Ehitusfoorum

Läbi selle teema kumab mulle üks väga tuttav nüanss.
Mida olen täheldanud.
See osa ehituses tegevaid inimesi, kes on läbi-lõhki praktikud, kes pole kunagi eriti nuusutanud teoriat ehk koolitarkust - need esindavad ühte kindlat arvamuste suunda. Ja seda mitte ainult siin foorumites vaid ka igapäeva elus. Nimelt keegi neist pole tunnistanud teoreetileste teadmiste vajalikkust, vaid rõhutavad kogemuste vajalikkust ning ülimuslikkust. Isegi kui kogemusi veel suhteliselt vähe. Mõnikord tundub mulle, et nad arvavad end olevat sündindtargad.
Need, kes on osa oma elust pühendanud erialasele haridusele, nendel ka veidikene teistsugune arusaam.
Miks see nii on?
Kui inimene õpib ja oma harimisega teatud tasemeni jõuab, siis ühel hetkel hakkab koitma, et polegi sündinud siia ilma päristargana. Et ikka tohutu hulk on informatsiooni, tarkust, mida võimalik veel teada saada.
Ja see, kui meistril lisaks suurtele kogemustele ja vilumusele ka oskus näha oma tööga seonduvat sügavuti või kaugemale kui oma nina ette - see pole mitte paha. Pigem tuleb kasuks.
Muidugi võib harida end ka iseseisvalt. Aga kool on selleks parem sellepärast, et seal antakse tulevasele spetsalistile vastav haridus proffesionaalsel tasemel. Ehkki jah - meie koolide tase... OK.. jätan ütlemata seekord...

omega kirjutas:Tere!

1.ehitaja - õppinud ja kogemustega (5-8 aastat)
2.amatöör - endine "traktorist", kogemusi (0-5 aastat)
Pöördumine ehitajatele: 1. lõpetage enda odavalt müümine (tellijad ei osta teile ehitustööriistu!)
2. küsige hinda, mida olete väärilised

Lõpetuseks: Las amatöörid keeravad ihnetel tellijatel korterid ja majad peessee, mõne aja pärast KUTSUVAD nad TEID seda jama likvideerima.
lugupidamisega: OMEGA

Aga kuhu sa selli aastad jätad?
Kui kutsekooli minnakse peale põhikooli, siis peale kutsekooli lõpetamist on tegelane alles algaja, õpipoiss, aastaid veidike üle 20. Ja ei loe need tunnistused midagi, kuigi pappi tahetakse meistri tasemel ja tunnistused ripuvad kuskilgi veebilehel uhkeldamiseks ning nurga taga omatakse "pädevat" tööjõudu.
Need 5-8 aastase staaziga aga on veel sellid.
Minu arusaamise järgi on MEISTER eluaastatelt üle 40 ja teinud oma ala tööd pea 20 aastat, omandades kogemused, vilumused, materjalide tundmise, suhtlemise jne. Sellised töömehed väärivadki MEISTRI tasu, mitte need, kes on õppinud koolis ja peale selle 5 aastat ehitusel üldtöid teinud.
Mul on endal olnud juhus kohtuda meistriga, kes kohe kohtumisel ütles, et ta on kallis tegija, kuid tema tehtud tööd püsivad ka aastaid. Siis aga, saades teada, et otsin töömehi, hakkas mulle uksest ja aknast sisse sadama nooremapoolseid töötuid ehitajaid, kelle pakutud tööhind ületas MEISTRI hinna 50% !!! Vähe sellest, nende arvates oli nende teadmised, mida nad olid ehitusel (buumiajal) õppinud, suuremad, kui meistri omad. Mõni vedas kohtumisele lausa oma naisukesegi kättpidi kaasa...
Meistrid........?

Minul ehituslik haridus puudub. On küll kõrghariduslik paber olemas. Olen ise kõvasti käinud koolitustel, lugenud lisa ja asjadest millest puudub teadmised, need olen ka suutnud endale selgeks teha. Eks ta ikka on inimeses kinni. Mõni on koolis käinud 9 klassi ja sealt ei saagi loota, et see tegelane suudaks ennas ise harida. Need vennad on puhtad töömehed ja praktikud. Raamatut nad kätte naljalt ei võta. Ega kool ei teegi kedagi spetsialistiks. Kool õpetab õppima ja omandama asju mida elus vaja. Liigitan ennast teoreetikute klassi aga ega kõik ei saagi praktikud olla.

