Re: Millal lõpeb eesti ehituse masu?
Postitatud: 26 Nov 2009, 15:18
Tere, Imelik
Vabandan aga teisiti ei pea võimalikuks Teie poole pöörduda!
Esiteks tänan asjakohaste märkuste eest, milledele siinkohal vastata püüan.
Ehitusettevõtja ehitusseaduse mõistes on tõesti väga üldsõnaliselt defineeritud. Reaalselt on lihtne luua või osta firma, palgata vastutav spetsialist ning töö võibki alata. Olen nõus, et selliseid ehitusfirmasid on palju (kui mitte enamus). Kuid tuleb teha vahet ehitusfirmal ja korraliku referentsiga ehitusfirmal. Esimesel juhul on tegemist ettevõttega, millel on nimi, registrikood, juhataja, paar töölist ja heal juhul koduleht. Teisel juhul on tegemist ettevõttega mis on tegutsenud stabiilselt pikemat aega. Vastutav spetsialist on reaalselt olemas (teeb firmas tööd), samuti korralik referents, mida on võimalik tõendada endiste tellijate abil. Google otsing on positiivne nii firma kui ka juhatuse liikmete osas. Seda kõike on võimalik väga lihtsalt kontrollida. Selline firma ei ole üldjuhul loodud üheks hooajaks. Sellisel juhul tagab kvaliteedi esiteks asjaolu, et garantiitöid ennetatakse ja põõtakse kvaliteetse tööga uusi kliente. Firma kes on võtnud eesmärgiks kaua ja edukalt tegutseda, ei saa lubada omale mõttetuid kulutusi garantiitööde näol või siis kehvasti tehtud tööde eest negatiivset kuulsust. Selge on ka see, et ilma väiksemategi probleemideta ehitust on raske ette kujutada. Tegijal ikka juhtub! Aga tegija peab ka vastutama ja asjad korda tegema.
Mis katsetamisse puutub, siis sellega ma nõus olla ei saa. Iga sõlm on teostatav kui kasutada õigeid materjale ja mõelda hoolega läbi, kuidas sõlm töötama peab. Selleks ongi vastutav spetsialist kes vastavalt oma haridusele lahenduse välja mõtleb ning targematega läbi arutab kui omal mõistus otsa saab. Selliseid sõlmi on aga ehituses palju. Arhitekt küll joonistab paberile ilusa asja, kuid seda asja korrektselt tööle panna ta ei oska. See on juba projekteerija töö. Aga kui palju individuaaleramute Tellijad on omale konstruktiivse projekti tellinud? Üldjuhul ei tellita projekti eriosadelegi, rääkimata konstruktiivsetest lahendustest. Ehitusseaduse mõistes peab projekt olema selline, et selle järgi saaks ehitada. Põhimõtteliselt on võimalik ehitada ka eelprojekti järgi. Täna ei julge ükski eramuehitaja tellijalt kõikvõimalikke projekte juurde nõuda sest tellija ei sõlmi lepingut sellise ehitajaga kes ehitushinda projekteerimise maksumusega tõsta tahab. Nii ongi tekkinud olukord, kus ehitaja ehitab arhitektuurse või eelprojekti järgi (pere vajab ju toitmist). Ilma hariduseta ehitaja seda korralikult teha ei suuda, see on fakt. Kui on palgatud omanikujärelevalve, siis on asi natuke lihtsam. Ainult, et puuduliku projekti puhul peab omanikujärelevalve 24h objektil olema ja juba töödejuhataja kohuseid täitma.
Olen päevast päeva selliste asjade sees kui ehitaja ja samuti omanikujärelevalve (loomulikult mitte nende objektide juures mida ise ehitame) ja tean kuidas need asjad täna käivad.
Vabandan aga teisiti ei pea võimalikuks Teie poole pöörduda!
Esiteks tänan asjakohaste märkuste eest, milledele siinkohal vastata püüan.
Ehitusettevõtja ehitusseaduse mõistes on tõesti väga üldsõnaliselt defineeritud. Reaalselt on lihtne luua või osta firma, palgata vastutav spetsialist ning töö võibki alata. Olen nõus, et selliseid ehitusfirmasid on palju (kui mitte enamus). Kuid tuleb teha vahet ehitusfirmal ja korraliku referentsiga ehitusfirmal. Esimesel juhul on tegemist ettevõttega, millel on nimi, registrikood, juhataja, paar töölist ja heal juhul koduleht. Teisel juhul on tegemist ettevõttega mis on tegutsenud stabiilselt pikemat aega. Vastutav spetsialist on reaalselt olemas (teeb firmas tööd), samuti korralik referents, mida on võimalik tõendada endiste tellijate abil. Google otsing on positiivne nii firma kui ka juhatuse liikmete osas. Seda kõike on võimalik väga lihtsalt kontrollida. Selline firma ei ole üldjuhul loodud üheks hooajaks. Sellisel juhul tagab kvaliteedi esiteks asjaolu, et garantiitöid ennetatakse ja põõtakse kvaliteetse tööga uusi kliente. Firma kes on võtnud eesmärgiks kaua ja edukalt tegutseda, ei saa lubada omale mõttetuid kulutusi garantiitööde näol või siis kehvasti tehtud tööde eest negatiivset kuulsust. Selge on ka see, et ilma väiksemategi probleemideta ehitust on raske ette kujutada. Tegijal ikka juhtub! Aga tegija peab ka vastutama ja asjad korda tegema.
Mis katsetamisse puutub, siis sellega ma nõus olla ei saa. Iga sõlm on teostatav kui kasutada õigeid materjale ja mõelda hoolega läbi, kuidas sõlm töötama peab. Selleks ongi vastutav spetsialist kes vastavalt oma haridusele lahenduse välja mõtleb ning targematega läbi arutab kui omal mõistus otsa saab. Selliseid sõlmi on aga ehituses palju. Arhitekt küll joonistab paberile ilusa asja, kuid seda asja korrektselt tööle panna ta ei oska. See on juba projekteerija töö. Aga kui palju individuaaleramute Tellijad on omale konstruktiivse projekti tellinud? Üldjuhul ei tellita projekti eriosadelegi, rääkimata konstruktiivsetest lahendustest. Ehitusseaduse mõistes peab projekt olema selline, et selle järgi saaks ehitada. Põhimõtteliselt on võimalik ehitada ka eelprojekti järgi. Täna ei julge ükski eramuehitaja tellijalt kõikvõimalikke projekte juurde nõuda sest tellija ei sõlmi lepingut sellise ehitajaga kes ehitushinda projekteerimise maksumusega tõsta tahab. Nii ongi tekkinud olukord, kus ehitaja ehitab arhitektuurse või eelprojekti järgi (pere vajab ju toitmist). Ilma hariduseta ehitaja seda korralikult teha ei suuda, see on fakt. Kui on palgatud omanikujärelevalve, siis on asi natuke lihtsam. Ainult, et puuduliku projekti puhul peab omanikujärelevalve 24h objektil olema ja juba töödejuhataja kohuseid täitma.
Olen päevast päeva selliste asjade sees kui ehitaja ja samuti omanikujärelevalve (loomulikult mitte nende objektide juures mida ise ehitame) ja tean kuidas need asjad täna käivad.