Ehitusfoorum

amp kirjutas:Trafodest niipalju, et standardi järgi peab olema trafo kinnitatud ja samamoodi ka kaabel olema fikseeritud. Kui trafo kuskil lae taga niisama vedeleb ja toimub kaablite liigutamine, siis murduvad ühendusklotsid tõesti trükkplaadilt lahti.

Mul näiteks OLI trafo seinale kinnitatud ja just sellest (kinnitamise käigus) need kaablid (mehhaanilise) pinge alla jäidki.

Nüüd uus installatsioon on selline, kus trafod painduva (originaal!)juhtme taga lahtiselt lae peal ja ei klemmidele ega juhtmele ei mõju mingisuguseid jõudusid. Teine põhjus, miks trafosid mitte kinni kruvida oli selles, et lahtist trafot saab vajadusel hoolduseks või rikke korral vahetuseks lambiaugu kaudu kätte, vastasel juhul peaks lae sisse piraka hooldusluugi tegema. Mingit muud asukohta ka ei olnud võimalik leida, sest toide tuleb lülitist otse sinnasamasse lae peale ja ka 12V juhtmeid ei ole hea ainuüksi pingelangu pärast väga kaugele vedada.


Minge nüüd kaebama, lööge näpud sahtli vahele ja uurige välja, kus objekt asub.

amp kirjutas:Teine variant, et plankkaablile paned harukarbi vahele ja sealt kiulise 1,5mm2 viid trafoni toite. Juhul kui 1,5mm2 trafo ühendusklemmide alla ei mahu (arvatavasti on siis tootja poolt ka vastav märge tehtud), siis teed selle harukarbi-ühenduse trafo vahetus ligiduses ja sellise ristlõikega juhtmega nagu märgitud.

Täpselt nii tegingi. Muide, kui sa ülaltoodud pilti vaatad, siis näed, et peale 2x0.75mm2 juhtme sealt trafo august tõepoolest midagi jämedamat sisse ei mahu. Ka suuremaks lõigata ei anna.

amp kirjutas:Telekal on ka CE märk peal. Ja toitekaabel pole teps mitte 1,5mm2. Mis teha? Korjame müügilt ära?

Need lambid, erinevalt telekast ei ole seinapistikuga ega teisaldatavad seadmed.

PS. Vaatan, et olid vahepeal postitust muutnud. Eelmine jutt ei rääkinud mitte ainult üksi CE märgistusest, vaid ka kõikidest teistest nõutud tüübikinnitustest. Konkreetselt siis antud toode oli Bauhaus-ist ostetud ja peaks vastama nii Saksas, põhjamaades kui Eestis kehtivatele standarditele.

Aga lõpetaks pealegi selle jauramise. Ilus on teha asju kehtivate standardite järgi, aga oma peaga mõtlemine võiks ka alles jääda

Reinu kirjutas:Kuigi kas 3x isolatsiooniga kaablis on sellel kummil mingi eri lisafunkstioon?

See pude kummisarnane kiht PPJ väliskihi all peaks juhtmesooned üksteise suhtes fikseerima ja takistama omavahelist liikumist. Näiteks takistab ühe soone teiste vahelt väljatõmbamist (sooned on ju omavahel väga kerge keerutusega).

Kunagi 90-te keskelt jäi kusagilt meelde väide, et see on kuumutamisel tuld summutavaid gaase eraldavast materjalist, aga praktikas põleb see sodi küll, kui nt. leegi kohal piisavalt kuumutada.

..kruviks siis sellele trahvo toitejuhtmele pistiku otsa ja torkaks selle seinakontakti....

pseudoprobleem minuarust.

standard on rusikareegel, et asi oleks 99% kindel.

selle 1 % jaoks võiks teha arvutusi ja riskihindamisi..

kes muidugi oskab...

Mnjah, oma peaga võib ka tõesti jõuda sellise järelduseni, et kapi külge kruvitud elektripliit on kohtkindla paigaldise osa ...... või seda, et kohtlindla juhistiku ristlõige määrab ühenduskaabli ristlõike.

Olgu, Imelik, jaurame siis edasi. Tore, et tõid sisse termini "ühenduskaabel". Sul on standardid käepärast, äkki oskad kiirelt öelda, mitmendast meetrist muutub lae peal olev valgusti ühenduskaabel kohtkindlaks juhistikuks. Ja mida siis teha, kui ühenduskaabel ulatub juhuslikult kilbini välja.

