Ehitusfoorum

Tere!
Ma põhimõtteliselt ei vaidle HEAKATUS OÜ-le vastu sest mul personaalselt puuduvad suured kogemused selle kattematerjaliga aga kui siis vaid nii palju,et kui seda nii pikalt on kasutatud ja igal pool siis pean tunnistama ,et ainukesed katused skandinaavias mida olen kohanud ongi selle kattega just olnudki need mida omal on tulnud paigaldada .
Ise ma pole insener ja seetõttu ei tea ka selliseid tehnilisi andmeid nagu insener aga puhtalt oma kogemustele toetudes ma lihtsalt ei usu sellisesse kattesse millega pole 50 aasta jooksul probleeme olnud.
Asi võibki tõesti olla vastupidav aga ,et pole miskeid probleeme olnud vot ses suhtes olen mõnevõrra skeptiline.

Siin kirjutas keegi nii:

"Kuna aga pleki külge on küpsetatud kivipuiste, siis on plekk uv, vee ja muu saaste eest sisuliselt varjatud.
Saamegi väga pika eluea."


Kuidas see saab tõsi olla? On keegi näinud sellist katusekatet, mis paigaldatakse kuivalt üksteise ääre peale ja milledel jääks need ühendusvahed vee ja saasta eest puutumatuks? Ikka koguneb sinna vahele tumedamat värvi kultuurikiht mille tuul veega periooditi läbi leotab. Selles lõigus võiksime me hakata rääkima terase kaitsekihi tõhususest. Kui see väide vastab tõele, et alzn on tõhusam lihtsast zn-ist alles siis on asjal ehk väheke jumet.

Kui siin ka keegi väljendas, et 150g m2 on plekil kaitsekihti siis enamasti tähendab see seda, et antud pleki ruutmeetri ühel poolel on siis 75 mikronit! kaitsekihti e pool ühel ja pool teisel poolel. Seda ma ka täitsa usun, sest miks panna väidetavalt nii hea kaitsekihi alla
veel paksult kallist kihti. Valtspleki või ka halja teraspleki (vahet pole) pikaajalistest kohemustest me juba teame, et esmalt ussitavad läbi just valtsühenduse kohad. Huvitav miks? ...nüüd, aga püütakse meile seletada, et see enam probleem pole. Edu kõigile!

taastaja

Tere. Inseneri kõvaketas ei jäta pöörlemist. Meile räägitakse praegu 50 aastasest garantiist. Üks osa seltskonnast ei usu nii pikka katte kestvust põhjendades seda teatud kättesaadava tehnilise loogikaga , üks osa seltskonnast usub seda põhjendades seda kas tehase reklaami või labori uuringutega . Reaalset tõestusmaterjali pole eestimaalaste jaoks enne 2050. aastat loota. Mulle jääb aga kripeldama see kestvuse lubadus. Nimelt klient ei osta iialgi katusekatte materjali, tema vajaduseks on hoopis KESTEV KATUS. Antud konstruktsiooniga katus koosneb lisaks karvasele kattele veel 1) katte kinnitusvahendid 2) roovitis, mis katet fikseerivad 3) kile, mis tegelikult vett peaks pidama 4) kile ja roovitise kinnitusvahendid. Selleks, et tehase esindajad ei peaks minu katust tulema remontima 50 aasta jooksul, peaksid kõik komponendid niikaua vastu pidama. Ehk teisisõnu peaks tehas andma 50 aastase garantii ka kruvidele või naeltele, puidule . Samuti ei tohiks kile 50 aasta jooksul oma omadusi muuta ja mitte lagunema. Ja lisaks veel nendest koponentidest koostatud ühendustele. Juhul kui katusekatte teised komponendid ei pea vastu nii kaua ja tuleb 20 aasta pärast näiteks kilet vahetama hakata, siis kaob ära igasugune mõte katusekatte kestvusest - niikuinii läheb kogu katus remonti. Aga meeldiv oleks tõesti lugeda seda "garantiilehte" , ehk kas tõesti lubatakse näiteks kilele ka 50 aastat. Lugupidamisega. Alar Piirfeld P.S. Kas sellist kestvust lubab ka mingi erapooletu ehitusfüüsika labor? Korrosiooni testikambrid ja kliimakambrid on täiesti olemas, kus katete püsivust testitakse.

katusepaigaldaja kirjutas:Tere!
Ma põhimõtteliselt ei vaidle HEAKATUS OÜ-le vastu sest mul personaalselt puuduvad suured kogemused selle kattematerjaliga aga kui siis vaid nii palju,et kui seda nii pikalt on kasutatud ja igal pool siis pean tunnistama ,et ainukesed katused skandinaavias mida olen kohanud ongi selle kattega just olnudki need mida omal on tulnud paigaldada .
Ise ma pole insener ja seetõttu ei tea ka selliseid tehnilisi andmeid nagu insener aga puhtalt oma kogemustele toetudes ma lihtsalt ei usu sellisesse kattesse millega pole 50 aasta jooksul probleeme olnud.
Asi võibki tõesti olla vastupidav aga ,et pole miskeid probleeme olnud vot ses suhtes olen mõnevõrra skeptiline.