Asja näitab ikka see, kellel tööde järjekorrad taga ja kliendid rahul. Vahet ju pole, kas oskused saadud kellegi meistri käe all või, siis tõesti mõnes peenes koolis.Tean mitut suur tegijat, kes alustasid lihttöölisena ja nüüd on väga asjalikud.20 aastat tagasi olin ise õpipois ühes ettevõttes ja sinna tuli Saaremaal üks samasugune poisike, kes ei teadnud plekitööst udumuhvigi aga nüüd on see firma mega suureks kasvand ja see tubli noormees on juba aastaid selle juht. Ja väga hea juht.
Koolis õppimine on muidugi kasulik aga kes õppida ei viitsi, siis mingeid imesid sealt ka nüüd välja ei võluta . Tihtilugu on raskusi väga lihtsate töödega, nagu naela löömisega .Ei ole lihtsamat tööd valtskatusel, kui alumise stardipleki löömine aga kui päevaga saadakse ainult 6 m. lõõdud ja see ka tuleb mitu korda uuesti lahti kiskuda, siis olen küsind küll, et mida seal koolis üldse õpetati? No ikka põgusalt tutvustati tähsamaid asju ja praktikat oli ka vahetevahel olnud. Aga see kõik on ikkagi tee algus ja olen väga sama meelt eelkirjutaja jutuga, et vähemalt 10 aastat peaks praktikat olema, siis juba oskab midagi.

katuserobi kirjutas: Asja näitab ikka see, kellel tööde järjekorrad taga ja kliendid rahul..

Järjekorrad on põhiliselt hooajal ja talvel magavad paljud talveund. Peenemad "sellid" aga teevadki omale sellega reklaami, öeldes klientidele et neil on niiiii palju tööd ja tõstab oma pakkumisega kohe hinna lakke. Kuid kui oleks niiiii palju tööd ja lausa järjekord, siis ta seda pakutud tööd ju koheselt ei tormaks tegema...

katuserobi kirjutas: Vahet ju pole, kas oskused saadud kellegi meistri käe all või, siis tõesti mõnes peenes koolis.

katuserobi kirjutas:
Peaks olema nii üks kui ka teine. Üks on teooria ja tööl teostatakse praktikat, mis lõppkokkuvõttes toob ka parema tulemuse. Kui palju meil on neid õpipoisse ja mitu aastat on nad oma meistri käe all töötanud? Oled ju ise maininud, et vaevalt saad mõnele õpipoisile esmatööd selgeks teha, kui juba on temast saanud "iseseisev meister".

katuserobi kirjutas: Tean mitut suur tegijat, kes alustasid lihttöölisena ja nüüd on väga asjalikud.20 aastat tagasi olin ise õpipois ühes ettevõttes ja sinna tuli Saaremaal üks samasugune poisike, kes ei teadnud plekitööst udumuhvigi aga nüüd on see firma mega suureks kasvand ja see tubli noormees on juba aastaid selle juht. Ja väga hea juht.

katuserobi kirjutas:

20 aastat tagasi...Nüüd aga saadakse juhiks koheselt juba peale koolipingi nühkimist.

katuserobi kirjutas: .. mida seal koolis üldse õpetati? No ikka põgusalt tutvustati tähsamaid asju ja praktikat oli ka vahetevahel olnud. Aga see kõik on ikkagi tee algus ja olen väga sama meelt eelkirjutaja jutuga, et vähemalt 10 aastat peaks praktikat olema, siis juba oskab midagi.

Järelikult jääb koolides puudu headest praktikaklassidest ning organiseerimisest saata õpilased firmadesse praktikale. Hariduspoliitika puudujääk. Ja tulemuseks on see, et tulevikus ei kasva meistreid peale. Uus põlvkond alustab pigem äritsemisest kui meistriks saamise eesmärgist. Aga olgu see ehitusfirmade probleem, millist kaadrit nad tulevikus omale tahavad, kas rändtirtse, koolis juba teooriaga kursis olevaid või hoopis sisseveetud odavat tööjõudu.


Ega see ei ole haruldane ka teistel aladel, et meil tahetakse meistri palka juba kohe, kiiresti, nii kui diplom kätte saadud..

