikult väliskeskonnast ja paigaldatakse sundvent(mis on muidugi tavaline), ei tähenda seda, et kohe vaja igal pool haipida antud tehnoloogiat ja pealegi olete kõik valesti teinud, kui pole seinasid soojustanud 41cm paksuse villakihiga katusealusele paigaldanud 650mm soojustust või siis põrandat soojustanud 42 cm paksuse soojustusega.

Isiklikult paigaldaksin vastavalt 82cm, 130cm ja 84cm ja vähe sellest, seestpoolt tõmbaksin kõik seinad hüdroisolatsiooniga üle ja aknaid poleks üldse vaja, paigaldakisin seintele suured ekraanid ja välja kaamerad, antud süsteemi kaablid soojustakisin 15cm villaga ja sellisel puhul poleks küttesüsteemi vaja enam, kuna plasmakad annavad juba niipalju sooja, et -30 C külmakraadi juures oleks toas ikka +25C...tehke järgi ja kui te pole oma maja niimoodi ehitanud, siis lükake oma kuut kokku, sest see jääb jalgu tänapäevastele ehitusnormidele.

Lisaks eelmisele kirjale veel küsimus TAASTAJALE. Mis kohe kindlasti halba juhtub kui see põsk jäetakse ilma soojustuse või hüdrota.????

Tere! Manowar, homme tööpäev, ära nüüd nii kah torise! Teeme ühe ja unele! Andres

Andresto kirjutas:Tere! Manowar, homme tööpäev, ära nüüd nii kah torise! Teeme ühe ja unele! Andres

Kehva lugu selle , õlutit ei joo ja see polnud torisemine, lihtsalt hea haritud inimestega asja üle arutleda, aga homme on tõesti tööpäev, selles osas on sul õigus!

Tehniliselt korrektne on ju soojusisolatsioonikiht aurutõkkega kaitsta. See reegel kehtib ka avatäite ja piirde ühenduses samuti. Leia vaid moodus ja saad samas edukalt ehitusplaadi ka lengi ääre taha nn toetada. Eriti võiks seda reeglit järgida nn takutajad...


taastaja

Külaline kirjutas:Tehniliselt korrektne on ju soojusisolatsioonikiht aurutõkkega kaitsta. See reegel kehtib ka avatäite ja piirde ühenduses samuti. Leia vaid moodus ja saad samas edukalt ehitusplaadi ka lengi ääre taha nn toetada. Eriti võiks seda reeglit järgida nn takutajad...


taastaja

Olen sellega väga nõus, aga mis on sellel aurutõkkel mõtet avatäite ja piirde juures, kui laes - seintes jm. see aurutõke puudub - seda pole seal ealeski olnud ega tule ka kunagi? Andres

Saan su konksust aru! Plastlengile ei tee kondensvesi midagi, puitlengile ehk kiiremini värvikahjustusi.

taastaja

To: Hiid ja Taastaja
Olgu, kleebin selle aurutõkke paberi riba sinna seina peale, aga ikkagi jääb õhku küsimus, kuidas kinnitada see kipspale eesmine serv, et ta loperdama ei jääks näiteks eelpool mainitud fibo, aeroc, columbia jms. seinte korral? Kas jääbki ainult aurutõke, lengi külge L- liistuga kinnitatud pale ja midagi muud ei käigi sinna vahele? Ja mina loll olen sinna kogu aeg vahtu lasknud, isegi kui olen pätsidega eest serva fikseerinud ja pärast tahapoole veel vahtu lisaks. Minule see aurutõkkega aknapalede tegemise tehnoloogia on täiesti tundmatu ja pole sellest midagi kuulnud. Mis on selle aurutõkke mõte aknapale juures kui kusagil välisseintes( fibo, aeroc, columbia jne.) ja lagedes ( valubetoon) pole isegi kohta kuhu seda kleepida või jääb see aurutõke lõppviimistluseks?

Eks seda peab Hiid rohkem teadma, ta nagu tegeleb või on vähemalt kokku puutunud selle teenuse pakkumisega profesionaalsel tasemel.

