Ehitusfoorum

... pikk jutt tuleb.

Tere,

Kuigi olen kvaliteedifänn ja leian, et katuseid võiks teha minimaalselt ühe korra kahe-kolme põlvkonna jooksul,
eksisteerib ka tõsiasi, kui pangakontol on katuse ehitamise jaoks 1000 EUR'i, siis teinekord ei leiuta sinna mitte mingi imega
3000 EUR'i, et kasutada paremaid materjale. Isegi kui väga tahad. Aga katust on vaja ja kohe.
Üldiselt sellistel puhkudel kiputakse soodsamate ehitusmaterjalide rüppe minema. Siis tulebki valida selline lahendus,
mis võimalikult pika aja jooksul võimalikult vähe närve kulutab.

Kuni eilseni olin soodsate alternatiivide kohapealt eterniiti pooldanud. Täitsa okei hind, lihtne/odav paigaldada ja justkui võimeline
paarkümmend aastat vastu ka pidama - kui veab. Lisaks minu arvates ilusam kui bituumensindel, mille välimus rohkem vaibale sarnane.

Aga eile tuli vanemate majal terve hunnik plaate koos lume ja jääga alla.
Kuna nael tuleb lüüa laine pealt, tekib suur jõuõlg ja nood vaprad kruvid annavad lihtsalt halbade tingimuste kokkulangemisel alla.
Isegi need kruvid, mis põikpäised ja pooleks ei murdunud, olid plaatidesse piklikud vaod kündnud.
Katusel kättejuhtunud vahenditega auke lappides hakkas ka silma, et värv koorub päris jõudsalt. Vanust materjalil kuskil 10 a. kanti.
Ma ei saa enam öelda, et kui ägedat katusekatet ei võimalda osta, pane eterniit.
Võimalik, et minu eilne kurb kogemus on väga unikaalne juhtum...


Puudutaks korraks ka ökoteemat.
Majaomaniku argument tolle katuse valimisel oli keskkonnasõbralikkus. Aga mis see õigupoolest on?
Kas katusekate on ökosõbralik, kui see on tehtud paberimassist, betoonist ja lillelõhnast?

Esiteks on tähtis vastupidavus. Ehk, kui tihti tuleb seda "ökokraami" välja vahetada?
Kui mingi "ebasõbralik" materjal, arvestades ka tootmisel tekkinud CO2 jms, tekitab näiteks 100 ühikut kahjulikke jäätmeid, panna kõrvuti
"ökotootega", mis tekitab 30 ühikut kahjulikke jäätmeid, kuid seejuures eluiga on 4x lühem, on ilmselge, mis on öko ja mis mitte.
Vana hea Top Gear nentis ka, et Toyota Prius on tänu oma mürgiste akude tootmisega seotud logistilise hullumajaga keskkonnale kahjulikum,
kui kohalikud suured janused räpased Land Roverid.

Seega, kui oled huvitatud ka tulevikus värske õhu hingamisest ja valid tooteid muuhulgas ka keskkonnasõbralikkuse järgi, siis uuri kuidas
vastavaid tooteid alates toormaterjali kaevandamisest, kuni pakendamiseni, tehakse. Teiseks, mis hetkel sul uuesti poodi tuleb minna,
et see välja vahetada. Kolmandaks palju see lõppkokkuvõttes maksab (k.a aja ja närvikulu).

Tervitades,
Valmet Josing
Heakatus OÜ

Kiitsin selle pärast, et pühendunud ärimees ajab täiesti normaalse inimese juttu ja oskus asju analüüsida erapooletult, pole just tavaline nähtus !
Arvan, et see laineplaatide allatulemine, on pigem erand, sest ega need pole kehvemalt kinnitatud kui veneaegsed eterniidid, mis on vahel väga hõredate naelakestega aga pole väga tihti maha jooksnud( erandeid on muidugi iga aasta ette tulnud ).
Arvan endiselt, et selline " eterniit" on igatahes parem valik kui prohviilplekk. Kogemuste põhjal, ei poolda ka bituumenlainepappi ( kui, siis, väga järsul katusel ehk...). Kivi on see õige teema ikka, millele tulevik rajada ( valtsplekk, aga nagunii ei kao kuskile!!).
Tänud ja edu!