Tasub kindlasti meeles pidada, et analooge Ahi Roofingu katusekattega on mitmeid. Küll kasutatakse galvaniseeritud terast,
sünteetilist kivipuistet, süsteeme, kus katusepaneelid ei kannata painutamist jpm. 50a. garantiid keegi teine ka ei paku.

Aga tagasi teema juurde: liiga hea et tõsi olla?
Kas Eestlane on siis tõesti nii palju vatti ja muret näinud, et ei ole enam võimeline uskuma, et miski on päriselt hea?
Isiklikult, kogemused ja probleemid on seotud sellega, et näiteks korstna või akna juurest ajab vett sisse, mis on puhtalt rumala paigalduse viga.
Kohale minnes näeb, et ei ole õigest kohast plekki üles keeratud, on ära unustatud panna akna ülemise osa kondensvee renn jne...
Materjali enda kohta mulle kaebusi ei ole tulnud. Sõitsin üle-eelmine suvi suure paanikaga Pärnusse, kaebused olid, et katus lekib ja roostetab!
Kohale jõudes vaatan esiteks, et katusesse on antenni toru jaoks lihtsalt suur AUK lõigatud, ei mingit tihendit! Mingit roostet ma ei tuvastanud.
Kuigi olen laos katust komplekteerides märganud paari paneeli, millel rusikasuurused osad ilma kivipuisteta, ei ole muid probleeme olnud.
Harvaesinev praak, saadeti kähku kulleriga asendused otse objektile.

Rääkisin ka Ahi Roofing Euroopa esindajaga just telefonis ja küsisin üle, kui palju garantiinõudeid on esitatud ca 23aasta jooksul.
Materjali kohta: 0
Värvierinevuse kohta: 3-4 korral. Need mured lahendati ära. Vahetati paneelid välja ilma lisatasudeta.
Vee lekke kohta oma paarikümnel korral, mida uurides selgus, et katusepaigaldajad oma ametinimetust ei vääri.

Kuidas see saab tõsi olla? On keegi näinud sellist katusekatet, mis paigaldatakse kuivalt üksteise ääre peale ja milledel jääks need ühendusvahed vee ja saasta eest puutumatuks? Ikka koguneb sinna vahele tumedamat värvi kultuurikiht mille tuul veega periooditi läbi leotab. Selles lõigus võiksime me hakata rääkima terase kaitsekihi tõhususest. Kui see väide vastab tõele, et alzn on tõhusam lihtsast zn-ist alles siis on asjal ehk väheke jumet.

Kui siin ka keegi väljendas, et 150g m2 on plekil kaitsekihti siis enamasti tähendab see seda, et antud pleki ruutmeetri ühel poolel on siis 75 mikronit! kaitsekihti e pool ühel ja pool teisel poolel. Seda ma ka täitsa usun, sest miks panna väidetavalt nii hea kaitsekihi alla
veel paksult kallist kihti. Valtspleki või ka halja teraspleki (vahet pole) pikaajalistest kohemustest me juba teame, et esmalt ussitavad läbi just valtsühenduse kohad. Huvitav miks? ...nüüd, aga püütakse meile seletada, et see enam probleem pole. Edu kõigile!

Ilmselt koguneb igale katusele ajapikku kultuurikiht, kui tahes tihedad ühendused kuskil on.
Aga alumiiniumtsink on tõepoolest tõhusam lihtsast tsingist.
ALUZINC'i on mõlemal poolel kokku 300g/m² kohta.
Siiski leian, et valtskatuse ja kivipuistega katuse vahele ei saa samu paralleele tuua.
Kaks erinevat lahendust, paigaldamise meetodit ja erinevat materjali ju ikkagi.

Tere. Inseneri kõvaketas ei jäta pöörlemist. Meile räägitakse praegu 50 aastasest garantiist. Üks osa seltskonnast ei usu nii pikka katte kestvust põhjendades seda teatud kättesaadava tehnilise loogikaga , üks osa seltskonnast usub seda põhjendades seda kas tehase reklaami või labori uuringutega . Reaalset tõestusmaterjali pole eestimaalaste jaoks enne 2050. aastat loota.

Reaalne põhjendus- ja tõestusmaterjal on täiesti olemas.
Iseasi on see, kui väga viitsitakse 60 000 krooni Uus-Meremaa kahe otsa pileti peale hakkama panna.
Eestis saab ilmselt jah, tulemusi ca 35-40 aasta pärast näha.

