Radiaatorid ei lähe soojaks

[vanakala]

Katlakütja
vahet pole, sa ei saa hüdropudeli vajadusest aru nii või naa . ei ole selle pudeli paigaldus ju kohustuslik kui just projekteerija seda ette ei näe aga seadmete iga lihtsalt pikeneb kuna asjad saavad töötada loomulikus keskonnas. igasuguseid seadistus ventiile enam naljalt keegi ei kasuta eramutes ja korterites kuna need tekitavad ka müra küttesüsteemis. sinu lahendusega kui põrandaküte ei tarbi katlast tulevat vett siis tekib ka surve tõus radiaatorites ja muutub ka veeliikumise kiirus mida loetakse ebastabiilseks küttesüsteemiks. selleks ammu olemas ise reguleeruvad pumbad jne. sedasi pead ka küttesüsteemide vananemisel aina seadistama ja pumbad töötavad sul tühja, kulutavad ennast ja elektrienergiat lisaks ei ole tellija võimeline ise neid vajadusel reguleerima. samas on ka radiaatoritest tagastuv vesi juba sobilik põrandaküttele ja see ei pea enam tühja käima katlast läbi vaid hüdropudelis segunedes annab sinna katel vajaliku temperatuuri juurde. katla kasutegurit saab tõsta kuna katelt saab panna sujuvamalt ja väiksemal temperatuuril tööle. süteemis ei toimu nii suuri temeperatuuride kõikumisi jne. süsteemis toimub parem muda ja õhu eraldus kuna veeliikumis kiirused vähnevad katla suunas.
aga ilusat õhtut sulle!

[Katlakütja]

Katlakütja
vahet pole, sa ei saa hüdropudeli vajadusest aru nii või naa . ei ole selle pudeli paigaldus ju kohustuslik kui just prjekteerija ette ei näe aga seadmete iga lihtsalt pikeneb kuna asjad saavad töötada loomulikus keskonnas. igasuguseid seadistus ventiile enam naljalt keegi ei kasuta eramutes ja korterites kuna need tekitavad ka müra küttesüsteemis. sinu lahendusega kui põrandaküte ei tarbi katlast tulevat vett siis tekib ka surve tõus radiaatorites ja muutub ka veeliikumise kiirus mida loetakse ebastabiilseks küttesüsteemiks. selleks ammu olemas ise reguleeruvad pumbad jne. sedasi pead ka küttesüsteemide vananemisel aina seadistama ja pumbad töötavad sul tühja, kulutavad ennast ja elektrienergiat lisaks ei ole tellija võimeline ise neid vajadusel reguleerima.
aga ilusat õhtut sulle!

Müra tekitavad vaid valesti valitud seadmed - liiga suur rõhulang, liiga suur kiirus.
Minu lahenduse juures ei teki mitte mingisugust rõhu tõusu põrandaküttepumbas. Selle jaoks on lühistoru segamisslme ja pumba vahel. Netistki leiad segamissõlmede kohta inglisekeelset matejali piisavalt.
Isereguleeruvad pumbad on aga vaid teretulnud nähtus.
Pane ka oma pudeliskeem siiski üles, oleks huvi selle vastu. Pigem ei saa ma antud juhul aru hüdropudeli otstarbekusest.

[xxNIMETUxx]

Katlakütja
vahet pole, sa ei saa hüdropudeli vajadusest aru nii või naa . ei ole selle pudeli paigaldus ju kohustuslik kui just prjekteerija ette ei näe aga seadmete iga lihtsalt pikeneb kuna asjad saavad töötada loomulikus keskonnas. igasuguseid seadistus ventiile enam naljalt keegi ei kasuta eramutes ja korterites kuna need tekitavad ka müra küttesüsteemis. sinu lahendusega kui põrandaküte ei tarbi katlast tulevat vett siis tekib ka surve tõus radiaatorites ja muutub ka veeliikumise kiirus mida loetakse ebastabiilseks küttesüsteemiks. selleks ammu olemas ise reguleeruvad pumbad jne. sedasi pead ka küttesüsteemide vananemisel aina seadistama ja pumbad töötavad sul tühja, kulutavad ennast ja elektrienergiat lisaks ei ole tellija võimeline ise neid vajadusel reguleerima.
aga ilusat õhtut sulle!

