Ehitusfoorum

Elentino, kuidas oleks lühidalt õige alt tuulduv puitpõrand? Kiht kihilt.
Tegin omale Eps80 penokast. Varsti suren hallituse kätte ja onn kukub kokku?

Kasuta tootja poolseid konst. jooniseid. vt näiteks http://www.isover.ee/ee/Soojustamine/3D ... %20ehitis/
Seal 3D joonis põrand välisõhu kohal.

a mis see niiskus teeb, mis on maja all?

Selle jaoks on majadel põranda konst. all tuulutusavad. Kui pinnas on olnud kõrgem, pannakse ka põlvega tuulutuskorstnad.

Elentino kirjutas:Ei ole kunagi soovitanud selliseid lahendusi. Olen väga paljude teostusjooniste ja lõigetega tegelenud, seega soovitan alati inseneride poolt ja tootjate poolt etteantud lahendusi. Pole kellelegi sellist lahendust soovitanud, ega teinud. Siin foorumis tahtsin lihtsalt tuua näite, kus ehitajad on kindlad kusagil nähtud (olen ka ise seda reaalselt näinud) lahenduse õigsuses. Äkki selle postitusega kaob foorumis vaidlus teema üle, kus peno kasutada puitkonstruktsioonides. Peno kasutamine sellises konstruktsioonides võib ka varsti tuua uusi kohtuvaidlusi, kus tellijad annavad ehitaja kohtusse valede materjalide kasutamisel, mis põhjustab omanikule varalise kahju.

Mulle lihtsalt tundub, et asi pole selles, et penot on kasutatud teatud puitkonstruktsioonides vaid selles, et penot on valesti kasutatud teatud puitkonstruktsioonides. Kallegi mainib seda ja palju muudki. Kui me ka kõiki ekstreemseid õnnetusi ehitamisel peaksima arvastama, siis jääb see ehitusmaterjalide valik ikka äärmiselt kitsaks.
Mineraalvillgi maitseb vammile ülihästi ja mis kõik veel...


taastaja

Tere. Lugupeetud Elentino. Igat teksti tuleb mõttega lugeda. Viidatud tekst on kõike muud kui teaduslik käsitlus teemast. Soovitan süüvida kogu teksti eeldusele. Nimelt lähtub Hr. Pilt "Arvestada tuleb ka juhusliku vee sattumise võimalusega konstruktsioonidesse, mis on väga tõenäoline. Juhuslik vesi võib põranda alla sattuda väga erinevaid teid mööda, näiteks üleujutused, tulekahju kustutamine, katuste või torustike rikked aga ka põranda pesemine, lillede ülekastmine, lumised jalanõud." ehk lektor tegeleb "äärmussituatsioonide niiskusprobleemidega". Sorry, aga kui juba tuletõrjujad su maja üle ujutavad, siis ei aita ka Hr. Pilt hästi konstrueeritud lahendused. Kui aga Elentino soovib projekti, kus puit ja peno koos töötavad, siis selliseid lahendusi ei maksa küll Isoveri kodulehelt otsida, aga iga ehitusinsener võiks sellega küll hakkama saada. Hr. Pilt teadmised auru- ja niiskusreziimist selle artikli põhjal hinnates on väga tagasihoidlikud, mistõttu ei soovita sellele eriti tähelepanu pöörata, ta lahmib turunaiste käibetõdedega. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Nagu ma arvasin...pole selle penoga soojustamine nii lihtne. Mõtteid on lihtsalt liiga palju.

Tuleb tunnistada et kuskil Saue juures nägin ilmselt elumaja ehitust, kus puitkonstruktsioonide vahele pandi igast kandist penot. Sellist asja küll endale ei teeks.

Ammu teada,et demagoogidega vaielda pole mõtet.Kui soojustuseks muide vahtplast,siis see põleb ja tossab paremini,kui mineraalvill.
99,99% juhuslikust veest ongi lillede ülekastmine või tilkuv kraan.Aga see ei ole selle teema lugu.
Lugupidamisega Mätas,lihtsalt Mätas

Üks mu sõber juhtis tähelepanu siin foorumis ilmunud kirjutistele, kus kommenteeriti ka minu artiklit "peno" ehk vahtpolüsterooli kasutamise kohta puitpõrandates. Kommenteerijatele ma vastama ei hakka. Olen oma seisukohtades kindel, sest minu väited on leidnud kinnitust sadade selliste objektide ülevaatusel, kus vahtpolüsterooli kasutati. Kokku olen külastanud üla 1500 seenkahjustusega hoone.
Samuti olen näinud korralikke alt tuulduvaid põrandaid, kus tõesti pole olnud probleemi isegi tulekahju kustutusvee või üleujutuse järgselt. Minu poolt toodud soovitused on just selliste konstruktsiooniliste lahenduste põhjal tehtud.
Iga inimene võib uskuda, mida tema soovib. Ei sunni oma lahendusi kellelegi peale ega ei tee kellegi teise arvamust maha, sest igaühel meist on õigus oma arvamusele.
Lugupidamisega,
Kalle Pilt