http://www.evm.ee/failid/File/Alternatiiv.pdf

Eesmärk pühitseb abinõu

taastaja

Tere
Mõistan teemaalgataja muret ja soovitus oleks passida peale soodushindu. Kindlasti ei tasu kuulata müügimeeste juttu vaid ise silmad lahti ringi liikuda ja uurida. Paraku siin foorumis sa targemaks ei saa, siin püüab igaüks teisest targem olla.
Siiski usu mind need bituumen laineplaadid ja ka bituumensindlid pole parimad lahendused.

Bituumensindel pole ka just kõige kehvem, sest Soomes on neid ammu kasutatud ja üldiselt pole suurt nurinat kuulda olnud.Katuse kalle peab muidugi olema järsk ja alla serva plekist liist. Plussiks on see, et iga mees saab neid ise paigaldada ka kumeruste peale. Hiljem ei ole raske mastiksiga üle törvata, mis pikendab kindlasti iga. 20 a. tagasi paigaldatud Ukraina sindlid lagunesid kolmanda suvega (liiv ja tõrv jooksid maha ja hakkasid rebenema) aga katusemastiks on neid seni edukalt koos hoidnud ja häda ei paista midagi.

Siin küll üks Pekka nuriseb. Ei tea kas on ka ise paigaldanud? Pakkusin talle, et uuendagu seda sama asjaga, et poole lihtsam jne. Ei taha kuuldagi...himustab nüüd kindlalt valtsi...

http://mb3.live.hot.ee/rps/D/2030132.JPG

http://mb3.live.hot.ee/rps/D/2030133.JPG


taastaja

Soomes ei peagi väga pikalt tõestama, et valtsi tasub himustada... aga räägiks nüüd ühe tähtsa asja selgeks kui juba katustest jutt. Nimelt pannakse Soomes otse valtskatuse alla mingi tõrvapapi laadne materjal, mis ühte pidi õhku läbi laseb aga vett sisse ei lase. Millega täpselt ikkagi tegu? Mõni on Eestis väitnud, et sedasi võib teha ka tavalise " tõrvapapiga" aga kuhu läheb pleki alla tekkiv kondens ja pealegi tekitab bituumen zn.plekiga kokkupuutes jäma plekile. Rootsis määritakse sellise tehnoloogija kasutamisel paanid alt üleni mingi limaga kokku( arvatavasti valtsiõli ).

Katuserobi.

Tere. Vettpidava valtskatuse alla pole vaja mingit kilet ega tõrvapappi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Olen kahe käega nõus Lp.Alar. Ma sõdin ise ka aluskatte vastu. Aga ma küsisin tegelikult midagi muud.Kui vaadata teemat "tuulutusvahed", siis sealt leiab Eestis kehtivad ehitusnormid valtskatustele. Ka seal on joonised selle aluspapiga. Soomes kasutatakse seda laialdaselt ja kui ma ühe mestari (kes oli eestlane) käest küsisin selle kohta, siis ta eriti ei teadnud, ainult seda, et laseb õhku läbi aga vett mitte.

Robi, miks esined kahe kasutajanime all? Jääme ikka ühe kasutajanime juurde!

Panin ka selle kirutud sindli. Kui vaja peaks olema, siis löön "sarikad" peale, roovi ja kivi otsa. Ja ongi ilusti viisaka aluskattega kivikatus.

veebimeister kirjutas:Robi, miks esined kahe kasutajanime all? Jääme ikka ühe kasutajanime juurde!

