valatud soojapidav sein

[Eestikinnisvara]

Kui krohvisegu koostis on õige, siis ei ole vaja otsaseinte pärast väga pabistada. Selge see, et ilmastik saab paremini ligi, kuid mingit suurt märgumist pidevalt ei toimu.
Rottide vastu aitab väikse silmaga traatvõrk, mida on mõistlik paigadada strateegilistesse kohtadesse kõikide majatüüpide puhul. See hoiab närilised eemal.

[Mõtlik]

[

Tsementkrohvi ära põhupa�le p�le topi (vähemalt meie�liimas mitte). Sest see nn "ei hinga" piisavalt ning veeaur koguneb seinas tsementkrohvi sisepinnale ning võib seal igas�u pahasid asju põhjustada.

J� savi peab vee eest kaitsma. Otsaseinte puhul aitab ehk kelpkatuse moodi lahendused savikrohvi kaitsta. Muidugi võid ka savikroh� lõpuks õhukese lu�akroh�/värviga üle lasta, � niisk�kindlust parandada.

[aivar0102]

Ega see mõte nii väga paha ei ole aga ise kohe tegema ei kukuks eriti kui kasutusel igasugu materjalid läbisegi (Aeroc Ecoterm, maakividest müürid-väga töömahukas 1m3-le a 0,4m3 segu ja müüri paksus mitte vähem kui 0,5m. Ja hea kui 1m3 päevas laotud saab.
Saepuru ja tsemendi segamise kohta ei oska midagi öelda. Et kuidas siis kas plokid mingid või saalungisse, kas segada kuivalt ja kivistub õhuniiskuse toimel või veega.?! Oskab keegi öelda kuidas termoliiti tehti, see saepuru ja lubja segu. Läks vist ikka kuivalt ja tegelikult seisab vanades seintes väga hästi aga seal kogemused taga.Nii, et hunnik küsimusi aga tee enda jaoks asi selgeks käi kusagil Eestis vaatamas ja anna tuld.Aga piisavalt suur ja väga töömahukas projekt ja katsetada küll ei soovita

[aivar0102]

Traditsioonilised ehit.materjalid ja nende lollikindlus on kõigile teada.Ma suhtun skeptiliselt alternatiiv lahendusse.Kahtlen asja odavuses ja turvalisuses.50.aasta pärast mädanevad su karkassi postid ja kogu seina püsivus on kaheldav. Aga see on kõigest minu subjektiivne arvamus ,jõudu.

Jutt jumala õige aga lollikindel pole ükski ehitusmaterjal. Ja kahjuks asjatundmatust veel oi kui palju

[loll aga järjekindel]

http://www.alternatura.ee/
Kergsavihooned
Kergsavi on puiduhakke ja savi segu, millest saab valada erinevaid seinakonstruktsioone. Seina kandekonstruktsiooniks kasutatakse puitu, millest valmistatakse karkass ning saalungite vahele valatakse savi-hakkepuidusegu. Seda tööd on võimalik teha suvel kuivade ja soojade ilmadega. Kergsavi tihedusega 500 kg/m3 annab Eesti oludes soojapidava ja lisasoojustust mittevajava seina 50 sm paksuselt.
Kergsavihoone eelis on ehitusmaterjali soodne hind. Savi leidub Lõuna-Eestis rikkalikult ning seda on heal juhul võimalik otse plaanitava hoone lähedalt maa seest kaevata. Sellele tuleb lisada kooreta hakkepuit ning veidi höövlilaastu. Mida kergem savisein saab, seda suurem on tema soojapidavus.
Pakume soovijatele oma nõu ja jõudu kergsavihoonete ehitamisel. Meilt on võimalik rentida kergsavisegu valmistamiseks vajalikku masinat.
Ju ma siis ikka nii loll ka ei ole.

[maik]

Järjekindel nagu sa oled , savi olgu sinuga - lõõ oma eko-maja püsti ja rahu olgu maa-peal. Linna-oludes oleks selline materjal välistatud. Isiklikult mulle tundub, et progress tungib peale ja sellised (savi) lahendused on määratud hääbuma, mõni üksik dinosaurus ainult nostalgitseb"kurb"

[Õhuke]

Järjekindel nagu sa oled , savi olgu sinuga - lõõ oma eko-maja püsti ja rahu olgu maa-peal. Linna-oludes oleks selline materjal välistatud. Isiklikult mulle tundub, et progress tungib peale ja sellised (savi) lahendused on määratud hääbuma, mõni üksik dinosaurus ainult nostalgitseb"kurb"

Kõik uus on hästi äraunustatud vana. Mehed peavad ainukesteks ehitusmaterjalideks tellist, betoon,kipsi ja villa!sic! Elu on tegelikult tunduvalt mitmekesisem. Kui suudate tagumendi toolist välja rebida ja Tallinnast nii 150 km lõuna poole liikuda näete (kui silm lahti) vanemas taluarhitektuuris imelike punakaid hooneid. Need on savimajad. Tehtud peaasjalikult savist ja mõningatest lisanditest. Seisavad ja aastasadu. Kuni katus peal ei juhtu niisuguse majaga midagi. Nüüd saepurumajast. Sellist ollust nimetati saepurubetooniks ja ehitati temast vaesel nõuka ajal päris palju. Olen ühe sellise püstipanemise juures labidamees olnud ja seda sama saepurbetooni käsistsi läbi löönud. Siin keski halas, et kui pumbaga panna ei saa siis tuleb mõte maha matta. Tegu iseenesest käis nii. Vundament oli hakkamas. Sinna peale sättis spetsialist kilpidest mis tal mitmekümnendat maja tegid nii 120 cm kõrguse saalungi. Meie asi oli see segu täis ajada. Edsi kolme päeva pärst saalung lahti ja eelneva peale, aknaavad paika ja uus valu. Nii kuni kõrgus käes. Mingit karkassi küll mängus ei olnud. Enne katuse tegu lasti värgil kaks nädalat kivistuda ja valmis ta oligi. Seina paksuseks pakun nii 25-35cm mälu järele.