Mina targutan siin niisama, neid põhimõtteid, mis on jäänud heast ehitusalasest kirjandusest kahe kõrva vahele. Seda, et ükski ehitusjärelvalve pole siiani lengidel aurutõket nõudnud on ilmselt tingitud sellest, et seda ei nõua ka projekt. Projekteerimisest sõlub kuda saab välispõsk soojustatud ja sisepõsk viimistletud ning ka aurutõkkekihid paika. Kõik on äärmiselt vajalikud asjad. Kui teed ikka head soojad välimised aknapõsed, siis on patt sinna taha veeauru ju lasta. Meil veel nii hästi eriti ei ehitata, sellest pole ehk see aurutiheduse vajalikkus veel päevakorda tõusnud.

taastaja

Vaadake ntx. vanu puitkonstruktsioone, mis on kunagi kaetud tõrvapapiga, papi alt võid leida ainult mädanenud puidu riismeid, samas palkmaja, mis on seisnud 50 aastat ilma käes seisab veel samapalju ja pole häda midagi.

Manowar kirjutas:Vaadake ntx. vanu puitkonstruktsioone, mis on kunagi kaetud tõrvapapiga, papi alt võid leida ainult mädanenud puidu riismeid, samas palkmaja, mis on seisnud 50 aastat ilma käes seisab veel samapalju ja pole häda midagi.

Ausalt öeldes, ei saa mina mitte essugi aru aurutõkke vajalikkusest korteris. Mis maast laeni auru täis türgi saun neil elutubades hakkab olema, et peab just selle rasvase või kilega kaetud paberiga umbseks tegema ja ega sellest kipsplaadist see niiske õhk nüüd nii kergesti ka läbi ei lähe ja kui läheb, siis ta jääb ju sinna aurutõkke ja kipsi vahele ja seal on seda veel raskem välja tuulutada. See on minu lihtsustatud arusaamine asja olemusest.

Ei tahaks nüüd küll seda välja ütelda, aga kallid kolleegid võiks endid ikka rohkem kursi viia ehitiste tegeliku hingeeluga. Miks üks asi on nii ja teine naa - esitavad tavaliselt ju tellijad.....endal ka ju kindlam, kui ligilähedasigi vastuseid tead....lisaks sellele, et oskad niveliiri täpsusega vuuke laduda, plaatida, krohvida ...või, mis iganes alal hinnatud meister oled.

taastaja

ma ei pidanudki silmas, et kõik on must ja valge. Et ilma aurutõkketa aknaid nagu polekski olemas. See ei tähenda aga, et see õige on. Natuke häiris see viimistlejate jutt, kuidas paigaldajad on ülbed ja pahad ning riisuvad kogu koore, võõbad aga märtrid, kes peavad tolmupilves konutades ka aknapaigaldaja töö veel poolenisti ära tegema.
Sellepeale ütlesin, et sinna, kuhu te kipsi topite, käib tegelikult aurutõke. Nagu arvata oli ei olnud sellest keegi midagi kuulnudki Manowar räägib hoopis palkmajadest, mis mädanevat tänu aurutõkkele. Seda, et see tõrvapapp löödi valelepoole palki, jätab ta mainimata...
urmasr mõttelennust ei saanud hästi sotti, mis kipsplaadi esimese serva loperdamist ja sellega kaasnevat võimatust puudutas

Hiid kirjutas:ma ei pidanudki silmas, et kõik on must ja valge. Et ilma aurutõkketa aknaid nagu polekski olemas. See ei tähenda aga, et see õige on. Natuke häiris see viimistlejate jutt, kuidas paigaldajad on ülbed ja pahad ning riisuvad kogu koore, võõbad aga märtrid, kes peavad tolmupilves konutades ka aknapaigaldaja töö veel poolenisti ära tegema.
Sellepeale ütlesin, et sinna, kuhu te kipsi topite, käib tegelikult aurutõke. Nagu arvata oli ei olnud sellest keegi midagi kuulnudki Manowar räägib hoopis palkmajadest, mis mädanevat tänu aurutõkkele. Seda, et see tõrvapapp löödi valelepoole palki, jätab ta mainimata...
urmasr mõttelennust ei saanud hästi sotti, mis kipsplaadi esimese serva loperdamist ja sellega kaasnevat võimatust puudutas