Müra tekitavad vaid valesti valitud seadmed - liiga suur rõhulang, liiga suur kiirus.
Minu lahenduse juures ei teki mitte mingisugust rõhu tõusu põrandaküttepumbas. Selle jaoks on lühistoru segamisslme ja pumba vahel. Netistki leiad segamissõlmede kohta inglisekeelset matejali piisavalt.
Isereguleeruvad pumbad on aga vaid teretulnud nähtus.
Pane ka oma pudeliskeem siiski üles, oleks huvi selle vastu. Pigem ei saa ma antud juhul aru hüdropudeli otstarbekusest.

pudeli tööpõhimõte nagu akupaak aga kordades väiksem (vahe mahuti)

[Külaline]

Katlakütja
. samas on ka radiaatoritest tagastuv vesi juba sobilik põrandaküttele ja see ei pea enam tühja käima katlast läbi vaid hüdropudelis segunedes annab sinna katel vajaliku temperatuuri juurde. katla kasutegurit saab tõsta kuna katelt saab panna sujuvamalt ja väiksemal temperatuuril tööle

Katel ei saa töötada madalamal temperatuuril, kui on radikatesse mineva vee temperatuur. Seega ei saa pudeliga mitte mingil moel vähendada katla temperatuuri. Pigem vastupidi - pudeliga saad hoida katlaringi temperatuuri kõrgema, kaitsta katelt liiga jaheda tagasivoolu eest. Selleks peab aga ka katlaringi pump olema vastav. Õlikatla puhul on see oluline, et ei tekiks kondensaati suitsugaasides. Muda ja õhk eralduvad pudelis kenasti.

[Katlakütja]

Lisan oma eelmisele postile nn pudeli kohta, et tegemist ei ole mitte suvalise lühistoruga, vaid pudeli mõõtmed (nii horisotnaalsed, kui vertikaalsed) sõltuvad otseselt katlaringi torude läbimõõdust (loe: vooluhulgast). Soojuskandja voolukiirus pudelis jääb ca 0.1m/s.

[vanakala]

külaline
targa automaatikaga katlad arvutavad katlas veesoojendamise kiirust vajaliku temperatuurini ja seega hakkab üleskütmine toimuma sujuvamalt ehk siis katel vähendab oma võimsust ja muutub sisse ja väljalülituste arv kütmisel . ehk siis ei lükka kohe suure hooga temperatuuri ülesse ja siis klõpsti välja vaid üritab hoida temperatuuri töödates millega vähenevad ka siis suitsugaaside temperatuurid. ehk siis miks katel nii käituma hakkab on see , et mõne kütte kontuuri või radiaatri avanedes ei satu jahe vesi kohe otse katlasse ja ei ehmata katelt vaid seguneb enne hüdropudelis.

[vanakala]

NIMETU
seda võib võtta ka nii sest ka akupaagis erinevate pumpade vee liikumis kiirused stabiliseeritakse ja iga pump saab rahulikult toimetada imemata vägisi mõnelt pumbalt või süsteemilt vett ära ja seda just ongi vaja. kuigi hüdropoudeli eesmärk ei ole sama nagu akupaagil vaid ikka erinevate vee voolu hulkade stabiliseerimiseks.
ega need paigaldamise vead ainult väiksemate gaasikateldega kaasnevad kus katlas näiteks sisetorustik 22mm vask ja sinna uhatakse UPS 25-60 pump taha ja küttesõlmed ehitatakse isegi 1 1/2"

[Katlakütja]

Hüdropudeli töö on mul selge, olen näinud ka videot stendist, kus pudel oli tehtud läbipaistvast materjalist. Peale ja tagasivoolutorudes voolasid erinevat värvi vedelikud. Väga hästi oli näha, kuidas vooluhulgad ja ka voolusuunad pudeli vertikaalosas muutusid sõltuvalt küttesüsteemide vooluhulkadest.
Tuleme nüüd oma väitluse algusesse tagasi. Kui kasutada antud juhul (põrandaküte, radikaküte) hüdropudelit , tuleb süsteemile siiski 3 pumpa (sh katla pump). See teeb aga süsteemi märksa kallimaks. Samuti suureneb (mitte küll oluliselt) elektrienergiakulu.
Julgen sügavalt kahelda eramajas pudeli otstarbekuses. Temperatuure hoitakse niigi väga madalaid ja kasutatakse sooja tarbevee valmistamise prioriteeti - sooja vett tehes lülitab katlas klapp nö kütte välja ja kogu katla võimsus läheb tarbevee valmistamiseks. Kui tegemist oleks suurema majaga, kus on pidevalt tarvis sooja tarbevett, siis on ka seal katlast väljuv temperatuur märksa kõrgem ning võib tekkida vajadus tagasivoolutemperatuuri kontrollimiseks. Sinna paneks ma selle pudeli. Ehkki suuremate võimsuste korral lähevad selle pudeli mõõtmed väga suureks ning võib juhtuda, et pudelist saab surveanum, mille vastu hakkab juba huvi tundma Tehnokontrollikeskus. Samas kui kasutada kondensaatkatelt, on aga väga oluline hästi madal katlasse tagastuv temperatuur. Pudeli kasutamine oleks sel juhul aga küsitav.

