Ehitusfoorum

vaatan, et paar aastat tagasi käis tihti läbi selline sõna nagu Fujutsu NOCRIA.
Kas sanyo ja mitsubishi kõrval on see nagu iganenud saast?

Teema on kuidagi väga ära kaldunud ja sõimuks kiskunud vahepeal. Võiks nüüd algse teema juurde ikkagi tagasi tulla . . .

Pets911 kirjutas:Toru pikkus peab olema vähemalt 2m. isegi, kui sise ja välisagregaat on kohakuti ja torud otse läbi seina. Kui pandud ainult jupike toru otse läbi seina, siis palun pane siia foorumisse ka üles paigaldaja nimed. Soov oleks teistel ka teada, kes sellist pornograafiat toodab.

Mõõtsin siis magistraali pikkuse üle: välisseinal on teda ca. 1,9m + läbi seina minek ca 0,5m.

To Nimi123! See sulatuse asi käibki nii, nagu sulle eelnevalt ABC Kliimas räägiti: sulatuseks vajalike tingimuste ilmnemisel jätkab kompressor kütterezhiimis tööd, sise- ja välisosa vendid seiskuvad, kuum gaas juhitakse 2-tee ventiili kaudu soojusvaheti härmatist sulatama ja kui see saavutab +14C temperatuuri (max 12 min jooksul), sulgub 2-tee ventiil ning alustavad töötamist ka sise-välisosa ventilaatorid. Seega ei teki vajadust pöörd-tsükliks ehk külmaaine vastasuunaliseks liigutamiseks ja sulatuseks vajaliku soojusenergia ammutamiseks siseruumidest (st tehtud töö osaliseks õue tagasiviimiseks). Sulatusvee vabamaks äravooluks on välisosa põhjale EHDXN mudelile suuremad avad tehtud ja küttekaablit pole põhjale pandud. Ise olen küll 94EHDX seadmetele avade jäätumisohu vältimiseks kaabli+termostaadi pannud, sest Soomes kippusid ka suured avad vahel kinni jäätuma.

Ma olen kasutanud umbes aasta enda pumpa, jäätunud see ära veel kordagi ei ole. Aga kas peaksin panema kaabli igaks juhuks peale? Samas kui seda pole, siis elektrit läheb vähem? ABC ütles et ei ole vaja ja neil ei pidavat probleemi olema.

Nimi123 kirjutas:Ma olen kasutanud umbes aasta enda pumpa, jäätunud see ära veel kordagi ei ole. Aga kas peaksin panema kaabli igaks juhuks peale? Samas kui seda pole, siis elektrit läheb vähem? ABC ütles et ei ole vaja ja neil ei pidavat probleemi olema.

124EHDXN-le pole kaablit ehk vajagi, 94EHDX mudelil on põhjaavad lihtsalt väiksemad.

Mul on SAP-KRV124EHDXN/SAP-CRV124EHDXN, järelikult las see kaabel esialgu jääda. Kui peaks tekkima probleem, siis panen.
Aare, üks asi veel. Mul Saaremaal suvila või taluhoone. Pindala umbes 140m2. Soojustus on nadi, kuid kui ahju kütan, siis seisab ka külma ilmaga hommikuni soe sees. Mis seadet sinna soovitaksid?

Nimi123 kirjutas:... Saaremaal suvila või taluhoone. Pindala umbes 140m2. Soojustus on nadi, kuid kui ahju kütan, siis seisab ka külma ilmaga hommikuni soe sees. Mis seadet sinna soovitaksid?

