Ehitusfoorum

Eetriaeg seab omad piirid. Teadlikult sai valitud teemaks üksnes nn traditsioonilise pottsepatööna ehitatud ahjud. On tõenäoline, et järjena tuleb eraldi saade pliitidest, millede ehitamise osas mu meelest meil on mahajäämus oluliselt suurem kui ahjude puhul.

Jah, kahju, et sa ei saanud kõiki ära öelda aga mul sai õnneks nendestki itsitustest äratundmisrõõm suurest kunstnikust.
Seal Leevilandis need eetriaja piirid õnneks puuduvad ja üks kunstitöö seal kunstigaleriis juba kunstnikult troonimas on

Enam kui tagasihoidliku arutluse elavdamiseks pakuksin välja väikese lahknevuse siin foorumis enne "eurostandardi" kehtimahakkamist tehtud arvutustest.

Kasutegurit arvutati: (põlemistemperatuur-jääktemperatuur)/põlemistemperatuur

ehk kui korstnasse läheb 180C suitsugaas ja eurotuli on vastavalt valemile (19) 700C siis (700-180)/700=0.74 ehk 74%

Euroarvutus vastavalt valemile (32) annab 84%

Kas EN15544 jõustamisega kuulutati Perpetum Mobile leiutatuks?

Tõstan teisest teemast EN-teemalise mõttearendusealge üle.
Loodetavasti Kaminahi ei pahanda.

kaminahi kirjutas:

stupiduser kirjutas:Normi üle arutamiseks on eraldi teema (kahjuks suht vaikne, mind huvitaks sealne arutlus väga kuna mulle on senini EN15544 ümber eelnevalt olnud kära suht arusaamatu).

Pliitide kohta pole minu teada ühtegi normi. Või on?

Kära oli kõva
Olin seal EN-i koolitusel, käratsejaid seal osalemas kõiki ei näinudki aga oma arvamuse sain.
Käib EN muidugi ka pliitide kohta. Austerlastel oma e-programm, kus kõik rehkendused samas programmis klappima pannakse.
Rusikareegel on minu tõlgenduses väga lihtne, seniks kuni jõuame peensusteni...
Koldes peab olema tagatud puhas , kõrgel temperatuuril põlemine , lõõristik ei saa olla üle mõistuse pikk, sest korstnast peab väljuma 100 kraadine valge suits. Kõik.

Mida mul pahandada, ma ise siin teemas teiste häid arvamusi noolimas. Aga miks see teema isegi pottseppasi ei huvita või liiguta? Arvavad, et paneme aga mustalt edasi ja nii jääbki?

Räägi parem, miks Sa arvad (ilmselt koolituse põhjal), et EN 15544 ka pliitide kohta käib!

stupiduser kirjutas:Räägi parem, miks Sa arvad (ilmselt koolituse põhjal), et EN 15544 ka pliitide kohta käib!

Koolituse põhjal ikka, st EN 15544 põhjal

Räägi siis!

Koolitusel osales ju väike ja valitud grupp inimesi. Teised sooviksid kah tarkusi kuulda.

stupiduser kirjutas:Räägi siis!

Koolitusel osales ju väike ja valitud grupp inimesi. Teised sooviksid kah tarkusi kuulda.

Sellel koolitusel ei osalenud seekord valitud grupp, nagu seda tehti aasta varem, ühel tasuta koolitusel.
Seekord maksis koolitus 5000 krooni ja miks sa arvad, et ma nüüd selle seletamise siin võlgu olen?
Leevi lubas selle EN-ga killida aga ta ei jaksanud koolituselegi tulla.

Leevi ju pidi seda foorumit boikottima.

Mitte võlgu aga mind hirmsasti huvitab, mismoodi nad seostasid standardiga asja millest standardis sõnakestki mainitud pole.

stupiduser kirjutas:...mismoodi nad seostasid standardiga asja millest standardis sõnakestki mainitud pole.

Ilmselt CO emissiooni kaudu.

Kuskohas on EN15544 kirjas pliitide lubatud CO (CO2 usutavasti?)?

stupiduser kirjutas:Leevi ju pidi seda foorumit boikottima.

Mitte võlgu aga mind hirmsasti huvitab, mismoodi nad seostasid standardiga asja millest standardis sõnakestki mainitud pole.

Mida sa siin hämad et Leevi boikotib seda foorumit. Alles ta oma raadioesinemistest siin kirjutas....vaata lehekülje algusesse.
Sa ajasid Leevi poolt boikotitavad foorumid sassi lihtsalt
http://www.leeviland.org/foorum/index.php

OK aga kuidas selle koolitusel räägitu jagamisega on?

stupiduser kirjutas:OK aga kuidas selle koolitusel räägitu jagamisega on?

