Rikkevoolukaitsme paigaldus ?

[RiisPeet]

Leitud viga, kips laest tuli lambid alla võtta, trahvod välja koukida tuba krdi moodi tolmu täis aga viga oli selles, et trahvosse oli ühendatud maandusjuhe.

[Külaline]

Ja kas oligi kohe kollaroheline ühendatud L või N klemmi alla?
Või oli kaablisoonte kasutusega loominguliselt ümber käidud?

[RiisPeet]

Kasutatud oli must-pruu-hall kaablit ja kilbis ja lülitis oli pruun null ja hall maandus. Lampide juures olid otsad teibiga markeerimata ja oli pandud vastupidi, st hall nulli.

[kpm]

Peaasi on vaja jälgida, et summaarne RVK-d läbida võiv vool ei ületaks RVK nimivoolu - antud juhul siis 25A. Seega RVK ees alajaama pool peaks kuskil olema 25A kaitselüliti või sulakas. (25A on täna maja tavapärane elektrivõrguga liitumise amperaaž.)

Ühe RVK taha suurema hulga gruppide ühendamine toob kaasa selle, et RVK taga olev paigaldise osa on suurem ja kõigi kaablite ning tarbijate normaalsed lekked summeeruvad. Seega mingil hetkel võivad hakata toimuma tarbetud rakendumised, kui see normaalsete lekete summa ületab RVK rakendumisläve.
Kuid korralike sedmete ja materjalide puhul pole see üldjuhul probleemiks.

Põhimõtteliselt rakendub RVK ka siis, kui normaalsete lekete summa ületab rakendumisläve. Kas rakendumise juures on aga mingi tähendus ka RVK nimivoolul? Ehk siis, kas 25A nimivooluga RVK asendamine 40A nimivooluga RVK-ga võib siin tarbetuid rakendamisi vähendada.

[TumeTumba]

See palju RVK endast läbi laseb ei tohi mõjutada tema põhifunktsiooni - jälgida lekkevoolu. Kui RVK on 30mA-ne, siis kas ta laseb läbi 1, 6, 25 või 63 amprit ei tohi muuta 30mA suurust. Sama kehtib ka 10, 100 või 300mA-se RVK puhul.

[trebla]

Mitu gruppi võib ühe rikkevoolu kaitse taha paigaldada? Kas 4-5 gruppi on lubatud? Või millest see sõltub. Mul on 30mA/25A rikkevoolu kaitse, kas selle taha võib panna 5*16A kaitseahelad?

Prantslased, kes oma TT juhistiku tõttu paigaldavad traditsiooniliselt palju RVK-sid, võtavad rusikareeglina 1 RVK 35 m2 kohta...

http://www.youtube.com/watch?v=ya5KV1fa ... re=related

vt. 1:30

Videos toodud kahepoolsete kaitselülitite kasutamine on kah TT-juhistiku kasutamisega tekkinud komme aga iseäranis mitme grupi ühendamisel ühe RVK taga on nad head, sest lahutavad ka neutraali ja seega lihtsustavad vigase ahela otsimist...

[Külaline]

RVK paigaldusega pahuksis. Mul oli plaanis paigutada 1F 25A RVK taha: B16, C10, C13, C16 ja C16 liinikaitsmed. Kahjuks ei püsi RVK sees ja peksab erinevate tarbijate rakendamisel kaitset välja. Mida ma valesti teen?

[KVR]

Mida valesti? Ehitad ise kilpi, omamata selleks oskuseid ja õigust.

[A.S.]

Mida ma valesti teen?

Ja inimesed peaksid nüüd hakkama arvama, mida sa seal üldse teed/tegid?
Ilmselt N ja PE ühendamisel mingid probleemid, pole nõuetekohaselt.
 

[Küülaline]

peksab erinevate tarbijate rakendamisel kaitset välja. Mida ma valesti teen?

Kui lisaksid siia oma ühenduste skeemi, saaks vast midagi arvata sellest.

[Külaline]

Väliskilbist tuleb majja PEN juhe (maa seest). Majas sees, u 3 m ennem majakilpi on PE ja N juhe lahku viidud ja maja kilbis (PE latt ja N latt lahus). Lisaks tuleb majja 3 faasi (20A) ja oli plaan pistikupesad erinevates tubades ja (2 korrust) lahku viia (nt B 16A esiku pistikud, B 16A köögi pistikud, boiler, pesumasin, WC valgus + vent + pistikud, jne) ja L1 RVK 25A, L2 RVK 25A ja L3 RVK 25A paigaldada ning 3-faasikammiga tarbijad liinikaitsmetega ühendada. Tõrge on aga sees, kui ühe RVK sisse lülitan, lööb teise välja!
PE on eraldi latil. N-sissetulev, läheb läbi RVK ja sealt N latile, kust saavad tarbijad maanduse. N-latid on omavahel lahus!

[A.S.]

läheb läbi RVK ja sealt N latile, kust saavad tarbijad maanduse.

Sealt N latilt tarbijad "maandust" küll saada ei tohiks. Päästadki kõik sinised juhtmed seal N latilt lahti (faasid/pinge muidugi lülitad enne välja) ja mõõdad takistust PE suhtes. Algul testriga, hiljem vajadusel lausa megeriga. Kui seal mõni sinine juhe "maandust" saab, siis see ongi probleemi põhjustaja.