Tere kodanik Mätas. Jutt käib vist puitpõranda all olevast penost. Reeglina läheb maja põlema seestpoolt. Seega võiks kod Mätas proovida läbi puitpõranda penot tossama panna. Minu arvamus, et enne kui tuli penoni jõuab on kaks varianti: 1) kas inimesed on hoonest evakueerunud 2) enam elusaid pole. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Oli vaja teha vesiküttega puitpõrand sügavimmutatud laagitusele 50x200. Perimeetris tuulutatav paekivist vundament. Niiskest maapinnast laagi alla ~70cm. Et saada korralikult soe ja tuulekindel kandekonstruktsioon (et soe ikka tuppa jääks) riputasime laagi alla PUNNIGA 100mm paksused penoplaadid. Vuugid lasime korralikult montaazhivahtu täis, et tagada tuulekindlust. Laagide vahele 200m samuti penoplast, vahed vahtu täis. Laagile 22mm punniga OSB. Alumiiniumpaber näoga üles. Küttetorud 16mm sammuga 150mm. Vahele 2kihti kipsiribasid. Tekkinud torukanalid tasandussegu täis. 1 kiht põrandakipsi "Flexkleberiga" peale ja selle peale ujuvalt 10mm paksune kihiline naturaalne tammelaud (pealiskiht 3mm). 2 aastat on kasutuses olnud ja kinnitan - kindel, ühtlaselt soe (mitte "triibuline") ning ka küttekulu on olnud üle ootuste väike. Usun, et väga hea konstruktsioon!

Seletage mulle sellist asja, kuidas laagide alla tuuletõkke paigaldamine käib, kui villaga tahaks soojustada . Teine küsimus, et kui penoga soojustada, siis kas laagidele lüüakse alla või külgedele mingid hoidjad vms, et kuidas sa muidu paigaldad, peno vajub ju vahelt läbi.

Tere!
To 205d: Laagide alla kinnitad kruvidega näit. 1" laua - tekkib tagurpidi T, mille servadele siis toetub tuuletõke või peno. Lööd, aga alla külgedele liistud siis nende paksuse võrra väheneb soojustus!
Andres (Andresto)

Tänud, ise poleks selle peale tulnudki. Üks küsimus veel laagide sammu kohta,kas üritada võimalikult täpselt peno järgi, et peno istuks tihedalt vahele,samas ideaalselt ikkagi ju nagunii ei saa. Et millega need peenikesed vuugid peno ja puidu vahel tihendada. Makroflexi minu arust ei saa ju imepeenikesse vahesse lasta, või ma eksin.

plaadi servad, kui vahe tekib, saab faasida, tekib suurem nakke pind, enne vahutamist pritsid niiskeks

Aga laagide samm, kas täpselt peno järgi või jätta meelega väike vahe , kuhu vahtu lasta.

205d kirjutas:Aga laagide samm, kas täpselt peno järgi või jätta meelega väike vahe , kuhu vahtu lasta.

Asi käib ikka vastupidises järjekorras

Asi käib ikka vastupidises järjekorras [/quote]


Äkki täpsustad natuke.

tegelen just vammi kahjustuse likvideerimisega. Puitpõrand, soojustatud villaga, laagide all tuulutusvahe 50cm.

Suvila 6x8m. Vundament betoneeritud õõnesplokk, väljas soklil 50mm eps perimeeter. Põrand puittaladel 50x150, sammuga 600mm. Talade vahel 100 peno (EPS 50), peno on tasa talade ülemise servaga, altpoolt siis talade vahe 50mm tühi. Vundamendis 4 tuulutusauku, märg savine maapind põrandast ca 800mm.
Probleem selles et praeguse ilmaga on peno alt täielikult märg. Eriti tuulutusavade juures ja vundamendi ääres, hoone keskel pole olukord nii hull. Suvilas pole hetkel kütet, sise ja välistemp üldiselt sama.
Kus tehtud viga et niiskus kondenseerub talade vahel olevale penole? Või mida muuta annab? Kergelt hakanud hallitama ka tuulutusavade juures.

and777 kirjutas:Suvila 6x8m. Vundament betoneeritud õõnesplokk, väljas soklil 50mm eps perimeeter. Põrand puittaladel 50x150, sammuga 600mm. Talade vahel 100 peno (EPS 50), peno on tasa talade ülemise servaga, altpoolt siis talade vahe 50mm tühi. Vundamendis 4 tuulutusauku, märg savine maapind põrandast ca 800mm.
Probleem selles et praeguse ilmaga on peno alt täielikult märg. Eriti tuulutusavade juures ja vundamendi ääres, hoone keskel pole olukord nii hull. Suvilas pole hetkel kütet, sise ja välistemp üldiselt sama.
Kus tehtud viga et niiskus kondenseerub talade vahel olevale penole? Või mida muuta annab? Kergelt hakanud hallitama ka tuulutusavade juures.

Pane vendiga õhk liikuma seal põranda all, ühedest avadest välja teistest sisse. PRobleem kaob.