Soovitaksin Fujitsu Nocria 14LBC või Mitsubishi Heavy 50ZIX-S. Loodan, et eelnenud väitlusest aruga mitsu vastu tõrget ei tekkinud, sest ega masin pole sugugi paha. Mõlema hind koos paigaldusega sarnane, ehk siis Saaremaale sõidukulusid sisse arvestades 23000 kr.

aare kirjutas:To Nimi123! See sulatuse asi käibki nii, nagu sulle eelnevalt ABC Kliimas räägiti: sulatuseks vajalike tingimuste ilmnemisel jätkab kompressor kütterezhiimis tööd, sise- ja välisosa vendid seiskuvad, kuum gaas juhitakse 2-tee ventiili kaudu soojusvaheti härmatist sulatama ja kui see saavutab +14C temperatuuri (max 12 min jooksul), sulgub 2-tee ventiil ning alustavad töötamist ka sise-välisosa ventilaatorid. Seega ei teki vajadust pöörd-tsükliks ehk külmaaine vastasuunaliseks liigutamiseks ja sulatuseks vajaliku soojusenergia ammutamiseks siseruumidest (st tehtud töö osaliseks õue tagasiviimiseks).

Küsin siis uuesti nii- milline on kompressori energiakulu. Kui ammutame soojusenergiat 0 kraadisest välisosa radiaatorist ja kütame sama radiaatori 14 kraadini, siis minu järeldus on ikkagi, et see on elektrikulu arvelt (välja arvatud veidi kuuma gaasi, mis on torustikus enne 2-tee ventiili avanemist ).

Helistage ABC Kliimasse Priit Pärnale. Ta seletab teile kuidas see töötab.

Kui ammutame soojusenergiat 0 kraadisest välisosa radiaatorist ja kütame sama radiaatori 14 kraadini

See siis nagu parun von Münchhauseni moodi- iseenda juukseidpidi laukast väljatõmbamine

Tere!
Ei hakanud uut teemat tegema kuna siin käib jutt juba samast õhksoojuspumbast.
Nimelt probleem siis Mitsubishi Heavy SRC20ZGX-S pumbaga. Vähem kui aasta kasutuses olnud pumal otsustas otsad anda ventilaatori pump. GArantii korras sai see siis ka välja vahetatud, aga mure ei kadunud. Pump tööle ei hakand. Oskab keegi öelda mis võis veel läbi minna peale ventilaatori pumba?

Kui pump välja vahetati garantii korras, kas siis sellele ei pööratudki tähelepanu, et masin ei tööta ikkagi?

Mina küsin nüüd puhtalt uudishimust. Tavaliselt ükski firma nii väikse võimsusega seadmeid naljalt ei soovita?
Miks teil nii pisikesed pumbad on (SRC20ZGX-S), kas raha pärast või oli mõni muu põhjus?

Kuna maja mõlemal korrusel on eraldi soojuspump, siis ei ole võimsamat lihtsalt vaja.

AnnaAbi kirjutas:Kui pump välja vahetati garantii korras, kas siis sellele ei pööratudki tähelepanu, et masin ei tööta ikkagi?

Pööratakse ikka tähelepanu, sest nüüd otsitakse mis veel võis läbi minna peale ventilaatori pumba.

müdiseb kirjutas:Mina küsin nüüd puhtalt uudishimust. Tavaliselt ükski firma nii väikse võimsusega seadmeid naljalt ei soovita?
Miks teil nii pisikesed pumbad on (SRC20ZGX-S), kas raha pärast või oli mõni muu põhjus?

Soovitatigi just seda sama seadet, vastavalt korteri suurusele. Kuna,aga hiljem hakkasin asja uurima siis seade on mõeldud 50m2 kütmiseks, meil veidike suurem see korter. Miks just seda soovitati ei ei oska kommenteerida. Korteri kütmisega sai ta küll hakkama ja ei lärmand, aga mingil põhjusel otsustas otsad anda ikkagi

Pets911 kirjutas:Toru pikkus peab olema vähemalt 2m. isegi, kui sise ja välisagregaat on kohakuti ja torud otse läbi seina. Kui pandud ainult jupike toru otse läbi seina, siis palun pane siia foorumisse ka üles paigaldaja nimed. Soov oleks teistel ka teada, kes sellist pornograafiat toodab.

