Päikese õhküttesüsteem

[xxNIMETUxx]

mina olen sedameelt, et kui tallinna poole tulen siis lepin hr. Andreasega kokku ja lähen vaatan seda saku maja. sama tahaks ka talvel. kas mul just huvi seda edasi pakkuda oleks aga lihtsalt sportlikust huvist. mine tea, äkki hakkab meeldima mingisuguse alternatiivina.

tegelikult ei ole mõtet materdada- las iga üks jääb oma liistude juurde. kes müüb päikest ja kes õhku. norida võiks ju teleturu ja selecti ime toodete üle. ise olen palju kokku puutunud klientidega kes tahavad viimast tehnoloogiat maja täis tuupida jne. tahtjaid jagub igale tootele.

lugupeetud Andreas, too välja siis võimalikult palju tehnilisi näitajaid nii õhukoguste, kw jms.


lugupidamisega Andris, www.soojuspump.com

[Diletant]

Teeme veidi matemaatikat.
Seadme hind ca 14 000.-
Seadme maaletooja pakub (loe: väidab) tasuvusajaks 5 aastat.
Kui me teeks sama asja elektriga, ehk võrdleme seda hinda elektriga kütmisel-puhumisel tekkinud kuluga siis saame:

elekter maksab täna laias laastus 1.4 kr/kWh

14 000 / 1.4 = 10 000 kWh.

See 10 000 kWh elektrienergiat hoiab see seade mul järelikult 5 aastaga kokku.

Aastas teeb see 10 000 / 5 = 2 000 kWh.

Aastas on kütteperioodi pikkus keskmiselt 220 päeva.
2 000 / 220 = 9.1 kWh päevas
Kuna aga seade öösel ei tööta, ja kütta on vaja just talvisel ajal, mil päikesevalgust veelgi vähem. Nüüd võtan meelevaldselt, et kütteperioodil on päikesepaiste võimalik aeg keskmiselt 9 tundi.
Siis saab 9.1/9 = 1.01 kW.

Kui mul oleks nüüd analoogne seade - teen augu seina sisse, puhun ventilaatoriga õhu tuppa ning kütan selle õhu eelnevalt elektriga soojaks. Siis taoline elektriseade, võimsusega 1.01 kW peaks töötama 220 päeva aastas ja iga päev 9 tundi. Siis kulutaksin 5 aastaga selle päikesekütte aparaadi hinna elektrile.
Ma julgen aga arvata, et minu võetud 9 tundi ei ole teps mitte õige number, vaid tegelik päikesepaiste aeg on sellest kordi väiksem. Seega on mul kasutada veelgi suurem elektrivõimsus.

Siis tekkis mul küsimus, kuidas taolist aparaati reguleerida ka saab? Kas see lööb tuimalt päikesepaistelise ilmaga tuppa 30 kraadi sisse?

[Andreas123]

Paar kiiret vastust mõningatele küsimustele.
Toetudes 2003 aasta välja lastud Eesti Kiirguskliima Teatmikule Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi poolt on Eestis olenevalt kohast keskmiselt aastas 234-268 päiksepaistelist päeva.

Rääkides andmetest, siis väiksem paneeli max õhuvool 45m3/h ja suurema 65m3/h. Paneeli puldilt on võimalik reguleerida ventilaatori kiirust ja pöörlemissuunda. Jämedalt öeldes toodavad paneelid väiksem 0,55kw/h ja suurem 1kw/h. Tootja lubadused on natuke suuremad, aga ise ei julge lubada.

Kui üks komenteerijatest tahtis kangesti teada, et kui suur on ventilaator, mis terve maja õhku vahetab, siis siinkohal tuleb paraku jälle mainida, et kes on rääkinud terve maja õhu vahetusest. Juttu on siiani olnud kahest erineva suurusega süsteemist, millest üks on mõeldud kuni 45 m2-le ja teine kuni 75 m2-le. Kui sa pead muidugi 45m2 majaks, siis küll. Sealjuures on väga suur vahe, kui sul on majas paar kraadi jahedam temperatuur, kui väljas. Peale selle on ka vahe selles, kui sul on toas värske või umbne sama temperatuuriga õhk.
Kui sa avad ruumis kaks akent - üks neist lõunapool ja teine põhjapool. Sul on ilus päiksepaisteline ilm ja ilmselt ka suhteliselt tuule vaene. Kas tahad väita, et sul niimoodi aknaid avades hakkab õhk liikuma põhjapoolsest aknast lõunapoolsemasse. Võib ju juhtuda, aga kas sellises koguses, mis sind võiks rahuldada. VAEVALT. Siinjuures aitab see süsteem kaasa. Autos, kui kasutad konditsioneeri, siis ega vist väga ei meeldi pikalt siseringluse peal õhku jahutada. Või sõidad autos 2h ja ei lase välisõhku kordagi suvel ligi. Pealegi tõid näiteks, et päikse käes on 40 kraadi ja varjus 30, aga miks mitte ei võiks päike käes olla ikka 30 ja varjus näieks 23-24 kraadi, mis on meil Eestis palju tavalisem ja tihedamini esinev nähtus. 23-24 kraadi on meile igati vastuvõetav temperatuur ja kui seda on veel värske õhu näol, siis milles küsimus. Kas sa seda saavutaksid ainult aknaid avades?