Jälle sa väänad mu sõnu ja kui muidu lugeda ei oska, siis loe ridade vahelt, oled kes?...lõpetanud mis kooli?.. ja kaua ehitusega reaalselt tegelenud?...ja need teooriad, mis sa siin välja käid, kelle suust need kuuldud on?..hetkel jääb küll mulje, et niisama lõuapoolik, isegi ei viitsi välja otsida, mida oled teistes alateemades rääkinud.
Püüa lugeda läbi mu viimane postitus ja ära vääna seda!
Olen teinud tööd mitmetele eelneval objektil järelvalvet teinud inimestele ja pole kunagi mitte ühtegi halba sõna kuulnud oma töö, kui selle teostuse kohta, hetkel on pakkumisi rohkem, kui suudaks 6 kuuga ära teha ja mitte kõige odavamate hindadega vaid sellise hinnaga, millega suudan ka tagada kvaliteetse töö teostamise.

Lihtne küsimus, kuhu käib kips, kui aurutõke käib seal, kuhu mina ja enamus kipsi paigaldavad?
Ja mismoodi see kips paigaldatakse sinna, kuhu sina selle paigaldaksid?
Paluks detailselt, kui jutt käib Fibo blokist laotud majast, kuhu vaja paigaldada aknapõsed.

To: Hiid
Üldjuhul eelistan aknapalesid ise taha, sest viitsin kipsihöövliga ka selle serva üle käia, mis läheb vastu aknapalet, mitte nagu paljudel kordadel hakata kõigepealt mõtlema, mida sinna vabakäelõikega tehtud kipsi ja pale vahele panna, et ilus jääks ja pragunema ei hakkaks. See mõtlemine, et ah, küll maaler korda teeb, on veel väga visa välja juurduma, kuigi pean tunnistama, et praeguse klientuuril on korralikud töömehed olnud.
Nüüd sellest aurutõkkest. Sain su jutust vist natuke valesti aru, et sa paned paberi tervenisti üle pale. Minu viga, aga arvan, et mõtlesid vist ainult seda vahuga kitsast riba, kuid ei saa aru selle vajalikkusest, sest olen lasknud alati kipsist pale ja seina vahelise prao vahtu täis. Külmasilda sellise variandi korral ei tohiks ju tekkida ja ega see aur sinna kipsi taha nüüd nii kergelt ka ei pääse kui ikka on korralikult viimistletud.

Hiid kirjutas:kordan veelkord, nii võib olla lihtsam teha, ilusam välja näha või mis iganes. Aga nii ei ole tehniliselt korrektne Tegelikult käib sinna kohta hüdrotõkke materjal, mis liimitakse ühte serva pidi akna külge ja teist serva pidi siseseina külge. Kõik, kes te kipsi aknavahele topite, ei tea sellest asjast ööd ega mütsigi

Tere! Ärge nüüd tülli minge! See materjal, millest sa räägid, on ilmselt pro clima CONTEGA FC spets.liimteip, mis liimitakse ümber akna ja ukse lengi, vahetult enne paigaldamist ja teibi teine serv peale akna ja ukse paigaldamist, ava külge! Teip on polüesterfliis, varustatud sisemise membraaniga ja tagab õhutiheda paigalduse. Teibi lahtised otsad, liimitakse õhutihedalt pro clima DUPLEX`ga. Selline väike kodutöö siis! No üks on küll kindel: tulgu nüüd see põsk kipsist, puidust, krohvituna... põse ehitajal, pole sinna enam midagi teha, kui seal see õhutihe materjal puudub (enamikel juhtudel)! On see, aga paigaldatud siis põseehitaja kohustus on need põsed valmistada nii, et ei kahjustaks seda õhutihedat teipi. Ärge mulle nüüd küll andke!!! Andres

Vaatasin selle lehe üle- pikk teaduslik jutt, illustratsioonid puha juures, aga hakkasin mõtlema, et miks ma pole kohanud seda varianti ei aknapaigaldajate ega isegi mitte kilpmajade ehitajate poolt. Ei tea. Arusaamatuks jääb ikkagi selle tõkke mõte plokkidest laotud majade puhul, isegi kui see on juba sinna aknapale külge kleebitud. Kui seda aurutõkete kunagi kohtan, eks ma siis seda ära rebima ei hakka, aga sinnamaani lasen vanaviisi vist edasi, kuid kipsi ma siiski aknapale taha ei topi, vaid lasen L-liistu kipsi külge ja lükkan selle plekiriba sinna prakku.