Mulle jääb aga kripeldama see kestvuse lubadus. Nimelt klient ei osta iialgi katusekatte materjali, tema vajaduseks on hoopis KESTEV KATUS. Antud konstruktsiooniga katus koosneb lisaks karvasele kattele veel 1) katte kinnitusvahendid 2) roovitis, mis katet fikseerivad 3) kile, mis tegelikult vett peaks pidama 4) kile ja roovitise kinnitusvahendid. Selleks, et tehase esindajad ei peaks minu katust tulema remontima 50 aasta jooksul, peaksid kõik komponendid niikaua vastu pidama. Ehk teisisõnu peaks tehas andma 50 aastase garantii ka kruvidele või naeltele, puidule . Samuti ei tohiks kile 50 aasta jooksul oma omadusi muuta ja mitte lagunema. Ja lisaks veel nendest koponentidest koostatud ühendustele. Juhul kui katusekatte teised komponendid ei pea vastu nii kaua ja tuleb 20 aasta pärast näiteks kilet vahetama hakata, siis kaob ära igasugune mõte katusekatte kestvusest - niikuinii läheb kogu katus remonti. Aga meeldiv oleks tõesti lugeda seda "garantiilehte" , ehk kas tõesti lubatakse näiteks kilele ka 50 aastat. Lugupidamisega. Alar Piirfeld P.S. Kas sellist kestvust lubab ka mingi erapooletu ehitusfüüsika labor? Korrosiooni testikambrid ja kliimakambrid on täiesti olemas, kus katete püsivust testitakse.

85% klientidest ostavad ikkagi katusekatte materjali, ja teps mitte kestvat katust. Odavalt. Nii odavalt kui võimalik.
See selleks. Eestlane areneb iga päevaga.
Garantii kehtib ka katte kinnitusvahenditele.
Kui kogu katus on juhiste järgi tehtud, tehtud on korralik tuulutus jms, siis kestab see ka nii kaua kui lubatud.
Kui aga kile ja roovi vahel ei ole distantsliistu, kasutatakse tavalist kile aga tõmmatakse see pingule,
roov on hallitanud, kasutatakse suvalisi kinnitusvahendeid, siis võib peremees ainult ennast (või paigaldajaid) süüdistada.
Loomulikult ei saa tehas ülejäänud majale Garantiid anda, see oleks absurd.
Garantii kehtib katusekatte materjalile, lisatarvikutele, kinnitusvahenditele, pinnakattele ja kui tellida meie käest ka aluskate, siis sellele.
Ja üldse, miks peaks aluskate hävinema, kui see on katuse all peidus ja korralikult ventileeritud?
Kõigele, mis tootja müüb, kehtib garantii. Muud tegurid ei ole tootja kontrolli all.

Kui lugeda mõne teise plekk-katuse garantiilehte, siis võib sealt leida selliseid punkte:
1)Garantii kehtib pinnakattele. ( ergo, kui vares kriibib pvc kihi kriimuliseks, hakkab katus roostetama ja garantii ei kehti)
2)Katet ei tohi mehhaaniliselt kahjustada (kuna kinnitamiseks kasutatakse kruvisid, siis juba need on mehhaanilised kahjustused)

Kokkuvõtvalt:
Tootel on ISO 9001 sertifikaat
Tulekindlus A ja B UL790 (ASTM E-108) kui paigaldatud juhiste kohaselt
Katust on kontrollinud aeg, kõikvõimalikud ilmaolud
Soola/udu Test ASTM B117
100% Suhtelise õhuniiskuse Test ASTM D2247
Accelerated Weathering Test to American Society for Testing and
Materials standard (ASTM) G26.

Aga naljakas on ikkagi see, et vaatamata kõigele raiutakse justkui sellele vastu,
et tehas(ed) on üle viiekümne aasta asjaga tegelenud, seda arendanud, klientidelt tagasisidet saanud,
testinud, paigaldanud ja veelkord arendanud.
Osati õige suhtumine, kõike ei tohi uskuda kah! Sellepärast ma siin ka pikalt seletan.

Kas Lgp. Alar Piirfeld Inglise keelt mõistab? Kui jah, võin saata näiteks e-maili peale garantiisertifikaadi pildi,
kus muide pikaajalisuse tõttu on peal ka 2 lisalahtrit laste või pärijate jaoks.
E-maili aadressi võib saata mulle PS'i kaudu kui siin avalikustada ei soovi.

Ootan huviga edasisi küsimusi.