Tänud tähelepanu põõramast! Ma ei ole seda tahtnud varjata, et tegin nimes muudatusi ja otsisin sobivat võimalust, et sellest kirjutada.
Nimelt "Katuserobi" tundus liiga komertslik ja jättis mulje nagu ma müüks siin midagi.Seda vana nime ma siin ei kavatse enam kasutada , et segadust ei tekiks, kes aga mind teavad, nendele on nagunii mõlemad nimed tuttavad.

Tervitades Robert Kardin!

Tere
Veelkord väike tähelepanek , nimelt teemaalgataja poolt algust tehtud teema on kujunenud lihtsalt inimeste vaheliseks vaidluseks, mis on siis parem. Ärme unsta ühte, et teemaalgataja soovis teha katust soodsalt ja samas loomulikult kvaliteetselt. Minu arvates on siis igasugused spekulatsioonid kivi , valts ja ka bituumensindel ümber kohatud. Ma arvan, et ei pea inimene olema eelnevalt ehitusega sina peal, et teha arvutusi ja eietada oma mõtteid selles teemas. Tegelikult on asjaarmastajatele väga head materjalid saadaval ka firmade kodulehtedel.

mina ise kirjutas:Tere
Veelkord väike tähelepanek , nimelt teemaalgataja poolt algust tehtud teema on kujunenud lihtsalt inimeste vaheliseks vaidluseks, mis on siis parem..... Tegelikult on asjaarmastajatele väga head materjalid saadaval ka firmade kodulehtedel.

Aga siis on ju see teemaalgataja "ämber", et siit hakkas midagi pärima- kuulanud ära kõigi firmade jutud ja otsustanud ära. Või olen asjast valesti aru saanud?
Urmasr

Teema algatajal on võibolla juba teine katus peal, selle ajaga aga neid asju millest siin kirjutatud hiljem on ei peaks kuidagi häbenema. Pole siin ka mingeid asjatuid vaidluseid. Võiks veel rohkem rääkida erinevate materjalide plussidest ja miinustest.Igasugu kogemusi ja nippe, kuidas keegi teinud on, siis ei peaks nii palju ümber ehitama. Nagu täna näiteks... Vinskapi eterniidi all puudusid neeluplekid sootuks. Oli aga liimitud eterniitide peale tõrvakumm.Sama oli tehtud korstna ümber. Paari aastaga oli kohati lahti irvitand ja oligi vesi toas. Siin aga kohe hea võimalus kirjutada : KUI EHITADA UUS KATUS, SIIS IKKA KASUTADA VASTUPIDAVAID MATERJALE, MITTE KATSETADA KÕIKKE, MIDA FIRMAD PÄHE MÄÄRIVAD.

Robi 1 kirjutas:

veebimeister kirjutas:Robi, miks esined kahe kasutajanime all? Jääme ikka ühe kasutajanime juurde!

Tänud tähelepanu põõramast! Ma ei ole seda tahtnud varjata, et tegin nimes muudatusi ja otsisin sobivat võimalust, et sellest kirjutada.
Nimelt "Katuserobi" tundus liiga komertslik ja jättis mulje nagu ma müüks siin midagi.Seda vana nime ma siin ei kavatse enam kasutada , et segadust ei tekiks, kes aga mind teavad, nendele on nagunii mõlemad nimed tuttavad.

Tervitades Robert Kardin!

nojah, aga nime on ju võimalik lasta muuta ka

Kui võimalik muuta, siis oleks tore aga tähtis on ikkagi inimene ja see mida ta mõtleb , mitte nimi ise.Kasvõi Jumala nimel võib suuri asju siin rääkida...aga ometi räägib hoopis lapse suu rohkem tõtt vahel!

Sai aga täna uuritud ühest korralikust pleki(katuse)firmast, et kuidas neil läheb ka?Selgus, et töid ja tellimusi juba praegu suve lõpuni olemas.Nendel ka tõhus reklaam muidugi.Hea kui kellegil hästi läheb.Austatud Plekikuubik võiks aga ka rohkem sõna võtta, sest kivikatustest saaks ikka tiba rohkem rääkida.Mulle näiteks avaldas tõsist muljet kui ma nägin kuidas vennad kildkivi paigaldasid.Et harjad kaeti ka sama kildkiviga ja neelud tehti täiszingist.
Ka mätaskatustest võiks tõsisemalt rääkida, sest tegu ju väga vastupidava asjaga ja samas mega looduslik. Turu linnas säilind väga vanu katuseid.