No mis Sa jaurad. Ühenduskaabel on ehitatud ja testitud elektriseadmete ühendamiseks
kohtkindla elektripaigaldisega. Ühenduskaabel ei muutu ühestki millimeetrist alates kohtkindlaks juhistikuks. Kui ühenduskaabel ulatub kilbini ei ole tegemist kohtkindla elektripaigaldisega ja isegi siis kasutatakse pistikühendust. Mis need standardid siia puutuvad,ma ei hoia neid kodus arvutis ega arvuti kõrval, vaid kasutan oma pead nagu Sa soovitasid.
Sinu mainitud trafot ei saa ühendada kohtkindla valgustuspaigaldise osana, vaid ühendatakse sellega, olenemata tema füüsilisest asukohast ning kinnitamise viisist.

Imelik kirjutas:No mis Sa jaurad. Ühenduskaabel on ehitatud ja testitud elektriseadmete ühendamiseks kohtkindla elektripaigaldisega. Ühenduskaabel ei muutu ühestki millimeetrist alates kohtkindlaks juhistikuks. Kui ühenduskaabel ulatub kilbini ei ole tegemist kohtkindla elektripaigaldisega...

Siiani on kõik loogiline ja arusaadav.

Imelik kirjutas:ja isegi siis kasutatakse pistikühendust.

See ei ole enam arusaadav. Kas Sa tahad öelda, et näiteks paar postitust ülevalpool olevate süvistatavate halogeenvalgustite trafot ei tohi nt. klemmliistuga laepealsesse (seinalülitist tulevasse) harutoosi ühendada vaid tuleb ühendusjuhtmele pistik otsa kruvida ja valgusti jaoks lae peale spetsiaalne lülitatav seinakontakt tekitada? Või mida Sa selle lause all mõtlesid?

Imelik kirjutas: Sinu mainitud trafot ei saa ühendada kohtkindla valgustuspaigaldise osana, vaid ühendatakse sellega, olenemata tema füüsilisest asukohast ning kinnitamise viisist.

OK, tuleme algse küsija postituse juurde tagasi. Kui Reinu mainitud 5-meetrine 3x0.75mm2 kiudkaabel, mis lahtiselt ripplae peal lambini jookseb, ümber nimetada "valgusti ühendusjuhtmeks", mis on kilbi juures ühendatud kohtkindla juhistikuga, kas siis on JOKK?
Vajadusel paneks pistiku ka otsa.

Tõestisündinud JOKK lahendus:
16 A pistikupesa oli pandud otse 63 A liinile. Sai ehitajale tehtud märkus (hiljem TJA-le), et sellisel juhtumil tuleks ikka KL ette panna, sest pole välistatud, et mõni "saabas" üritabki sealt 63 A läbi imeda. Üsna kindel et juhe ja pistik võivad sellisel juhtumil kokku sulada. TJA vastus koos ehitajaga oli, et nii võib, kusjuures kasutaja mure on tutvuda eelnevalt elektriskeemiga ja teada, et kui 63 A kaitse järel on otse vaid max 16 A pistikupesa siis peab kasutaja olema nii tark, et oma elektritarvitit ei koorma suurema vooluga kui 16 A.
Analoogselt lähtudes on 3x0,75 lubatud igasugused inimkatsed.

Mis aga puutub praktikasse siis ei näe tegelikkuses mingit takistust, miks lambijuhe ei või olla 0,75 painduv juhe, eeldusel et otsastus klemmliistus, harukarbis või lülitis on korrektne ja kaitselülitiga on tagatud liigkoormuse kaitse. Kiirvaade standardile ei välistanud seda.

Kalvis kirjutas:Tõestisündinud JOKK lahendus:
16 A pistikupesa oli pandud otse 63 A liinile. Sai ehitajale tehtud märkus (hiljem TJA-le), et sellisel juhtumil tuleks ikka KL ette panna, sest pole välistatud, et mõni "saabas" üritabki sealt 63 A läbi imeda. Üsna kindel et juhe ja pistik võivad sellisel juhtumil kokku sulada. TJA vastus koos ehitajaga oli, et nii võib, kusjuures kasutaja mure on tutvuda eelnevalt elektriskeemiga ja teada, et kui 63 A kaitse järel on otse vaid max 16 A pistikupesa siis peab kasutaja olema nii tark, et oma elektritarvitit ei koorma suurema vooluga kui 16 A.