Tervitades,
Valmet Josing
Heakatus OÜ

Tere. Oponent tegi ka vahepeal kodutööd. Aluzink leiutati Ameerikas ja patenteeriti Galvalume nime all. Kihipaksuse ja pinnakatte kaalu suhtes eksisin, kuna arvestasin tavalise orgaanilise katte suhtega. Tegemist on hoopis teistsuguse erikaaluga metallilise ühendiga. EN10215, mis antud materjali käsitleb annab AZ150 (mis on tõenäoliselt antud katte kood) 150 g/m2 (mõlemal pool kokku siis 300) kihipaksuseks 20 mikronit. Kontrollisin AlZn kulumist. See on mitu korda väiksem kui tavalisel galvaniseeritud pleki puhul. Tööstuskliimas AlZn 3 mikronit aastas, Zn - 20 mikronit; merelises kliimas vastavalt 8 ja 17. Lihtne arvutus näitab, et 50 aastat ilmselt see katus remontimata ei pääse, ka maakliimas. Sõnastan oma väited teistmoodi: 1) võrdse Alucink pinnakihi kvaliteediga laguneb krobeline pind (ehk antud juhul karvane katusekate) kiiremini kui sile pind. 2) antud konstruktsioon ei lase realiseerida katte väidetavat kestvust 50 aastat.
Mitte ei raiu vastu. See materjal vastab kõikidele nõutud parameetritele. Antud kattematerjali vastu pole mul kõige vähematki, ta vastab kõrgeimale korrosioonikaitseklassile ( K III) vastavalt EN 10215. Isiklikult olen täiesti neutraalne asjast mittehuvitatud isik, kelle majakese katus on juba olemas, mistõttu see garantiikiri oleks teistele potentsiaalsetele ostjatele vajalikum. Väheke ärritab ainult see propagandahõnguline 50 aastast, mida tehniline kirjandus ei kinnita. Lisaks ei lase sellise kattega konstruktsioon teistel süsteemi osadel (kruvid, kiled, puit) 50 aastat vastu pidada, mistõttu ei saa rääkida katuse 50 aastasest kestvusest. Konstruktsioon ise ei võimalda 50 aastat, aga vastutust tehasel konstruktsiooni ees pole.
Kui nüüd võrrelda nõrgema kestvusega katet (tavaline valtsZn+värv), siis selle renoveerimistsükkel võiks olla ca 15-25 aastat. Renoveeritakse ainult katet. Aga konstruktsioonikahjustusi nagu aukudega pleki puhul ei ole, ehk 50 aasta jooksul 3 korda katusel viimistlustöid tööd teha ja katus kestab kauem kui Aluzn katus tervikuna. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tere,

Tänud!
Alustuseks küsiks Hr. Alar Piirfeldi käest, kui niivõrd neutraalne olete, siis miks
nii palju vaeva minu jutu ümber kummutamiseks? Või naudite lihtsalt vaidlemist? Ei oleks ka sellel variandil midagi viga.
Ega ma ju juttu välja ei mõtle, kõik ikka päris ja ehtne, käega katsutav.

Külaline kirjutas:Tegemist on hoopis teistsuguse erikaaluga metallilise ühendiga. EN10215, mis antud materjali käsitleb annab AZ150 (mis on tõenäoliselt antud katte kood) 150 g/m2 (mõlemal pool kokku siis 300) kihipaksuseks 20 mikronit. Kontrollisin AlZn kulumist. See on mitu korda väiksem kui tavalisel galvaniseeritud pleki puhul. Tööstuskliimas AlZn 3 mikronit aastas, Zn - 20 mikronit; merelises kliimas vastavalt 8 ja 17. Lihtne arvutus näitab, et 50 aastat ilmselt see katus remontimata ei pääse, ka maakliimas.

Teie pakutud numbrid ei klapi üldse.
Tsiteerin: http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503E ... lid_340511

Äripäev.ee kirjutas:Kuumtsinkimisel saab metall üle 80 mikroni (2m) paksuse tsingikihi, millest aastas hävib vaid keskmiselt kaks mikronit.

Et siis...
Järelikult minu katusekate (väidetava kihipaksusega 20 mikronit) hävineb teie arvude kohaselt 2-6 aastaga?
(kihipaksus 20mikronit jagada 3 mikronit aastas = 6,6 aastat) Merelises kliimas hävib 2 aastaga, kuivas 6 aastaga?
Kui teie teksti lugeda, siis tsingitud plekk kulub 6,6 korda kiiremini. (3mikronit aasts vs 20 mikronit aastas)
Analoogne tsingitud katus hakkab roostetama 3,6 kuni 12 kuuga? Kui tsingikihi paksus oleks 80 mikronit, siis ~4 aastaga?!
Sa mait! Ime, et inimesed kuiva jalaga õue jõuavad!
Lisaks vaatasin lauset küll ühtpidi ja teistpidi ja loen, et merelises kliimas kulub Tsink 17mikronit aastas ja kuivas kliimas 20m/a (rohkem)??
Kust need numbrid

Ma siiski arvan, et AZ150 tähendab ikkagi 150 mikronit, sest sellisel juhul oleksid teie
pakutud arvud enam-vähem vastavuses reaalsusega, kuigi nende andmete õigsuses kipun kahtlema.
Ma ei ole 150 mikronilises paksuses 100% kindel, uurin järele. Siiamaani pole nii spetsiifilisi küsimusi esitatud!
Aga sellest olenemata, enda silmgi võib kinnitada, et juba eestiski on need katused tunduvalt kauem, kui 6 aastat kestnud!
Seega, miski kindlalt ei klapi.

Võrdlused on ka siin välja toodud
http://www.specifile.co.za/Set001/BLUE001_JAN09_PDF.pdf

Külaline kirjutas:1) võrdse Alucink pinnakihi kvaliteediga laguneb krobeline pind
(ehk antud juhul karvane katusekate) kiiremini kui sile pind.