Vabandan, et märgistused said valesti. Lugeda katuserobi jutulõigule järgnevat kui minu minupoolset kommentaari.

Ka vigadest õpitakse aga vigu ei tohi õigustada.See kevad aga kutsuti mind Tallinna ligidal ühte uut katust vaatama.Kuna siseviimislejad likviteerisid just toas hävinud lagesid, siis kutsusin need kogenud ehitajad ka vaatama seda mis seal tehtud oli. Ei olnud keegi ju näinud varem seda, et väga lamedale kaldele oli pandud kiviprohviil ja roovitus oli üle poole meetrise sammuga.Kogu katus oli aga sisse tallutud tegijate poolt ja esimese vihmaga oli toas uputus.Aluskatet polnud.
Eile aga olin Märjamaal suht uut laineplaadist katust vaatamas.Muidu ilus töö aga jällegi oli pandud ka lamedale kaldele materjal, mis pole sinna sobilik. Sisse tuleb kolmest kohast niigu tuult ja vihma väheke rohkem on, rääkimatta lumesulavesi.Aluskatet polnud...

Robi aluskate ei pea läbisadusid kinni pidama see ei puutu asjasse.

Ega igas postituses ei jõuagi lõpuni lahti seletada, et milleks mingi asi mõeldud on aga kirjeldasin lihtsalt olukorda, et praktiliselt kogu vesi kallas tuppa uuel katusel.
Pigem arvasin , et keegi hakkab jälle kaitsma selliseid ehitajaid, kuna kindlasti puudus projekt jne.ja egas ehitaja pea midagi teadma jne. Mõlemal juhul otsis maja omanik enda arust pädeva firma, kes mõistaks vana katuse vahetada uuega, sest midagi väga erilist ei tohiks ju sellises asjas olla aga näe on.

katuserobi kirjutas: Mõlemal juhul otsis maja omanik enda arust pädeva firma, kes mõistaks vana katuse vahetada uuega, sest need midagi väga erilist ei tohiks ju sellises asjas olla aga näe on.

Ju siis selles "pädevas" firmas oli ka väga "pädev" tööjõud. Või siis tegid tööd õpipoisid ja "pädev tööjõud" peitis ennast nimetuna nurga taha. Ei juleta oma nime avaldada isegi siis, kui garantiina on vaja tööd ümber teha...
Sa ju ise siin õigustad, et meistriks võib saada ka nii, et niuhkat-näuhkat vaatad ühe silmaga pealt, kuidas meistrid teevad tööd ja unepealt kõik selge.
Aga kui sellised "isehakanud" lähevad näiteks arsti juurde, siis nad ise tahavad küll, et kirurg oleks 10 aastat koolis õppinud ja teine 10 aastat praktikat seljataga. Nad ei taha mitte sugugi nõustuda, et sanitarist oli saanud ilma koolis käimata südamekirurg....mis sest et kirurgmeistri käe all õppinud....

Sa ära jahu ilmaasjata, tule minu juurde õpipoisiks, siis vaatame kuidas see poole silmaga sihkat, sahkat asi käib!

Sul peaks neid õpipoisse jalaga segada, valik missugune. Igal kevadel lasevad üle terve Eesti igasugused ametkoolid, ehituskoolid, kutsekoolid armeede viisi tulevasi meistreid välja... Ainult, et tööd netu. Pigem lähevad Helsingisse taksojuhte klobima... või alustavad oma äritsemisbisnist..

Ma mäletan mõne aasta tagust juttu kuskil lehes, kus see "kutsekoolide armee" üks õpetajaist kurtis, et kui õpilasele pakutaks mingit tööjuppi siis kaob ta kohe. Ja kui esimene kipsplaat õnnestub seina kruvida ilma, et see sealt suvalisel hetkel lahkuks siis on meister olemas ja rohkem teda koolis ei nähta.

Esimese asjana küsitakse, et palju ta raha saab, mitte seda, et mida tal võimalik õppida oleks. Aga on erandeid ka muidugi.

Ega olukord on päris nutune. Mismoodi küll ehitusfirmad oma töötajaskonda tulevikus, 10-20 aasta pärast näevad, eks nad ise tea. Kui ise otsisin töömehi, siis juba esimeses firmakeses röögatati mulle telefoni: "Ma olen Soomes!". Järgmine ei vastanud üldse, kolmandal oli naine koju telefonivalvesse jäetud (mees Soomes!), neljas vastas mulle meili teel mitu nädalat hiljem ja jälle esimene lause: "Ma olin Soomes!". Nagu oleks Soomes tööl käimine mingi eriline näitaja, mida tuleb kliendile kindlasti ära mainida ja mille ees peab klient põlvi nõtkutama ning neile alt üles vaatama. Amatöörteenindus.