Kuulge jutupaunikud, olete endale üldse selgeks teinud, milleks need 2-3 keerdu pornograafiat (teoreetiliselt ja suusõnaliselt)soovitavad mõned tehased välisosa taha jätta? Nimelt just selleks, et amatööridest sosssepp paigaldajatel ja nn 800 krooni meestel oleks keerulisem välisosa kompressorit pekki keerata. (Samas paluksin väljavõtet paigaldusjuhendist, kus viidatakse ülamainitud paigaldusviisile) Profesionaale paigaldaja ei jäta kunagi miskit torupusa kliendi silma häirima, vaid sätib paika külmaainekoguse/rõhu. Ja sealjuures teab mida teeb. Nimelt on liiga lühikese torustiku puhul oht, et jahutusreziimis töötades imeb kompressor veel aurustumata külmaainet vedelal kujul klappide peale ja kuna vedelik ei ole teatavasti kokkusurutav ei ole kuigi raske ette kujutada seda stalingradi mis kompressoris peale hüdrolööki toimub. Lisaks on igal normaalsel külmaainekontuuril enne kompressorit vv vedelikueraldaja, mis laseb kompressoril imeda ainult gaasilist külmaainet. Hüdrolöögi oht tekib vaid siis kui vedelikueraldaja on triiki külmaainet täis, is saab aga juhtuda vaid siis kui mõni " spetsialist" on käinud süsteemi tagantjärgi täitmas ja jätnud täitekraani lõunapausi ajaks lahti.
Siis pigem minu soov teada saada need paigaldajad kes jätavad need pusad mõistliku põhjuseta kunde seinale rippuma. Tegemist on tõenäoliselt asjaarmastajatest ühepäevaliblikatega.

Et siis seekord sai selline sapist nõretav tundepuhang "mitteproffidele". Ise julgeks küll kahelda sellises ennast profiks (überproff, aga isegi enda lugupeetavat nime ei julge kirja panna!? ainult ohtrasti noname tatti ja sappi) nimetavas tegelases, kes hakkab tehase soovitustele vastupidiselt mingit enda keemiat aretama. Hüdrolööki puutuv jutt on ju iseenesest õige. Aga.. Kui ettenähtust lühema torujupiga seadmed ühendada, siis hakkab vibratsioon ja müra ka seadmest seadmesse kanduma. Ei tee see rõhu ja ainekogusega mängimine asja suurt midagi paremaks, lihtsalt füüsikaseadused tulevad ikkagi mängu. Ainekogust seadmele projekteeritust väiksemaks imedes on lõpptulemus pigem halvem kui see torukeerd seal seadme taga. Seadmed on projekteeritud kindlale rõhule ja aine kogusele saavutamaks nendega optimaalset ja maksimaalselt efektiivset tulemust. Tehase soovitused pole ajendatud vaid lollide soss-seppade kahjurluse minimeerimisest. Kui olukord nõuab ja/või klient ikka soovib seadmeid väga lähestikku panna, siis pole keerdudest pääsu ja viisakalt neid seadme taha paigutades ei häiri need tegelikult silma ka miskit. Kolakas ju isegi pole majale teabmis kaunistuseks ja kui ikka silma riivab, siis tuleb nagunii mingi kotelo ümber panna. Seda torupikkuse teemat on palju käsitletud Soomlaste foorumis, kel huvi emotsioonivabamalt asja uurida, siis otsingusse "putkipituus": http://lampopumput.info/foorumi/

Nonii, panin üles ühe Mitsu Heavy pildi. +8,5C juures on asi täiesti jääs, ime pole, et koliseb siis
Pilt on tehtud eile ja Tapal, nii et kes siin tegijatest oma kätetöö ära tunneb, viisakas oleks vast kliendiga ühendust võtta

Kusjuures üldse ei imesta, kuna meie seadmel pandi soojenduskaabel alles pärast seda, kui välisosa ära jäätus ja põrgulärmi hakkas tegema.
Aru ma ei saa, miks seda kohe ei paigaldatud . . .