[vanakala]

tuleb ju 2 pumpa + see mis katlas. energja kulu ei suurene kuna katla enad pump töötab siis miinimumil. arvetsama pead ka seda , et saad katla tööea pikemaks. ega head asja ei saagi ilma rahata ja juba isereguleeruva pumba hind on oopis teine. kui käin klientide juures ja neil asjad tuksis ja seletan miks tuksis siis kliendid küsivad minult, et miks siis ei pandud mulle vajalike asju. ära nüüd arva, et ise ka kõik katlad hüdropudeliga panen sugugi ei...... kuna kliendi rahakott ei kannata alati. tavaliselt hakkavad automaatgaasikateldel probleemid ilmnema kuskil 4a. jooksul. aga õnneks on vähemalt mu oma lähematel tuttavatel ja ütleme siis nii, et ka neil klientidel kes natuke füüsikat jagavad need hüdropudelid vahel. mul ei ole vaja hüdropudeli tööd näha videolt vaid tean seda niisamagi kui näiteks katlapump lööb tunnis 1m3 vett ringi ja küttesüsteemi pump 2m3 tunnis siis nende tööd ei ole õige kokku panna( alati võib vaielda ka, et küttesüsteemi takistus jne. et katla pump on tagasijooksul ja küttsüsteemi oma pealejooksul ja kui arvutada ja korralikult seadistada siis ehk saab ka). aga pudelil on ka muud head omadused peale hinna.

[Katlakütja]

ka neil klientidel kes natuke füüsikat jagavad need hüdropudelid vahel. mul ei ole vaja hüdropudeli tööd näha videolt vaid tean seda niisamagi kui näiteks katlapump lööb tunnis 1m3 vett ringi ja küttesüsteemi pump 2m3 tunnis siis nende tööd ei ole õige kokku panna( alati võib vaielda ka, et küttesüsteemi takistus jne. et katla pump on tagasijooksul ja küttsüsteemi oma pealejooksul ja kui arvutada ja korralikult seadistada siis ehk saab ka). aga pudelil on ka muud head omadused peale hinna.

Sel juhul pannaksegi segamissõlm vahele. Segamissõlmest ei pääse sa nii või naa, kui on radikad ja põrandaküte. Aga eks müügimees peabki oma asju suutma kliendile maha müüa. Sama, et müük oleks edukas, peadki ise uskuma nende asjade kasulikkuset ning suutma selle ka kliendile selgeks teha.

[vanakala]

Katlakütja
ega ma ei olegi eitanud segamissõlmede mitte vajalikusest (segamissõlmed küttel mõeldud ikka sobiva temperatuuri saavutamiseks mitte veekoguste ühtlustamiseks) ja kohati saab neid pandud ka nii radiaatoritele kui ka põrandaküttele. ma ei ole ka müügimees vaid tehnik ja teen töid nii ise kui ka mitmetele koostööpartneritele. minu kaudu saab asju heade hindadega ka kui ma asjast ise huvitunud olen.

[Katlakütja]

Katlakütja
ega ma ei olegi eitanud segamissõlmede mitte vajalikusest (segamissõlmed küttel mõeldud ikka sobiva temperatuuri saavutamiseks mitte veekoguste ühtlustamiseks).

Paratamatult on aga nii, et kui muuta temperatuuride vahet kontuuris, muutub ka vooluhulk ja vastupidi.
Ma võin vabalt katlaringi pumba valida 1m3/h, samal ajal on põrandakütte vooluhulk 3m3/h. Temperatuurigraafikud on lihtsalt erinevad. Erinevad graafikud tagataksegi segamissõlmega.
Aitab vast küll sellest teemast. Asi läheb juba mõtetuks ja kipub ikka aed ja aia auk kategooriasse.

[vanakala]

kui sa 3T ventiiliga või millega iganes segad paraja temperatuuri siis veekogus ei muutu ju, vett ei tule ju kuskilt juurde süsteemi vaid ringleb seal suletud ringina või läbi katla.

[Katlakütja]

kui sa 3T ventiiliga või millega iganes segad paraja temperatuuri siis veekogus ei muutu ju, vett ei tule ju kuskilt juurde süsteemi vaid ringleb seal suletud ringina või läbi katla.

Ma hakkan sinu soojustehnilises taibukuses juba kahtlema. sry.
Tahad sa väita, et katlaringis ei saa olla vooluhulk 1m3/h ja põrandakütte kontuuris 3m3/h??? oletame et teisi tarbijaid ei ole.