Täitsa rabav vastus, arvestades, et ka TJA on sõna võtnud. Kasutaja ei pea teadma, misasi on amper, kasutaja kasutab niipalju kui saab. Ühendab sinna pesasse 4 pesaga pikenduse ja igasse pesasse 2KW puhuri. Kui nüüd pesa ja/või pikendusjuhe paukuma hakkavad, kas siis on süüdi kasutaja? Pigem ikka paigaldaja, kes sellise asja tekitab ja kontrollija, kes sellise asja läbi laseb. Samasuguse loogika järgi võiks 63A jõupesa ette 16A kaitse paigaldada, ning loota, et kasutaja loeb juhendit ja tarbib sealt kuni 16A

Imelik kirjutas: Kui ühenduskaabel ulatub kilbini ei ole tegemist kohtkindla elektripaigaldisega ja isegi siis kasutatakse pistikühendust.

vtl kirjutas:See ei ole enam arusaadav.Või mida Sa selle lause all mõtlesid?

Sa poolitasid minu tsiteerimisel lause vale koha pealt? Kilp ei saa olla
kohtkindla juhistiku/paigaldise puhul teisaldatava tarviti ühenduspunkt (see on välistatud).
Ühenduskaabel võib joosta kilbini juhul kui seal asub pistikupesa, ning tegemist ei ole kohtkindla juhistiku ega paigaldisega.
Selline paigaldis võib tekkida ajutiste lahenduste korral (näiteks teisaldatav ehituskilp koos pistikutega, millesse ühendatakse tarvitite ühendus-/pikenduskaablid, mis võib omakorda toite saada kohtkindla paigaldise
pistikupesast.) Seadme ühenduskarpe kasutatakse (kohtkindla paigaldisega ühendamisel) juhul kui teisaldatav seade
on kohtkindla kasutusega (tavaolukorras teda ei teisaldata ning tal puudub tehase poolt pistikühendus - sel juhul peab seal olema ka muidugi vastav tõmbetakisti ). Küsija mainitud paigaldis ja seadmed (kohtkindlad elektriseadmed- abiruumide valgustid) peavad olema teostatud kohtkindla juhistikuga.
Miks te topite siia teemasse trafod ja nendega seonduva ning seadmete ühenduskaablid? Need on sarnased nagu siga ja kägu? Sellepärast ma tõingi sisse rahvapärase mõiste "pikendusjuhe" (osa omanike sooviks oma paigaldist toita "pikendusjuhtmetega"?)

Kalvis kirjutas: 16 A pistikupesa oli pandud otse 63 A liinile. TJA vastus koos ehitajaga oli, et nii võib, kusjuures kasutaja mure on tutvuda eelnevalt elektriskeemiga ja teada, et kui 63 A kaitse järel on otse vaid max 16 A pistikupesa siis peab kasutaja olema nii tark, et oma elektritarvitit ei koorma suurema vooluga kui 16 A.

Siin on esmapilgul kas midagi rääkimata või väär. Tavaisik ei ole ohuteadlik ega oska enamasti lugeda skeeme, samuti ei tehta tema paigaldises jooksvalt käidutoiminguid ning tehnilist kontrolli (ei tuvastata ka el.seadmete rikkeid)
Seega ei näe võimalust kuidas oleks see eluruumide paigaldistes võimalik
ohutust tagades.
Sarnaseid skeeme kasutatakse vanal Inglismaal, seal nõutakse minuteada sisseehitatud kaitseseadmete kasutamist.

Tegu oli tööstushoonega, kuid piirangut ohuteadlike isikute osas polnud. Muidugi TJA ja Ehitaja arvamus oli, et ettevõte oleks pidanud oma töötajad saatma koolitusele.
Muidugi oli saaga pikem, ühe hingetõmbega ei saa ju kõike rääkida. Kuid sisu ei muutu.

Imelik kirjutas: Seadme ühenduskarpe kasutatakse (kohtkindla paigaldisega ühendamisel) juhul kui teisaldatav seade on kohtkindla kasutusega (tavaolukorras teda ei teisaldata ning tal puudub tehase poolt pistikühendus - sel juhul peab seal olema ka muidugi vastav tõmbetakisti ).

Kas ripplakke süvistatav valgusti on kohtkindel või teisaldatav seade?

Imelik kirjutas:Miks te topite siia teemasse trafod ja nendega seonduva...

Kas näiteks halogeenvalgusti toitetrafo, mis on seina külge kruvitud, on kohtkindel või teisaldatav seade?