Tere! Tegelen omale sobiva soojuspumba otsinguga. Olen lugenud läbi vist peaaegu kõik foorumid, kuid ... milline siis on kõige parem, õigem, ökonoomsem õhksoojuspump? Olen kontakteerunud üle Eesti 6 müügimehega, kõik soovitavad erinevaid mudeleid, erinevate võimsustega. Mitshu? Sanyo? Fuijtshu? Mulle tundub et Mitshu on kõige parem... Minu jaoks on tähtis, et elamine oleks soe, masin töötaks tõrgeteta ja tarbiks vähe elektrit. Vaielge vastu ja andke nõu, põhjendage oma seisukohti. Minu majas on ~ 120m2 köetavat pinda.

120m2 peale kõlbab ainult ~6kW seade (NOMINAAL, MITTE MAX võimsus), näiteks väga kindel ja hea valik on Fujitsu Nocria 14. Sharp AY-XP18GR on ka sobilik, näitajate poolest jääb küll Nocriale natuke alla, kuid hinnapoolest on jällegi soodsam, seadmel olemas ka vägagi korralik Plasmacluster ioniseerimis süsteem!

Merka* kirjutas:Tere! Tegelen omale sobiva soojuspumba otsinguga. Olen lugenud läbi vist peaaegu kõik foorumid, kuid ... milline siis on kõige parem, õigem, ökonoomsem õhksoojuspump? Olen kontakteerunud üle Eesti 6 müügimehega, kõik soovitavad erinevaid mudeleid, erinevate võimsustega. Mitshu? Sanyo? Fuijtshu? Mulle tundub et Mitshu on kõige parem... Minu jaoks on tähtis, et elamine oleks soe, masin töötaks tõrgeteta ja tarbiks vähe elektrit. Vaielge vastu ja andke nõu, põhjendage oma seisukohti. Minu majas on ~ 120m2 köetavat pinda.

korsten kirjutas:Nonii, panin üles ühe Mitsu Heavy pildi. +8,5C juures on asi täiesti jääs, ime pole, et koliseb siis

26112009826.jpg

Mida keegi pakub, miks too mitsu jääs on? Sellise temp juures töötab see seade ilma sulatuspausideta ka max võimsusel, vesi jookseb pidevalt alla.

Emotsioonivabalt kirjutas:Et siis seekord sai selline sapist nõretav tundepuhang "mitteproffidele". Ise julgeks küll kahelda sellises ennast profiks (überproff, aga isegi enda lugupeetavat nime ei julge kirja panna!? ainult ohtrasti noname tatti ja sappi) nimetavas tegelases, kes hakkab tehase soovitustele vastupidiselt mingit enda keemiat aretama. Hüdrolööki puutuv jutt on ju iseenesest õige. Aga.. Kui ettenähtust lühema torujupiga seadmed ühendada, siis hakkab vibratsioon ja müra ka seadmest seadmesse kanduma. Ei tee see rõhu ja ainekogusega mängimine asja suurt midagi paremaks, lihtsalt füüsikaseadused tulevad ikkagi mängu. Ainekogust seadmele projekteeritust väiksemaks imedes on lõpptulemus pigem halvem kui see torukeerd seal seadme taga. Seadmed on projekteeritud kindlale rõhule ja aine kogusele saavutamaks nendega optimaalset ja maksimaalselt efektiivset tulemust. Tehase soovitused pole ajendatud vaid lollide soss-seppade kahjurluse minimeerimisest. Kui olukord nõuab ja/või klient ikka soovib seadmeid väga lähestikku panna, siis pole keerdudest pääsu ja viisakalt neid seadme taha paigutades ei häiri need tegelikult silma ka miskit. Kolakas ju isegi pole majale teabmis kaunistuseks ja kui ikka silma riivab, siis tuleb nagunii mingi kotelo ümber panna. Seda torupikkuse teemat on palju käsitletud Soomlaste foorumis, kel huvi emotsioonivabamalt asja uurida, siis otsingusse "putkipituus": http://lampopumput.info/foorumi/