Jääb selgusetuks, mida pidasite silmas "võrdse alutsink pinnakihi kvaliteediga krobeline pind"
ja seejärel, "nagu antud karvane katusekate"
Ma loen siit välja, et kui alutsingi kiht oleks kivipuiste peal, siis laguneks see kiiremini.
See on ikka puiste all, siledal pinnal.
Kui aga peate silmas, et krobeline kivipuiste hävineb kiiremini kui alutsink, siis "ei",
kivi on ikka väga pika elueaga. Vabandan, kui valesti aru saan.

Külaline kirjutas:2) antud konstruktsioon ei lase realiseerida katte väidetavat kestvust 50 aastat.

Tohoh?
Olen isiklikult lammutanud talumaja katust, mille peal oli eterniit, selle all laastukatus.
Maja vanus oli üle 80 aasta.Laastukatuse roovitus oli, käsi südamel, väga heas korras,
kuiv ja tugev. Mõnes kohas oli jah kooreürask oma tööd teinud,
kuid ainult seepärast, et nendes kohtades oli puukoor eemaldamata jäetud.
Sarikad olid niivõrd heas korras ja tugevad, et neid välja ei vahetatud.
Kas väidate, et tänapäeva ehitusmaterjalid ja karmid standardid ehituses on
4x halvema kvaliteediga, kui pisut peale Esimest Maailmasõda metsast lohistatud kaikad?
Ja lisaks kordan ennast: Aluskate ei ole väliste mõjude (uv kiirgus, tuul jms) käes, seega tänapäevase
aluskatte nii kiirest lagunemisest ei saa me kindlasti rääkida.
Julgen ka praktika põhjal väita, et ka puitmaterjalide lagunemisest sellise perioodi
vältel ei saa rääkida. Peab ikka eriti pehkinud kraam olema.
Enamus katusekatteid kasutab ju samasugust konstruktsiooni... mitte ükski neist ei kesta?

Külaline kirjutas:Väheke ärritab ainult see propagandahõnguline 50 aastast, mida tehniline kirjandus ei kinnita. Lisaks ei lase sellise kattega konstruktsioon teistel süsteemi osadel (kruvid, kiled, puit) 50 aastat vastu pidada, mistõttu ei saa rääkida katuse 50 aastasest kestvusest. Konstruktsioon ise ei võimalda 50 aastat, aga vastutust tehasel konstruktsiooni ees pole.

Tehniline kirjandus esiteks kinnitab kõike minu eelmainitut.
Teiseks te võiks ju oma väidetes siis sellele tehnilisele kirjandusele ometigi toetuda.
Kolmandaks, kinnitab kestvust praktika ning katsetused äärmuslikes tingimustes.
(või, "metsa see päriselu, paber on tõde!"?)

Lisaks arutame pidevalt palja alutsingi kestvust, jättes tähelepanuta, et enne metalse
kaitsekihini jõudmist, peab ilm ju kurja vaeva nägema kõiksugustest muudest kattekihtidest läbimurdmisega.

Näete, koostasin spetsiaalselt siinse arutelu valguses sellise mugava lehe,
kasutades katusekatte katsetuste tulemusi ja raporteid.
LINK:
http://www.heakatus.ee/?id=34

Kas ikka arvate, et iga katus mis ikka ja veel püsib, on füüsikaseadusi ja matemaatilisi fakte eirav ime?
Või on tõenäolisem, et viga peitub teie väidetes või arusaamas?

Tervitades,
Valmet Josing
Heakatus OÜ

See foorum pole sulle siin mingi müügikanal nagu võibolla Villu-parkimisproff-Parve on sind ehk õpetanud. See siin on vaba interneti ehedaim näide, ehk koht laiema nimetusega "netifoorum", kus inimesed oma vabast tahtest vaidlevad mingi kindla valdkonna asju selgeks. Oma müügijutuga võid puu taha kolida...

Võib-olla on natuke halb maik juba asjale külge tulnud jah,
kuid minu eesmärk ei ole siin midagi reklaamida.
Teema nimeks on "teraskatus kivipuistega" ja siit leiab ilmselgelt
väga palju olulist infot selle katusetüübi kohta.

kus inimesed oma vabast tahtest vaidlevad mingi kindla valdkonna asju selgeks

Kui väidetakse teadmatusest, et kõik on möga, siis
argumenteerin a informeerin . Muud ei midagi.
Pealegi esitatakse siin ju asjalikke küsimusi.
Kas astun sellega kellegi varvastele?
Kui mõni moderaator või admin nii arvab, siis vabandan ja rohkem sõna ei võta.

Sa kahtlesid piirfeldi erapoolikluses ja et ta vaidlevat vaidlemise pärast. Veidi ringi vaatad siis kaugeltki nii see pole. Seetõttu ka minu "selgitustöö"...

Kas väidate, et tänapäeva ehitusmaterjalid ja karmid standardid ehituses on
4x halvema kvaliteediga, kui pisut peale Esimest Maailmasõda metsast lohistatud kaikad?