[vanakala]

kui sul temperatuuri reguleerides vooluhulgad segamissõlmes muutuvad siis ei ole süsteem õigesti ehitatud. voolu hulgad võivad muutuda ainult radiaatori sulgumisel või põrandaküttekontuuri sulgumisel, NO asendis vee liikumis kiirus ja kogused ei muutu temperatuuri tõstmisel või langetamisel( kui on õigesti ehitatud).

[Katlakütja]

kui sul temperatuuri reguleerides vooluhulgad segamissõlmes muutuvad siis ei ole süsteem õigesti ehitatud. voolu hulgad võivad muutuda ainult radiaatori sulgumisel või põrandaküttekontuuri sulgumisel, NO asendis vee liikumis kiirus ja kogused ei muutu temperatuuri tõstmisel või langetamisel.

Siin paned küll täiega puusse.
Ju sa tegid aastal 1983 tol korral tunnist poppi, kui räägiti vooluhulkade arvutamisest.

[vanakala]

Katlakütja

jäägu sulle sinu arvamus ja ilusat tööpäeva sulle!

[Katlakütja]

minule õpetati aga seda:

lihtsustatud vooluhulga valem. (erisoojuse ja tiheduse jätame kõrvale)

q = P * 0.86 / dT

q- vooluhulk m3/h
P- võimsus, kW
dT - temperatuuride vahe.

Kui sul katlaringis on temperatuuride vahe 20 kraadi, ja oletame, et katla võimsus on 25 kW, siis on vooluhulk 25 * 0.86 / 20 = 1.075 m3/h
Kui aga põrandaküttes on temperatuuride vahe 5 kraadi, võimsus sama, siis saab: 25 * 0.86 / 5 = 4.3 m3/h.
ja ära tule rääkima, et see ei ole võimalik.

kena päeva sullegi!

[aaaai]

Nüüd on teema algatajal nii palju teadmisi et võib pimesilmi igasuguseid skeeme kokku panna

[vanakala]

Katlakütja
sa räägid ühest asjast siis vahepeal räägid erinevatest asjadest kokku ehk siis kütte segamissõlmest( mis ei ole sinu selgitustes arusaadava eesmärgiga), põrandaküttest ja kui juba arutluseks läheb segad sinna juurde katlaringi.... kas ise ka aru saad lõpuks millest räägid. ütlen sulle veelkord et üks süsteem kindla takistusega, kindla pumba liikumis kiirusega, kidla rõhuga siis seal temeperatuuri muutustel liikumiskiirused ja veehulk ei vähene ja ei suurene(paisumisel eraldatakse paisupaaki). toimub jah väike erinevus aga see ei ole märkimisväärne. ära palun puterda asju segamini. kui tahad konkreetsest asjast rääkida siis räägi üks asi selgeks ja siis mine teise juurde.
aga edu sulle!

[Katlakütja]

Kopin siia sinu väite:

kui sul temperatuuri reguleerides vooluhulgad segamissõlmes muutuvad siis ei ole süsteem õigesti ehitatud. voolu hulgad võivad muutuda ainult radiaatori sulgumisel või põrandaküttekontuuri sulgumisel, NO asendis vee liikumis kiirus ja kogused ei muutu temperatuuri tõstmisel või langetamisel( kui on õigesti ehitatud).

Tee omale esmalt selgeks segamissõlm. Nagu nimigi ütleb, siin toimub segunemine. Pealevoolutorustikust tuleb vooluhulk A, tagasivoolutorustikust lisandub juurde vooluhulk B. Segamissõlmest läheb välja aga vooluhulk A+B. Ehk enne segamissõlme (loe 3-tee ventiili) ja peale 3 tee ventiili on vooluhulgad erinevad.

edit: lisan veel juude, et summa A+B on sõltumata 3-tee ventiili asendist, enamvähem ühesugune.

[xxNIMETUxx]

Majas esimene korrus on põrandaküttega, teine korrus aga radiaatoritega. Probleem selles, et radikad ei lähe soojaks, õhku süsteemis justkui ei ole (korduvalt õhutatud) ja tunne on et radikates ei teki piisavat vee ringlust.
Katel Junkers Eurostar

Katllast tulev toru jaguneb kaheks:
1 põrandakütte ots / Põrandaküttesõlm Regumat F130
2 radikaots läheb edasi kohe alguses kaheks, üks ots garaazi ja teine ots teisele korrusele kus on kollektor ja jagatakse 4 radika peale.

Küsimus selles, et kas radiaatoriringi torustikku ananb ka kuidagi nii ehitada et ringlus on takistatud, või ei teki seda üldse, palju hargnemisi, hargnemised vales kohas?

Kas võib olla takistuseks see et põrandakütte segusõlm suunab sooja vee katlasse kohe tagasi?

kas asi korda saanud? kus kandis asub- äkki saan möödaminnes pilgu peale heita?