Imelik kirjutas:...ning seadmete ühenduskaablid?

Kas kohtkindlal seadmel saab olla painduv ühenduskaabel (mille abil ta nt. kohtkindla juhistikuga ühendatud on)?
Kas selle ühenduskaabli lubatud pikkus on kuidagi standardiga piiratud?

Imelik kirjutas:... Küsija mainitud paigaldis ja seadmed (kohtkindlad elektriseadmed- abiruumide valgustid) peavad olema teostatud kohtkindla juhistikuga.

Küsija ei maininud kordagi, millist tüüpi tal see "abiruumi laelamp" on.
Kas abiruumide valgustid peavad tingimata olema kohtkindlad? Kordan siin veel ülalpool toodud küsimus - kas nt. süvistatavad ripplae valgustid on kohtkindlad?

Imelik kirjutas:Kilp ei saa olla kohtkindla juhistiku/paigaldise puhul teisaldatava tarviti ühenduspunkt (see on välistatud).

Milline on lubatud ühendusviis painduvale ühenduskaablile (jätame selle teisaldatava tarviti välja), kui tarviti asub kilbi kõrval ja tal puudub tehase poolt pistikühendus?
1) Kilbi kõrval asub harukarp klemmliistuga. Kilbi kaitsme alt tuleb harukarpi kohtkindel juhe;
2) Seesama harukarp asub kilbi sees. Kilbi kaitsme alt tuleb harukarpi plankjuhe;
3) Klemmliist asub kilbi sees ilma harukarbita. Kaitsme alt tuleb klemmliistule plankjuhe?

Kas ripplakke süvistatav valgusti on kohtkindel või teisaldatav seade?

Kuule, mul puudub koolituslitsents . Kuidas Sa siiamani tööd oled teinud?
Seade on kohtkindlalt ühendatud paigaldisega kui ta asend on kindlalt fikseeritud (ei ole lihtsalt teisaldatav ega kantav) ning kohtkindel juhistik(kinnitatud paigalduskaabel) on ühendatud tema ühendusklemmidele.
Trafo kohta- kui temalt see kohtkindlus kruvide lahtilaskmise näol ära võtta (kohtkindel kasutus) siis muutub ta vägagi teisaldatavaks kui ta on ühendatud ühenduskaabliga, kui
on ühendatud (võimaluse korral) kohtkindlalt siis teisaldamise võimalus puudub (nii et ta toimiks edasi).
Siit edasi saad juba ise tuletada

Imelik kirjutas:

Kas ripplakke süvistatav valgusti on kohtkindel või teisaldatav seade?

Kuule, mul puudub koolituslitsents . Kuidas Sa siiamani tööd oled teinud?

Kuule, ma olen erialalt elektroonik, mitte elektrik. S.t. ma ei projekteeri ega ehita teistele elektripaigaldisi, aga niipalju ma tean elektrist küll, et oma eramu elektritööde jaoks ma elektrikku kutsuma ei hakka. Ja ma olen üsna kindel, et need tööd saavad ka alati paberitega isikute heakskiidu. Näiteks minu koostatud elektrikilbi võttis EE inspektor omal ajal ilma kobinateta vastu. (Palus mul kontrolliks küll näpuga näidata, kus on PE, kus N ja kus asub PEN. Jäi vastusega rahule kusjuures.)

Tegelikult olen tükk aega mõlgutanud mõtet endale elektrikupaberid teha ainuüksi selleks, et ma ka ametlikult tohiksin oma kodus rohkemat teha, kui lambipirni vahetus või triikraua pistiku remont.

Imelik kirjutas:Seade on kohtkindlalt ühendatud paigaldisega kui ta asend on kindlalt fikseeritud...
Siit edasi saad juba ise tuletada

Ma olen tuletanud seda, et võimalusi, kuidas 5 meetrile "pikendusjuhtmele" abiruumi valgusti toites legaalne luba saada, on mitmeid. Ohutusest rääkisime me samuti.
Igatahes oli väga hariv vestlus.

aga niipalju ma tean elektrist küll, et oma eramu elektritööde jaoks ma elektrikku kutsuma ei hakka. Ja ma olen üsna kindel, et need tööd saavad ka alati paberitega isikute heakskiidu.

Vaata eelmist teemat. Kuigi ma ei kahtlegi, et elektroonikuna, oled Sa mõndagi asja vajaminevast nuusutanud.