Vana eestlane ehitas maja mitmeid aastaid.
Juba tema vanaisa oli metsast kaika ammugi ära toonud ja kuivama pannud. Puu, mis raiuti, valiti teadlikult sobiv ja mahagi võeti ta siis kui selleks hetk oli sobiv.

Tänapäeval ei koti peale hinna mitte miski.
Ja kuna maja, mis juba sinna alla ehitatakse, ei pea nii kaua vastugi, et seda katust üleval hoida, siis oleks Veidi narr ehk katusekategi igikestev valida.
Siit võiks tekkida ka mõttekäik, et kellele sellist toodet siis üleüldse toodetakse, mis nii hea on.

Tere lugupeetud Heakatus. Et miks vaidlen? Kuna teema pakub pisut professionaalset huvi, üht-teist huvitavat juba leidsin. Ja Teile peaks sellest ainult hea meel olema, kuna 1) leiate oma müügiargumentatsioonis üles insenerlikud nõrgad kohad, mida peaks siis lihvima 2) saate rahulikult teha oma marketingi minuga vaieldes.
1. AZ150 tähendab kaalu mitte paksust. http://www.mesteel.com/info/carbon/aluzinc_cs.htm 2. Kulumine sõltub kliimast. Kulumisintensiivsus mikronites on välja toodud ka Teie viidatud tekstis y-teljel. 3. Aastad - jah see akrüülkate ehk orgaaniline kaitsekiht ei lase kohe ilmastikku selle aluzink kihini, aga ka see kulub. Selle kulmisintensiivsus on tsipa suurem kui metallilisel kattel. Muide värvitud tsinkpindade puhul on soovitav tsinkpinna paljstumisel teha uus renoverimis (värvimis) tsükkel, lubamatu oleks lasta tsingil nii ära kuluda, et põhikiht paljastuks. 4 Karvane. Kirjutan täpsemalt. Kui võrrelda kaht katust, millest ühel on karvane aluzn+värv ja teisel sile aluzn+värv, siis ilmastikukoormuse all laguneb karvane kiiremini, ehk kestvus tuuakse disainile ohvriks. 5. Konstruktsiooni osas me tõenäoliselt kompromissile ei jõua. Lihtsalt ei poolda vett läbilaskvaid katuseid, kui tahetakse kauakestvat konstruktsiooni. Olen liikunud palju Kesk-Euroopas ja profiilplekiga kaetud eramute katuseid näeb seal haruharva - seal soovitakse pikaaegset konstruktsioonlahendust. Tilkuv katusekate ei taga konstruktsiooni kauakestvust. Tilkuv plekk on mõeldus seal regioonis tootmishoonetele, millelt ei nõutagi 50 aastast kestvust. Lugupidamisega Alar Piirfeld.

sashaobrok kirjutas:See foorum pole sulle siin mingi müügikanal nagu võibolla Villu-parkimisproff-Parve on sind ehk õpetanud. See siin on vaba interneti ehedaim näide, ehk koht laiema nimetusega "netifoorum", kus inimesed oma vabast tahtest vaidlevad mingi kindla valdkonna asju selgeks. Oma müügijutuga võid puu taha kolida...

Minu arust on siin käimas väga kasulik diskussioon mitte pelgalt "müügijutu" case

Tere,

"Müügijutt" piirdub minu puhul sellega, et räägin kindlast tootjast, sest ei saa rääkida teise analoogse lahenduse tootja eest.

Aga ei vaidle vastu Hr. Piirfeldile selle koha pealt, et arutelu on alati hea!
Samas peaks arutelu olema alati põhjendatud, praktikale ja faktidele tuginev.

1. Kulumine - numbrid ei taha klappida juba Eestisisese praktikaga. Rääkimata pikaajalistest kulumistestidest. Kus on konks?
2. Aluskonstruktsioon - Mis täpsemalt siis sellega Teie hinnangul juhtub? Aluskate on UV eest varjatud, tuulutus toimib.
eeldus: puitmaterjal on kuiv ja ilma hallituseta. Oskate välja tuua selle nõrga koha, saaks ju muuta midagi?
3. Tilkuv plekk - Korralikult paigaldatud kate ei lase vett läbi. Lihtsalt raiuda "laseb küll" ei ole mõtet.
Analooge profiilplekiga paluks mitte tuua. Ja mis imekraami seal Kesk-Euroopas paigaldatakse?

sashaobrok kirjutas: Tänapäeval ei koti peale hinna mitte miski.
Ja kuna maja, mis juba sinna alla ehitatakse, ei pea nii kaua vastugi, et seda katust üleval hoida, siis oleks Veidi narr ehk katusekategi igikestev valida.
Siit võiks tekkida ka mõttekäik, et kellele sellist toodet siis üleüldse toodetakse, mis nii hea on.