Kas seda onduline'i on tallinnas kuskil näha ka katusel? Olnud näiteks 5-10a. meie loodustingimustes.
Point see et, maal vana maja katusel valtsplekk mis läbiroostetanud. Poolele eterniit peale tõmmatud. Kuna vajadus vaid veekindlusele, kas siis see onduline võiks päevakorda tulla? Maja ise ehitatud 1902a. Et paras lobudik. Kuna veel täpselt ei tea kas kunagi korda saab siis oli mõte katus selle kirutud plaadiga üle lüüa. Pööning on külm ja sinna ei plaani midagi nagunii. Välimus ei sega. Peaasi et vett peab. Metsa sees ka. Vaid seeneliste silma võib riivata.
Ajutine värk küll, aga ei ole midagi kindlamat kui ajutine

Kui korralikku, kestvat ning ökonoomset varianti soovida, sobiks eterniit sinna hästi.
Aga vana valtsplekk tuleks ikkagi alt ära võtta.Kui ajutiselt veepidavaks, siis saaks eterniitplaate pärast ka kasutada, kui korralik katusekonstruktsioon teha.Hinnatase eterniidil koos lisatarvikute enem-vähem sama, mis oluliselt vähemkestval bituumenlaineplaadil.

Peeter Kärp,
Katuse Asjatundja OÜ

Tere
Olen mitut katust vahetanud, kus on 10-15a. tagasi paigaldatud onduline bituumen profiil. Antud materjali meie oludesse siiski ei soovitaks. Lamedamate katuste puhul vajab enda alla väga tihedat roovi, kinnitamisel tekib palju naelaauke, lehtpuude piirkonnas tekivad lehe komposti kogumikud naelarivi taha, tekib sammal jne.
Järsema pinna peal toimib, kuid tegu siiski suht kaheldava katusematerjaliga. Enda majale kindlasti ei paigaldaks ja kellegile soovitada ka ei julge. Kui raha on piiratud, siis paigaldage seda moodsat eterniiti parem.
Ise julgen soovitada vaid plekk-katuseid. Ideaalis siis Valts või Klassik. Lihtsate viilkatuste korral ka kiviprofiil. Trapets jäägu kuurikatustele ja onduline-ga võib puuriita katta...
Kivikatust ka ei poolda, kuna kivikatus vajab ka iga-aastast hooldust. Sammal ja talvega viga saanud kivide vahetus.

Kui katusel tuleb ette neele, vintskappe, keset katust olevaid korstnaid jms. Siis parim alati valtsplekk. Kui paigalduskuludelt kokku tahta hoida, siis klassik. Vaid nende katusematerjalide korral on keerukate sõlmede veekindlus garanteeritud ja hooldust ei vaja kumbki.
Tasub valida värvitud plekk, sest tsinkplekile antakse vähem garantiid ja mitmed tootjad on ise küsimise peale öelnud, et tsink tuleb ise üle värvida mõne aasta jooksul.

Oma majale paigaldan tsinkplekist valtskatuse.

Parimat
Enrico

Tere,
Kas oskate soovitada ehitajat maamajale uue katuse paigaldamiseks.
Katuse suurus on 190m2. Materialiks plekk, kuhu alla on tarvis paigaldada kile ning ka uus roovitus tuleb paigaldada. Tarvis on maha votta vana eterniit.
Materjali osas on orienteeruv hinnapakkumine olemas, kuid voimalik osta ka ehitaja poolt soovitatav.
Ideaalis voiks töö maksumus olla samas suurusjärgus materjali maksumusega:)
Asukoht: Vorumaa
Tel. 5134502