Näiteks minu koostatud elektrikilbi võttis EE inspektor omal ajal ilma kobinateta vastu. (Palus mul kontrolliks küll näpuga näidata, kus on PE, kus N ja kus asub PEN. Jäi vastusega rahule kusjuures.)

Väga lõbus kirjeldus aga tehnilise kontrolli toiminguga
on sel üsna vähe pistmist.

Tegelikult olen tükk aega mõlgutanud mõtet endale elektrikupaberid teha ainuüksi selleks, et ma ka ametlikult tohiksin oma kodus rohkemat teha, kui lambipirni vahetus või triikraua pistiku remont.

Soovin Sulle selles igal juhul edu. Kuid abiks paar nüanssi- Viide § 2 võimaliku vajamineva pädevuse kohta .

Uksekella lüliti kaabel on 2x0,75 kiud. Kas see tuleks välja vahetada?

Mis uksekell, mis pinge, mis kaabel, mis lüliti?

Uksekell: http://www.rev.de/DE_produkt_12871.ahtml

Kaabel valge, paksu isolatsiooniga 2x0,75 300/500w

Üks ja ainus põhitõde:

- Lülitid, lambid 1.5mm
- Pistikud 2.5mm

Muud madalpinge tillulillud pane selle kaabliga, mis juhend ette näeb.

Kes vastu vaidlema hakkab ja köhima, saab särtsu raisk!

Mul on küll "ülim usaldus" igasugu suvaliste regamata kasutajate kraaksatuste suhtes, eriti veel kui need on nii resoluutsed.

Kaabel peaks vastu pidama liigvoolule, et kaitse saaks üldse rakenduda. Lihtne on võtta ühe mm2 kohta 6 A. Seega kui sul on 0,75 mm2, siis kannatab selline kaabel 4,5 A. Kui sul on aga kaitse 6 A-ne, siis peaks su kaabel olema vähemalt 1 mm2. See tähendab seda, et kui tulevikus keegi tahab seal koormust suurendada, siis see kaabel läheb enne kärssama, kui kaitse rakendub. Üldjuhul aga alla 1,5mm2 kaableid valgustitele ei panna, mille nimipinge on 230V.
Tõepoolest - valgustite siseselt on kasutatud väiksemat ristlõiget, aga see on ainult selle ühe valgusti toide. Kui sa nüüd räägid valgustite toitekaablist, kuhu võiks ka valgusteid juurde lisada, siis peaks arvestama ikkagi kaitsme näitajaid.
Samamoodi pannakse pistikupesadele 2,5mm2 kaabel, kuna seal kasutatakse tavaliselt 16 A-st kaitset.

amp kirjutas:No lugege ja imestage või tehke, mis tahate, aga elektriprojektile te allkirja ei saa, kui valgustuse kaabeldus on 0.75mm2. Ok riputad kilose prose 0,75mm2 otsa ja midagi ei juhtu. Tuleb järgmine ja küsib, aga mul on Cat5 kaablit marupalju üle, aga ma tahaksin kõigest poolekilose prose otsa ühendada. Ja küsib, kas nii võib ja kas välja kannatab. Et kokku hoida, hakkavad inimesed lauslollusi tegema ja seda veel teistele ka soovitama. Valgusti siseühendustekseks on 0,75mm2 täitsa lubatud.

NB! ärge järele tehke !!!!

Mis puutub Cat 5 kaablisse, siis oma maja ehitamise ajal ma nii just tegingi - mul oli üks rull üle ja ajutise valgustuse sellega laiali vedsin , mis sest et 90 V oli peale kirjutatud - toimis küll - nii nagu vene ajal küll ja veel telefonipaari vahel samamoodi 220 lasti.
See valgustus toimis seni kuni ükskord põrandal olevale juhtmele peale astusin - käis väike suts ja saapatalla alt hakkas suitsu tulema.. , nii 10 sekundi pärast lõi kilbist 6 A automaadi välja.

Veelkord - nii saab küll aga EI TOHI !!!

kohtus jääte igal juhul süüdi.

PS
Eile näitas Belgia TV uudistes, et lõpuks tehti kohtuotsus 2 aasta kaguses keisis kus vanemad läksid kodunt ära ja kaks last said miskil kombel surma... ega ma täpselt aru ei saanud, milles point, aga protsessi oli kaasatud ka elektrik koos oma advokaadiga....

oli üle

... on enamik lolluste põhjus- mänguril raha, joodikul viina, lollpeal aega.