Aga palun näita neid kohti paigaldusjuhendis (suvalise seadme) kus nõutakse selle pusa tekitamist? Nimetad äkki mõned "mängu tulevad füüsikaseadused" See, kui mõni maaletooja esindaja pizdjoosi ajab, ja lambakari suu ammuli kuulab ja kummardab, ei tähenda, et asjad nii ongi. Oled sa soojuspumba külmaaineringi olemust ja tööpõhimõtet üldse mõistnud? Väidan veelkord, et tõepoolest on olemas teoreetiline võimalus hüdrolöögiks seadme töötades JAHUTUSREZIIMIS. Mitte aga soojapumbana.
PS. Pildil oleval pumbal on kas: a) külmaaine kogus liiga väike st leke b) Seade on aladimensioneeritud c)ruume hoitakse miski nipiga madalamal temperatuuril kui pult võimaldab. d) välisosa sulatusautomaatika (plaat, mõni andur) on vigane.

Emotsioonivabalt kirjutas:Et siis seekord sai selline sapist nõretav tundepuhang "mitteproffidele". Ise julgeks küll kahelda sellises ennast profiks (überproff, aga isegi enda lugupeetavat nime ei julge kirja panna!? ainult ohtrasti noname tatti ja sappi) nimetavas tegelases, kes hakkab tehase soovitustele vastupidiselt mingit enda keemiat aretama. Hüdrolööki puutuv jutt on ju iseenesest õige. Aga.. Kui ettenähtust lühema torujupiga seadmed ühendada, siis hakkab vibratsioon ja müra ka seadmest seadmesse kanduma. Ei tee see rõhu ja ainekogusega mängimine asja suurt midagi paremaks, lihtsalt füüsikaseadused tulevad ikkagi mängu. Ainekogust seadmele projekteeritust väiksemaks imedes on lõpptulemus pigem halvem kui see torukeerd seal seadme taga. Seadmed on projekteeritud kindlale rõhule ja aine kogusele saavutamaks nendega optimaalset ja maksimaalselt efektiivset tulemust. Tehase soovitused pole ajendatud vaid lollide soss-seppade kahjurluse minimeerimisest. Kui olukord nõuab ja/või klient ikka soovib seadmeid väga lähestikku panna, siis pole keerdudest pääsu ja viisakalt neid seadme taha paigutades ei häiri need tegelikult silma ka miskit. Kolakas ju isegi pole majale teabmis kaunistuseks ja kui ikka silma riivab, siis tuleb nagunii mingi kotelo ümber panna. Seda torupikkuse teemat on palju käsitletud Soomlaste foorumis, kel huvi emotsioonivabamalt asja uurida, siis otsingusse "putkipituus": http://lampopumput.info/foorumi/

Aga palun näita neid kohti paigaldusjuhendis (suvalise seadme) kus nõutakse selle pusa tekitamist? Nimetad äkki mõned "mängu tulevad füüsikaseadused" See, kui mõni maaletooja esindaja pizdjoosi ajab, ja lambakari suu ammuli kuulab ja kummardab, ei tähenda, et asjad nii ongi. Oled sa soojuspumba külmaaineringi olemust ja tööpõhimõtet üldse mõistnud? Väidan veelkord, et tõepoolest on olemas teoreetiline võimalus hüdrolöögiks seadme töötades JAHUTUSREZIIMIS. Mitte aga soojapumbana.
PS. Pildil oleval pumbal on kas: a) külmaaine kogus liiga väike st leke b) Seade on aladimensioneeritud c)ruume hoitakse miski nipiga madalamal temperatuuril kui pult võimaldab. d) välisosa sulatusautomaatika (plaat, mõni andur) on vigane.