Hind on tähtis, kahtlemata, kuid vettinud ja hallitavast roovitusest hoitakse üldjuhul kaarega eemale. Mis häda puhtal ja kuival roovitusel on?
Maja renoveerides ja taastades peab see väga kaua vastu.
Sellist katust toodetakse inimestele, kes ei vaidle vastu, et majad on võimelised kestma kauem kui 50 aastat.

Kuigi jah... me võime nõustuda, et me ei nõustu ja jätta asja sinnapaika.

Tervitustega,
Valmet

Tere. 1. Numbrid. Usaldan erapooletute instituutide , teadusasututse jm professionaalide kirjutisi. Kulumise näitajad on mul ka võetud vastavast erialakirjandusest. Kindlasti praktikas see kõigub, aga insener peab lähtuma üldaktsepteeritud akadeemilisest teadmisest. Kui Heakatuse toode väljub tuntavalt sellest akadeemilisest raamist, siis saaks ju uue avastuse patenteerida. Kindlasti leiab siis see ka erialakirjanduses kajastamist. 2. Aluskonstruktsioon. Kas kile tootja annab ka 50 aastase garantii? Peale UV mõjub kilele ka õhus sisalduvad ühendid koos veega. Aukudega katusekate laseb vett läbi, milleks muidu kile. (aluskihi kondensi võib vastu võtta kasvõi täislaudis). Tilkuv katusekate mõjub puidule üsna kehvasti. 3. Siin me konsensusele vaevalt et jõuame. Heameelega tahaks näha katset kus plekist on nael läbi löödud ja liide on veetihe. Seda katset saab ka selle karvase plekitükiga teha, kuna tal on vist vastav kuju väikese basseinikese tekitamiseks. See oleks hüdroisolatsiooni-maailmas revolutsioon. Mina ei usu, et liide plekk+nael on veetihe, ja seda niikaua kuni erialakirjandus ütleb, et on veetihe. Kesk-Euroopas lihtsalt ei kasutata süsteeme kust naelaga kattesse auk tehakse. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ikka tuntakse terminit "pleki naelutamine" ka Kesk-Euroopas. Sealt on see siiagi levinud. Ainult see on ikka väga vana lugu: pleki algne kinnitus nimet nii tehtigi. Ilmselt see siis ei õigustanud end, et enam ei mäleta seda keegi.

taastaja

Tere taas,

Kuna siin nii kategooriliselt väideti, et selline vettpidav auk on füüsiliselt võimatu,
ronis naha alla endalgi kahtluseuss... et kas tooteinfo siis ajab pada?

Tulemused on aga taaskord kooskõlas kirjandusega.


Video (4MB)
http://www.heakatus.ee/files/Files/veep ... 641321.wmv

Tegelikkuses oma asendi tõttu nael ega augud katusel sellises koguses ja suunas vett ei näe.

Lisasin igaks juhuks ka video painutusest.
Video (3mb)
http://www.heakatus.ee/files/Files/Pain ... 641668.wmv

Võtta võib kulumise näitajaid tuhandest eri kirjandusest, kuid kui ükski neist ei ole tehtud konkreetse tootega,
ei kajasta need selle toote kestvust.
Patendid on võetud kusjuures : )
Antud videote "vettpidavust" olete kutsutud ka isiklikult kontrollima.

Valmet

Eino huumorit saab. Aga näita nüüd seda teist videot ikka ka - link sai sul valesti.

Muutsin eelmise postituse lingi ära.

Tere
Tänan haruldaselt argumenteertud väitluse eest! Ehkki kumab läbi O. Lutsu teose "Nukitsamees" tegelaskujude Mõhk ja Tölpa vaidlus teemal näritud kont-närimata kont.

Aga iva peitub hoopis mujal: Kasutaja Külaline ütles välja selle, mida olen ammu kahtlustanud - kile on saatanast!

Tänan.
Meelis Michelson

Me elame praegu maailmas, kus räägitakse, et ärge visake kilekotte prügikasti, need kõdunevad sadu aastaid!
Õhukesed kilekotid....
Aluskattena ei kasutata kilekotte vaid:
Spetsiaalset paksu kilet
Riidesarnast, tehnoloogiliselt välja töötatud aluskatet
jne jne jne.

Kui kile või aluskate on saatanast, siis on tehnoloogia ise saatanast.
Kui areng on saatanast, siis võib ju astuda Amishite kogukonda,
kus ei kasutata isegi nööpe, sest noh, tehnoloogia... (säilitagem huumor)

Tere

Minu tegelik idee on selles, et aluskattekile võib asendada ka täislaudisega, kui katusekattematerjali vorm seda võimaldab (nõuab). Ka pleki puhul, n valtsplekk-katuse. Ja ei saabu maailma lõpp

Tänan.
Meelis Michelson

Kas aamissepp oskab tuua ka elulisi näiteid kus täislaudis on asendatud kilega? ...ja kus see täidaks viimase funktsioone...
Katusekatet ja selle all asetsevaid konstruksioone paluks vaadelda ikka tervikuna ja mitte lahmida kontekstist välja rebitud teradega.