Kuule, kas sellest, et ma EN-i tõlke siia kõigile kättesaadavaks tegin on pahasti?
Muljetada aga saan seda, et Eesti Keskonnauuringute Keskusest ka küsiti selle kohta , Unibuild OÜ-lt

Refereeringu jagamine on minu arvates tore.

Mind huvitaks see kuidas põhjendati, et see konkreetne arvutusjuhis miskitpidi pliitidega seoses on.

Keskkonnauuringute Keskus? Ei saanud seosest aru (loll nagu ma olen).

Tre rahvale.

Koolitusel oli juttu ka plitdest ja öeldi, et sellise vana süsteemiga, mida praegu kasutatakse (leek läheb otse vastu pliidirauda) ei ole võimalik seda normi täita. On väljatöötamisel pllit, millel on põlemiskamber eraldi ja sealt juhitakse kuumad suitsugaasid alles pliidi plaadi alla ja sealt omakorda lõõridesse. Nende pliidid loomulikult teie ehitusega, kui meie traditsioonilised soemüüriga pliidid. Neil midagi Soome pliidi tüüpi, et tagada väljuvatele suitsugaasidele normaalne temperatuur.
Volly.

stupiduser kirjutas:Refereeringu jagamine on minu arvates tore.

Mind huvitaks see kuidas põhjendati, et see konkreetne arvutusjuhis miskitpidi pliitidega seoses on.

Keskkonnauuringute Keskus? Ei saanud seosest aru (loll nagu ma olen).

Ma nagu olen maininud, et pliidi arvutustel kasutati sama programmi, seega on põhjust arvata, et ka pliit ikka kuulub samasse masinaklassi teiste koduste kütteseadmetega. Samad normid samad valemid. Pole mõtet üle ka mõtlema hakata aga viielõõrilised soemüürid pliidile on ikka eluaeg jama olnud. Sellised pliidid millest Volly kirjutab on juba tavalised.
Ma juhiks veel sellele, et ei tehta ka vahet küttekolde viimistluse materjalist. Glasuuritud ahi on sama mis krohvitud ahi või puhasvuuk tellisahi.

Kas Unibuild OÜ ei oleks pidanud küsima Keskkonna uurijatelt

Meelis kallab juba välja http://kodusoe.ee/foorum/viewtopic.php?f=4&t=1919

Teeks ka lõhna juurde

Kena pidupäeva!

Kõlab sama absurdselt kui murdmaasuusatamisel kasutataks tulemuse hindamiseks iluuisutamise reegleid.
Tegelikult veel absurdsemalt.

Ikkagi on õhus küsimus kuidas koolitajad sellisele huvitavale mõttele tulid?

stupiduser kirjutas:Kõlab sama absurdselt kui murdmaasuusatamisel kasutataks tulemuse hindamiseks iluuisutamise reegleid.
Tegelikult veel absurdsemalt.

Ikkagi on õhus küsimus kuidas koolitajad sellisele huvitavale mõttele tulid?

Kus ja kuidas sa suudad seda absurdi näha

Isegi väga pingutades ei suuda kaasa mõelda

Õppige joonist lugema!Küsimus suurele ringile.Missugune on pliit,millele ei puutu otsene tuli vastu keeduplaati ning mida saab sellise ökuvärgiga teha.Mul jääks toit homseks või üldse söömata.

Kui pildil oleval pliidil söök soojaks ei lähe, miks tal siis pliidiraud üldse joonistatud on? Vanast harjumusest ainult, ilu pärast. Mul on usku rohkem.

See pliit ongi selline asi, mis annab võimaluse teisitimõtlemiseks aga see pole jälle kõigile ühtviisi jõukohane lihtsalt.
Lohutuseks neile seda, et ka Austria pottsepad olid suured pessimistid kuid neil tuli alluda ikkagi faktile, et se pliit keedab ja küpsetab ja mägikülas sinine taevas ja valge lumi .
On`s siin vähe lõugajaid olnud, et pliidiuks peab olema tihesti raua alla Kohe üldse ei pea ja madalamal põleb tuli valjemalt. Puhtamaks jäävad ka lõõrid.
Stupiduseri küsimist arendades rehkendaks mina näiteks plaadialuse lõõri topelt....siis nagu see soojaloovutus seal adekvaatsemalt arvestatud. Aga ikkagi ei hakkaks ka seal tähte närima, sest arvutuste piirid on lubatud suuresti kõikuva vastusega.

kena köik