Mis puutub "2korda2" soovile arvutuskäigu kohta, siis see pole üldse halb mõte ja loodan selle ka teoks teha. Kui kõik hästi läheb, siis võin tuleva kevadel lausa antud seadmete kohta uurimistöö esitleda, mis on muide ka kaitsud. Ja seda kõike ilma naljata.

Aa seda ka, et uurisin täna pisut täpsemalt Rootsi elektri hindasid ja keskmiseks tulemuseks oli jämedalt 1,3 eek-i/kwh. Põhjus miks seda vaatasin oli just seal, et keskmine tasuvusaeg, millest rääkisin oli võetud foorumites komenteeritud klientide ütlustest Rootsis. Samas me ei saa võrdsustada selle seadme 1 kw sama suure võimsusega radiaatoriga toas.


Lugupidamisega
Andreas

[2korda2]

Andreas, ma loodan siiski, et arvutuskäigus ei esine kohapeal mõõdetud väärtusi, vaid mõne sõltumatu tunnustatud organisatsiooni poolt kinnitatud vabalt kättesaadavad andmed. Igasugustesse tootja või müüja poolt läbiviidud katsetesse suhtun ma äärmise umbusuga ja minu jaoks pole neil sisuliselt väärtust (kui, siis mõningane meelelahutuslik moment, kui järjekordne tootja suudab saada parema tulemuse, kui füüsikaseadused lubaksid, vt. näiteks ioonkatel kasuteguriga >100%).
Selle arvutuskäigu jaoks ei ole vaja kevadet oodata - olen kindel, et päevaga teeks üsna täpse arvutuskäigu ära. Mul kulus umbkaudse arvutuse jaoks koos andmete otsimisega vist ligikaudu tund. Minu arvutuskäik on kuskil siin foorumisügavustes olemas aga ei viitsi otsida - pealegi ei arvestanud too päikese trajektooriga (ehk siis kiirguse nurk seadmele) vaid oli pandud lambist oletuslik väärtus. Niipalju on meeles, et kasutasin NASA andmeid keskmise päikesekiirguse kohta horisontaalsele ruutmeetrile.

[Diletant]

Toetudes 2003 aasta välja lastud Eesti Kiirguskliima Teatmikule Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi poolt on Eestis olenevalt kohast keskmiselt aastas 234-268 päiksepaistelist päeva.

Kui palju nendest päevadest jääb aga kütteperioodi sisse, kui palju sellest välja? Wikipedia andmetel on aga päikesepaistelisi tunde 1600-1900. Kui Sa leiad kuskilt mind huvitava kütteperioodile jäävate tundide arvu, siis saaks ju päris täpselt arvutada, millal seade töötab, millal mitte. 2korda2 kuskil-siin-oleva-arvutuse järgi saab ka energiakoguse kätte ja oleksi kogu matemaatika koos.
Ise julgen küll väita, et taoline seade võib ennast õigustada siis, kui see elektrivõrgust ventilaatori jaoks energiat ammutab. Kuna aga seadmel on ülikallis paikesepaneel, mis on vaid ventilaatori käitamiseks, siis ei saa mina küll aru, milleks selline kallis asi sinna aretatud on.
Küsiks herr Andreaselt, kui suure elektrilise võimsusega see ventilaator seal on?

Jätaks Rootsi seadmelt selle päikesepaneeli ära, seadme sisse lülitamine toimuks "mustas kastis" oleva termostaadi abil ja oleksi kogu keemia. Asi oleks paneeli jagu kohe odavam. Oletan, et päikesepaneeli hind on sellest komplektis vähemalt 8..9 000.- .
Seadme juurde on vaja vedada üks 3x1.5mm2 elektrikaabel. Selle vedamine on aga tühiasi ju.

[Kalvis]

Veidi lihtsatest eestis iseehitajatel või tulevastele ehitajatele kasulikke näpunäiteid just päikese õhkküttesüsteemide ehitamiseks.