Ja läbi millise RVK see sinna N latile läheb? Peale iga RVK-d on oma N latt?
 

[Külaline]

... saan aru, et selles ilmselt viga ongi, et praegu jah, tarbijate taga üks N latt. See tulebki ilmselt lahku lüüa ja siis peaksid asjad toimima! On mul õigus?

[A.S.]

Kuna ei sinul ega meil pole isegi mitte udust ettekujutust, kuidas seal asjad momendil tegelikult on ja peale ringitegemist olema saavad, siis ei oska mitte arvata.

[Küülaline]

Väliskilbist tuleb majja PEN juhe (maa seest). Majas sees, u 3 m ennem majakilpi on PE ja N juhe lahku viidud ja maja kilbis (PE latt ja N latt lahus). Lisaks tuleb majja 3 faasi

Sellest ei saa küll aru, mismoodi need 3 faasi LISAKS tulevad. Väliskilbist peaks ikka ÜHE kaabli sees tulema 3 faasi ja PEN ning siis lisaks (eraldi) maandus maa seest.

[Külaline]

Just nii on, ühe kaabliga ja PEN on viidud lahku, ennem maja kilpi (kipsi sees, u 3 m kaugusel kilbist). Eraldi maandust majal ei ole! Küsimus, kilbis on 1 N-latt (tarbijate maandus), kas L1 faasi RVK (väljuv N-juhe) tuleb L2 RVK ja L3 RVK tarbijatest, ühisest N-latist eraldi kolmeks paigutada?

[Küülaline]

PEN on viidud lahku, ennem maja kilpi ... maandust majal ei ole ... kilbis on 1 N-latt (tarbijate maandus)

Kõigepealt, mida see PEN lahkuviimine endast kujutab ja miks seda kilbi sees ei tehtud?
Teiseks, kui ütled, et maandust ei ole, kuidad saab N-latt olla maandus?
Kolmandaks, igale RVL-le eraldi N-latt ja siis "lahkuviidud" PEN-ist saadki ühise PE kõigile tarbijatele.

[Külaline]

Jah, vabandust. Maandus on ikka maandus (PE) ja N-latil tarbijate neutraaljuhtmed. Oletan, et sain tarkust... Kui on 3 faasi ja igale faasile eraldi RVK paigaldades, siis N-latil asetsevad tarbijate neutraaljuhtmed tuleb samuti 3-le eraldi latile asetada.
PEN soovitati juba ennem maja kilpi jõudmist ära lahutada, pidavat anomaaliad ära hoidma!

[Küülaline]

PEN soovitati juba ennem maja kilpi jõudmist ära lahutada, pidavat anomaaliad ära hoidma ... (kipsi sees, u 3 m kaugusel kilbist). Eraldi maandust majal ei ole

See jääb küll arusaamatuks ja kuulen esimest korda. Huvitav, kas see soovitaja ka elektri-ala inimene oli. Lihtsalt huvi pärast - mismoodi see lahutus kipsi sees tehtud on? See peab mõõtmiste jaoks olema ju ligipääsetav ja lahtivõetav.
Kordusmaandus võiks majal ikka olla.

[Külaline]

Jah, majja saabuv juhe jäi elektrikilpi vedamiseks lühikeseks ja seda tuli jätkata. Majas tehti renoveerimistööd ja kilbi asukoht muutus. Seetõttu on kipsi sees harukarp, milles PEN juhe lahku viidud ja seinas plastikluuk. Igati juurdepääsetav. Seetõttu soovitatigi juba sealt PEN juhe lahutada.

[Külaline]

... jätkuks... Kordusmaandus võiks loomulikult olla. On infot, palju selle paigaldamine maksma läheb? Ma pole jõudnud seni veel seda teemat uurida.
"Elektripaigaldised" on spetsiifiline teema ja sellest igapäevaselt ei vestle, seetõttu tuleb sellekohast infot ikka elektriala inimestelt, kellega on konsulteeritud. Ilmselt on info aluseks erinevad kogemused.
Antud juhul huvitas mind koduse elektrikilbi kaasaegsetele nõuetele vastavaks seadmine ja puuduolevad (pistikupesadele) RVK-d kilpi paigaldada.

[Küülaline]

kipsi sees harukarp, milles PEN juhe lahku viidud ja seinas plastikluuk ... Seetõttu soovitatigi juba sealt PEN juhe lahutada

Siis oleks võinud ka soovitada, et sellese lahutuse kohta tuleb ühendada kordusmaandus. Tegelikult tehakse muidugi nii, et sisenev PEN juht ühendatakse KILBIS maanduslatile ja maanduslati ja N lati vahel on lahtivõetav ühendus.

[Külaline]

Kas RVK-ga (2P 25A) võib ühendada otse nt vannitoa põrandaküttega või peab seal vahel ka liinikaitse olema (et RVK ei toimi äkki õigesti)?

[Küülaline]

Liinikaitse peab kindlasti olema, sest RVK ei kaitse lühise ega ülekoormuse vastu.

[Külaline]

Tänud! Lihtne ja arusaadav vastus. Küsimus, kui mitu liinikaitset võib 1 RVK (2P 25A) järele panna (1,2, 4,,,)? On siin mingi aluspõhimõte?