Amatöörteenindus
Eks vist ikka ka kliendist oleneb midagi. Klient pidavat olema ju kuningas. Aga kui palju on Eestis "kuningaid"?

No ju siis paljud ehitajad jooksevadki Soome kuningaid otsima ja kuningaid teenima...Teenijarahva asi...
Ja mina rumal inimene lootsin, et klient ja teenindaja on koostööpartnerid... nagu arenenud riikides...et vähemalt telefoni ei vastataks haugatustega...

õpipoiss, sell, meister kirjutas: Nagu oleks Soomes tööl käimine mingi eriline näitaja, mida tuleb kliendile kindlasti ära mainida ja mille ees peab klient põlvi nõtkutama ning neile alt üles vaatama. Amatöörteenindus.

Kui sulle kohe kõne alguses antakse teada et ollakse Soomes st. Eestis teenust ei pakuta hetkel siis mis selles imelikku on.

õpipoiss, sell, meister kirjutas:Ega olukord on päris nutune.

õpipoiss, sell, meister kirjutas:No ju siis paljud ehitajad jooksevadki Soome

Vat selles on sul õigus.

Nahhui kõiki see soome häirib, kadedus? Hinnake töömeest ja pole selliseid probleeme. Kui aga tahad tasuta saada filingraanse tulemuse siis loomulikult on kõik Soomes.
Kahjuks enamus eestlasi seostab soomet ja ehitusmeest purjus ja laamendava eestlasega , kes oli varem tyhikargaja. Nyyd aga teenib soomes rohkem, sitakeeramisega, kui siin ylikooli pingist tuld "kõrgema haridusega" inimene, arvuti hiirt rullides.

Neid häirib kes ei suuda mitte mingi valemiga aru saada, et patriotismiga ei ela ikka üleüldse ära.

Olgu Soomes või teisel planeedil, üle pingutada sellise kiitlemisega ka ei maksa ja ega see ei tõsta töömehe aktsiaid.
Ma vihjan sellele, et kui saadud meil on kahe osapoole vahel elutu kontakt, siis hääl ja hääletoon telefonis räägib inimesest/firmast väga palju. Tal võib olla väga ilus veebileht, kuid kliendid põrkuvad vaistlikult eemale, kui kuulevad teisel pool toru krigisevat-krägisevat-röhitsevat-haugatavat häält. Veel hullem kui sinna juurde kuulub seesama kurikuulus "we". Telefonikultuur on meil ju pea olematu. Ega töömehe hinnangu juurde ei käi vaid see, kas ta oskab oma tööd teha, vaid kas ta oskab ka suhelda. Ei tahaks uskuda, et kliendid on nõus maksma sellistele tegelastele kuninglikku tasu, kui suust tuleb iga teine sõna nahhui ja ninast lärtsatatakse tatilärakas jalge ette...
Mis sest et päris laamendama ei kipu...
Kahjuks seda ei tee mitte mingi valemiga teatud tegelastele selgeks.

ma nyyd lugesin 2x su jutud läbi ja ei saa aru, milles sul probllem on? See, etöeldakse , et ollakse soomes ja ei saa tööd eha v see, et mis toonil öeldakse seda? Või oled satellija, kes onsaand omale , varem, säästu hinnaga ehitajad. Need aga soome minematõmband ja nyyd kibestumus ja pettumus?

Ma räägin firmade või tegijate visiitkaardist, milleks on peale veebilehe ka suhtlus. Et meil on telefonikultuur ja suhtluskultuur klientidega väga niru, sellest räägivad ka välismaalased. Võid olla väga vinge tegija, aga kui esimene kontakt on eemalepõrkuv, siis kliendid rohkem sinu poole ei pöördu.
Aga ma saan aru, et te ei saa aru.

Võta ravimeid mitme nimega külaline.Eh luulud kaovad ja elu läheb ilusamaks.

To: "õpipoiss, sell, meister, külaline"
Kas sul ämma ei ole, keda kiruda?
Urmasr