Soovitan tõsiselt enamusel uurida passiivmaja kontseptsiooni, sest kõik sealsed elemendid on koheselt rakendatavad igaühel, kes veel hakkab maja ehitama. Ja loomulikult ei pea rakendama kõike asju nii nagu praegu passiivmaja müügifirmad endid reklaamivad vaid mõningaid elemente. Kasu on väiksem kuid samas õnnestub ka raha rohkemgi kokku hoida. Kahjuks on passiivmajade müüjad samuti ärimehed, seega niisama netist ja eesti keeles kuskilt ei saa lugeda, kuid oma teabe olen hankinud neilt, kes on viitsinud siit sealt kokku hankida ja siis õlle kõrval lobiseda. Huviga olen ka netist otsinud.

Passiivmaja põhikontseptsioon on ammutuntud - aken töötab päikesekollektorina ja majal on aken peaaegu risti päikese pinnaga, ehk aken töötab väga suure kasuteguriga. Suurem kasutegur on sellepärast, et enamus päikesekollektoritel on max. kaks kihti, akendel pole 3 või 4 kihti mingi probleem. Aknad on lõunas ja tavaliselt räästaga nii planeeritud, et suvel päike just ei paistaks aknasse ja talvel maksimaalselt (päikese nurk on suvel ja talvel vägagi erinev). Kuid isegi siis pole ülekütmine nii oluline, sest väljaimetud kuumast õhust käitakse ventilatsiooni soojapumpa, mis sooja õhu juures (siis võib COP isegi 5 olla!) toodab odavalt tarbevett. Seega saab õige kalkuleerimisega saavutada mitu kärbest korraga - maja ventileeritud, maja maksimaalselt päiksega soojaks köetud, soe tarbevesi ja isegi palju valgust. Seda kõike vaid lihtlabase projekteerimisega, kusjuures selline maja maksab sama palju kui iga teine tavaline. Kusjuures ventilatsiooni õhkpump lahendab põhikütte probleemi. Passiivmaja juures polegi niiväga see soojustuse paksuse suurendamine nii oluline, seal tuleks lähtuda ikkagi mõistlikusest kivi+20 cm villa või vahtplasti on paras, üle selle võib panna vastavalt tundele ja rahakotile.

On veel üks nipp, mis paneb maja päikesekollektorina tööle, kuid kajuks ei kasutata. Nimelt kütab päike ka välisfassaadi, kuid selle taga olev tuulutuskanal saadav veidi soojema õhu uuesti välja. Palju kavalam oleks see juhtida ventilatsiooni soojuspumbast läbi. Muidugi kasutatakse ka siin sarnaselt andrease imseadme asemel kordadades lihtsamat ja odavamat- maja välisein klaasitakse vaid ühe klaasikihiga ja maja sein soovitavalt miski tume (tavaliselt tume tellis, kuid ka krohvid vabalt). Päike neeldub efektiivselt ja klaasseina tagant läheb soe õhk kas otse sundventilatsiooni või siis soojuspumpa. Sel juhul saab soe õhk kogu majaseinale neeldunud päikeseenergia + majaseinast väljapõgeneva soojusenergia (väljapõgenev soojakadu kütab samuti seda õhku). Lõunapoolsel küljel tekib peaaegu perpetum mobile - soojakadu ei tekigi, vaid süsteem imeb väljast sooja juurde. Sellised süsteemid pidid isegi südatalvel suutma siseneva ventilatsiooniõhul tõsta 10 kraadi (!!!) õhu soojemaks, kui on seda välisõhk ja seda südatalvel. Sisuliselt andrease seade teeb sama, kuid arvan, et fassaadi klaasimisel saate ruutmeetreid palju rohkem, kui tema kalli seadmega. Hea klaasimisega saab ka ilusama välimuse kui see näotu kast.

Omal on kasutusel olnud hoopis kolmas süsteem, maja küljes on kasvuhoone ja eelmine omanik oli lae alla viinud toru, veepaagi ja toru otsa pannud ventilaatori, mis siis termostaadiga saatis sooja õhu maja keldrisse, kus see siis keldri seintes salvestus. Veepaak töötab kasvuhoones väga hästi, kui kuna keldris sooja õhku ei vaja siis see seisab. Kuid plaan on süsteemi täiustada ja rohkem pinda panna ning hoopis kasvuhoone veega maja põrandakütet käitada. Nii et kellel on kasvuhoone niisama seismas, tasub sealt edasi aretada.

[Greenlust]

Tere!
Suhtun lugupidamisega kõikidesse alternatiivenergia propageerimistesse.
Keegi küsis ennist arve antud seadmete tootlikkusest...
Siin link iseehitatud seadmest mis tehtud õllepurkidest
http://www.theworkshop.ca/energy/collec ... lector.htm
Pange otsisõnaks "soda can solar collector" ja tuleb riburadapidi....

Kui aega võib igaüks ka oma tegemistest piltidega illustreeritult kirjutada
http://www.paikesekyte.ee
Vaja ainult registreeruda!