Ehitusfoorum

Kas keegi teab veebilehekülge kus saaks ehitada ise päikesekollektor ?

hihi kirjutas:Kas keegi teab veebilehekülge kus saaks ehitada ise päikesekollektor ?

http://www.google.com, otsingusõnadeks "diy solar panel"

Kas teadjamad mehed oskavad öelda kui suur on erinevus vasktorul ja nn. henco torul. Ehk siis vaatasin et poes maksab 15mm vasktoru ca 5,5 eur/jm ja henco ca 1,5 eur/jm. Hinnavahe on päris tuntav. Kas ka soojuse ülekandmine on niipalju erinev? Välismaa lehtedel on enamus isetehtud päikesepaneele vasktorudest aga meie isetegijad kasutavad enamasti hencot. Oskab keegi ka reaalselt öelda kuisuur see kasuteguri vahe on?

plastmassi soojusjuhtivust liigitatakse pigem soojustusmaterjalide omasse, samas kui vasktoru oma on peaaegu ideaalne. Isegi elektrit juhtida piki okastraati on kordades parem kui loota, et plasttoru soojust veele üle kannab.
Minu arvamus on, et ära nüüd soojuskollektoris plastiktoru kasuta, kannata hinnavahe välja ja osta vask.

Huvitav miks siis põrandase plasttoru pannakse kui ta on soojustusega võrreldav Kui hakkad ostetud vask torust ise kollektorid ehitama siis on odavam osta eraldi vaakumtoru(baumax.ee) ja ühenduskollektor ise teha.

juroku kirjutas:Huvitav miks siis põrandase plasttoru pannakse kui ta on soojustusega võrreldav.....:

Päikesekiirguse maks. võimsus on suurusjärgus kuni 1 kW/m2 . Päikesepaneelis on vaja väikeselt pinnalt sinna langev päikeseenergia maksimaalselt vedelikule üle kanda. Seega tuleb kasutada materjale, mille soojusjuhtivus on parim. Vastasel korral läheb paneel lihtsalt mõõtmetelt suuremaks ja kasvab abimaterjalide (näit klaasi) kulu - paneel suurem raskem kallim....

Põrandaküttes on vaja soojus jagada laiali ühtlaselt suurele põrandapinnale. Seal pole toru hea soojusjuhtivus oluline - vastupidi - muidu jahtuks vesi juba esimese meetri peal maha ja kontuuri teine ots jääks külmaks (tuleks tõsta voolukiirust-> võimsam pump-> suuremad kaod). Hea soojuse äraandega küttekeha on näiteks radiaator - kui tal on hea soojusjuhtivus, saab teha ta väiksema..

juroku kirjutas:Huvitav miks siis põrandase plasttoru pannakse kui ta on soojustusega võrreldav Kui hakkad ostetud vask torust ise kollektorid ehitama siis on odavam osta eraldi vaakumtoru(baumax.ee) ja ühenduskollektor ise teha.

Vaatasin Baumax müüb ka täiskollektorit. Kui keegi mingi normaalse hinnaga ainult torusid müüks siis võiks isegi mõelda ja arvutada.

trebla, soojuse püüdmiseks tuleb eelkõige teha tasuvusarvutus. Kui lähtuda lihtsalt printsiibist "parim soojusjuht", siis tuleks torud hõbedast teha. Täpselt samal põhimõttel tuleb läbi arvutada ka vask vs plast lahendus.
Mis puutub põrandasse, siis ka siin on põhjus majandusarvestus. Isegi kui toru oleks hõbedast, ei jahtuks vesi esimese meetri peal oluliselt rohkem, kui plasttoruga. Põhjus - betooni enda soojusjuhtivus. Torus olev vesi ei saa jahtuda madalamale temperatuurile, kui teda ümbritsev keskkond. Too aga jääks samaks mõlema toru puhul ja määrab tugeva enamuse soojuskandja temperatuurilangusest. Täpselt samal põhjusel pole mingit mõtet teha radikat hõbedast - ei saaks see olla väiksem, kui terasest tehtu - ümbritsev keskkond ei juhi lihtsalt soojust paremini.

Loomulikult tuleb optimeerida. Minu näide oli teadlikult äärmusesse viidud, et selgitada põrandakütte ja päikesekollektori töötingimuste erinevust..

trebla, arusaadav et vase plastiku soojuskanne on erinev aga kas see vahe on 5 kordne nagu hind.Arvan et kõige lihtsam ja soodsam on ise teha spiraal kollektor siis ei pea ühendustega jamama ja võib kah akkutank vahele jatta

Lisaks ei saa ma aru miks on kõikidel paneelis pandud vasktorud nn. rööbiti? Miks ei ole nii et ühe toruga alt sisse ja teise otsaga ülevalt välja? Minu loogika ütleb et kui altpoolt hakkab nö. külm vesi tulema siis peale näiteks 15 meetrit saab ta paremini soojaks kui kõrvuti 15 toru ja 1 meetri pikkuselt. Või olen ma millegist valesti aru saanud?