taastaja

Tere. Tubli lgp Heakatus. Selline oma asjasse pühendumine teeb ainult au ja Teil tekib kindlasti eeliseid analoogsete asjade müüjate ees. Inseneri jaoks ei ole see videotest kahjuks argument. Nagu mainisin saab insener aktsepteerida ainult vastavate instituutide uuringutulemusi, kes kontrollivad väidet kliimakambrites ja muude testidega. Siiani pole kohanud ühtegi akadeemilist viidet, kus plekk+naelliidet võik nimetada veetihedaks. Kui see liide töötaks veetihedana 50 aastat, siis mille pärast üldse kilet kasutada? Puhas raha riskamine. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Eks andekad mustad insenerid ole sarnaseid ja veel suuremat tihedust nõudvaid trikke ennemgi teinud. Kõik me oleme vast näinud kuidas sukavardaid läbi õhupalli lükatakse

Aga üllatav tulemus sellegi poolest! Aga jah, kaua see tihedus kestab. Nael töötab ju suunaga, vähemal või rohkemal määral, olenevalt katusekaldele ka raskusjõule otse vastu. Rääkimata katte enda vibratsioonist, roovituse mahumuutused ja mis kõik veel sellele naelale mõjuvad. Eks igal katusekattel ole omad head ja vead ja probleemsed kohad, pole siin nii ideaalset ühti silmapiiril.

taastaja

Külaline kirjutas:Tere. Tubli lgp Heakatus. Selline oma asjasse pühendumine teeb ainult au ja Teil tekib kindlasti eeliseid analoogsete asjade müüjate ees. Inseneri jaoks ei ole see videotest kahjuks argument. Nagu mainisin saab insener aktsepteerida ainult vastavate instituutide uuringutulemusi, kes kontrollivad väidet kliimakambrites ja muude testidega. Siiani pole kohanud ühtegi akadeemilist viidet, kus plekk+naelliidet võik nimetada veetihedaks. Kui see liide töötaks veetihedana 50 aastat, siis mille pärast üldse kilet kasutada? Puhas raha riskamine. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ütlen siis uuesti: aluskatet kasutatakse kondensi pärast. Oleks nadi kui niiskus soojustuses pesa teeks.
Kondens tekib aluskattele väikeste pindpinevate tilkadena ja kõigi eelduste kohaselt tuuldub enne ära,
kui kusagile veereda jõuab. Kui mullike siiski veerema hakkab, jõuab ta rõõmsatujuliselt kilgates katuse räästasse. Sedasi:

Panen uuesti selle joonise.


Nagu näha, siis ka katuse minimaalse kalde puhul jääb nael horisondi suhtes negatiivse kaldega.
Kuna tegu pole poorse või soonelise naelaga, kus kapillaarsus saaks mõjuma hakata,
siis vesi gravitatsiooni tõttu üles ronima ei hakka (minu hinnangul).
Pärast toda enda korraldatud katset nügisin ka naela nii, et tekkis loks.
Kordasin uuesti katset, tulemus sama. Puhusin ka auku õhku, (tuul ja puha )
loksutasin naela küllalt vägivaldselt ka veevoolu mõjuvallas, tulemus sama.
Aga eeldame siis kõige kiuste, et vesi ronib tuule või mingite muude mõjude tagajärjel
mööda naela üles poole, siis peab ta läbima veel sama tõhusa tulemüüri 2. plekikihi näol.

Okei, mu katses ei olnud näha kitlites onusi ja pitsateid, kuid tulemused midagi siiski tähendavad.
Lisaks on katsed korratavad.

Kui aga Insener siiski oma silmi ei usu, siis jah ...
kahjuks minu ressursidest jääb kitlites onudega korraldatava katse jaoks väheks

Külaline kirjutas: Aga üllatav tulemus sellegi poolest! Aga jah, kaua see tihedus kestab. Nael töötab ju suunaga, vähemal või rohkemal määral, olenevalt katusekaldele ka raskusjõule otse vastu. Rääkimata katte enda vibratsioonist, roovituse mahumuutused ja mis kõik veel sellele naelale mõjuvad. Eks igal katusekattel ole omad head ja vead ja probleemsed kohad, pole siin nii ideaalset ühti silmapiiril.

taastaja

Nael töötab küll suunaga, kuid ühele naelale mõjuvad jõud on ilmselt sadu kordi väiksemad kui on
vajalik naela nihutamiseks. (ühte 3,3kg paneeli hoiavad kokkuvõttes ülevalt ja alt kinni 8-10 naela.)
Kui hirm siiski öösel magada ei luba, võib veel omakorda iga paneeli paari naelaga ülekatte alt kinni lüüa, risti raskusjõu tõmbega
Nii et minu jaoks on see kate kõige lähemal ideaalsusele. Selle üle on ainult hea meel. Ei pea hambad ristis pilakaupa kiitma.

PS: ei ole keelatud ka kruvisi kasutada! Need on ka tootja poolt täiesti pakutud.