Torud ikka paralleelis, muidu peab veel pumbaga hakkama energiat raiskama ja ei saa paaki akumuleerida soojust.
Ma ei saa aru, miks te ei mõtle plaatkollektorile. Kaks vene п kujulist roostevaba plekitahvlit kokku, et moodustuks õhuke mahuti. Samas saab ka pindala päikese kogumiseks. Sirget plekiserva ju palju lihtsam keevitada, kui hakata torusid kokku jootma.

madis64 kirjutas:Kas keegi teab veebilehekülge kus saaks ehitada ise päikesekollektor ?

http://sites.google.com/site/rauafelix/home/solar-water

2012 aastal siis EMHI ilmaennustuse järgi viimased suuremad öökülmad möödas ja päikesega veesoojendaja ühendatud tööle 15.mai 2012.
http://sites.google.com/site/rauafelix/home/solar-water
Interneti lehele on lisatud nüüd ka pilt, kuidas asi juba eelmisest kevadest välja näeb. Lisatud käsitsi päikese poole pööramise võimalus, kui keegi viitsib pöörata.
Kaugemas plaanis on lisada soojendatava vee hulga mõõtmine ja programmeerida Bascom AVR baasil kontroller.

felix b kirjutas:Torud ikka paralleelis, muidu peab veel pumbaga hakkama energiat raiskama ja ei saa paaki akumuleerida soojust.
Ma ei saa aru, miks te ei mõtle plaatkollektorile. Kaks vene п kujulist roostevaba plekitahvlit kokku, et moodustuks õhuke mahuti. Samas saab ka pindala päikese kogumiseks. Sirget plekiserva ju palju lihtsam keevitada, kui hakata torusid kokku jootma.

Ei ole se pleki keevitamine nii lihtne midagi,eriti sellel kes pole keevitusega sinapeal.Vase jootmine kordades lihtsam.Liitekohad puhtaks,paslamosla peale,torud llimikud kokku ja leeklambiga tuld.Tina ronib ise liite vahele,siiani pole veel ükski joote liide lekkinud.

Külaline kirjutas:http://www.builditsolar.com/Experimenta ... lector.htm

Tänud super link

Küsimus härrastele, et mida see tegelane siin neile HENCO või ALU-PEX torude ümber mässib? Alumiinium paber - teip vms.

Aga siin siis plasti ja vase võrdlus. Miinuses plastik torul on siis:

- Ei ole nii tõhus, u. 20% on vask tõhusam
- UV kiirtele on vask vastupidavam

Ok aga siis paneks veel pilte ja linke ...

Asjalik õpetus kuidas vasktoruga teha kollektorit on siin:
http://www.builditsolar.com/Projects/Wa ... lector.htm

Kah üks samm-sammult õpetus (all paremal kliki next et näha edasi):
http://www.instructables.com/id/Solar-W ... Collector/

Üsna nutikas ja odav lahendus:
http://www.youtube.com/watch?v=aAEvqKuX ... re=related
Kuid eeldab päikese powerit, head katusepinda ja kalle aga bolieri või akupaagi vett soojendab kenasti, kui selline maht taga.


Valguse peegeldamine ja kuidas kollektor toimib ...

Videod:
http://www.youtube.com/watch?feature=pl ... qhYViKxRts

https://sites.google.com/site/rauafelix ... olar-water
Vanad pildid küll. vahepeal on lisaks ehitatud polüetüleenkilest dussiruum . Saab küll rahulikult lausa mitu inimest päikeselisel päeval dussi all käidud. Sel aastal siis alates 8. maist soe vesi õuel.

jaanust123 kirjutas:

juroku kirjutas:Huvitav miks siis põrandase plasttoru pannakse kui ta on soojustusega võrreldav Kui hakkad ostetud vask torust ise kollektorid ehitama siis on odavam osta eraldi vaakumtoru(baumax.ee) ja ühenduskollektor ise teha.

Vaatasin Baumax müüb ka täiskollektorit. Kui keegi mingi normaalse hinnaga ainult torusid müüks siis võiks isegi mõelda ja arvutada.

-----------------------------------------
Torusid müüb:
http://www.akromex.com/eshop/et/vaakumt ... laas-.html
ja ka odavaid termoregulaatoreid:
http://www.akromex.com/eshop/et/lisatar ... 5-35c.html

jaanust123 kirjutas:Lisaks ei saa ma aru miks on kõikidel paneelis pandud vasktorud nn. rööbiti? Miks ei ole nii et ühe toruga alt sisse ja teise otsaga ülevalt välja? Minu loogika ütleb et kui altpoolt hakkab nö. külm vesi tulema siis peale näiteks 15 meetrit saab ta paremini soojaks kui kõrvuti 15 toru ja 1 meetri pikkuselt. Või olen ma millegist valesti aru saanud?

Selliseid kollektoreid on ikka ka, mille puhul käibki soojuskandja mööda ühte toru. Vase asemel kasutatakse alumiiniumi ja paralleelse ühenduse puhul tehtava 18 keevituse asemel tuleb teha ainult 2 keevitust - kokkuvõttes tagab see soodsama hinna (st. plaatkollektori saab kätte ka alla 300 euro).
Vaata http://smartac.eu/tooted/plaatkollektorid/absorber/ , seal on sellisest pilt ja veidi pikemalt eestikeelset juttu plaatkollektori ehitusest.

2014 aasta 18. mail soe vesi taluõuel teema alguses näidatud omatehtud päikesepaneeli abil.

2014 aasta 21 septembril tuli üle 50 kraadist vett.
http://sites.google.com/site/rauafelix/home/solar-water
Nüüdseks ruutmeetrine soojendusplaat 5l äädikaga läbi pestud ja süsteemist vesi välja lastud.
Head ehitamist!

2015 aasta mais käimapanekul esimene tõrge. Vee taset hoidev, algselt uuena paigaldatud, WC loputuskasti ujuk muutunud roostehunnikuks ja mahavõtmisel eraldus keermest mitu sõrmust. Kohalikus santehnika poes ulatati minule tundmatu kujuga plastmassist junn. Püüan seda sinna vahele istutada.

Päikest jälgiv ratastega paneel ehk dušš käepärastest vahenditest.
Suvel läheb vesi 70C, torud ja peno hakkavad sulama, siis katan kasti linaga kinni