[maik]

No siis on ju tore kui kuskilt aegade hämarusest ujus välja viimane dinosaurus, kes räägib kauges mineviku toonis lugu sellest, kui sai labidaga saepurust maja ehitada.
Pasast ja millest iganes saab onni ehitada, aga nii kaua kui on erinevate prioriteetidega inimesi on ka erinevaid maju, savist ja saepurust onnid on kindlasti vähemuses, mõtle ise miks?

[Õhuke]

No siis on ju tore kui kuskilt aegade hämarusest ujus välja viimane dinosaurus, kes räägib kauges mineviku toonis lugu sellest, kui sai labidaga saepurust maja ehitada.
Pasast ja millest iganes saab onni ehitada, aga nii kaua kui on erinevate prioriteetidega inimesi on ka erinevaid maju, savist ja saepurust onnid on kindlasti vähemuses, mõtle ise miks?

Kas sa kohe oledki kohe niisugune või on majanduslamatis sinuga pahasti ümber käinud? Miks sa arvad, et ainsad ehitusmaterjalid siin ilmas ongi kips ja vill. OK saan aru, et sinu toimetamise aegadel ja ringkondades muud materjali ei tunta aga ega siis kõike muud ei tasu pasaks sõimata. Eks seegi on sulle uudiseks, et nii umbes 20% maa elanikest elabki lehmasitast majades. Aga võta asja rahulikumalt, elad kauem ja ümberkaudsetel ka lihtsam.
PS. Näe kuradit see Durisol on ju ka saepuru ja sita segu aga Kanada ja Ämeerika onudel kannatab ehitada küll, meile lambavillastele ei kõlba.

[aivar0102]

Oma maja ehitus on investeeringu seisukohalt üldse suht mõtetu
Kui jätta emotsioonid kõrvale ja külmalt kalkuleerida kipub rahalise investeeringuna väärtus isegi miinustes olema, eriti veel kui laenurahaga lastud ehitada ...
Lõuna- Eestis seisavad need savimajad veel praegugi . Kui ei meeldi endale ei maksa veel maha teha ja ise võib ju ehitada millist ise tahad. Uutel materjalidel ka konstruktsioonidel ju veel see häda ,et isegi tootjad ei oska täpselt öelda kuidas täpselt konstruktsioon tehtud peab olema ja igasugu auru- niiskus- ja tuuuletõketega väga lihtne puusse panna. Kui arvestada veel keskkonnasõbralikust ja kaasaegsete materjalide tootmiseks kasutatud ressursi siis on kaasaegsed materjalid isegi odavad. Loomulikult nõuab nende ehitus julgust, sest kogemused on n.ö kadunud. Ise mäletan, et ega nõuka ajal palkmaju tehti ikka väga vähe praeguse ajaga võrreldes. Nüüd tehakse jälle

[maik]

Endale ei tule meelde, et oleks kipsi ja villa ülistand.Aga mõni mees peaks kalendrisse vaatama ja aru saama mis sajandil me elame. Mina isiklikult ei kujutaks ette laste-aeda savist seintega,kooli,haiglaid,loetelu võiks jätkata.Nagu juba ennist mainisin, on endale maja ehitamine subjektiivne teema, minul kama kaks millest ja kuhu keegi ehitab.Savist ja saepurust ehitatud seinad on minu jaoks liialt robustsed ja kahjuks ei mahu ühegi kehtiva normi alla.

[aivar0102]

Endale ei tule meelde, et oleks kipsi ja villa ülistand.Aga mõni mees peaks kalendrisse vaatama ja aru saama mis sajandil me elame. Mina isiklikult ei kujutaks ette laste-aeda savist seintega,kooli,haiglaid,loetelu võiks jätkata.Nagu juba ennist mainisin, on endale maja ehitamine subjektiivne teema, minul kama kaks millest ja kuhu keegi ehitab.Savist ja saepurust ehitatud seinad on minu jaoks liialt robustsed ja kahjuks ei mahu ühegi kehtiva normi alla.

Eks ta katsetamise ja proovimise värk on ja niššitooteks jääb aga huvitav proovida ja oma plussid ka kindlasti.

[Õhuke]

Endale ei tule meelde, et oleks kipsi ja villa ülistand.Aga mõni mees peaks kalendrisse vaatama ja aru saama mis sajandil me elame. Mina isiklikult ei kujutaks ette laste-aeda savist seintega,kooli,haiglaid,loetelu võiks jätkata.Nagu juba ennist mainisin, on endale maja ehitamine subjektiivne teema, minul kama kaks millest ja kuhu keegi ehitab.Savist ja saepurust ehitatud seinad on minu jaoks liialt robustsed ja kahjuks ei mahu ühegi kehtiva normi alla.

Mingi säde juba ilmub ka sinu pilku. Võta nüüd maru rahulikult lahti selle teema esimene post, hinga 7x sügavalt ja loe läbi. Nii nüüd lase tulla uus komm selle kohta, kus teema algataja on kõnelnud koolidest, lasteaedadest, haiglatest jne? Vana tahaks ehitada omale hüti, kus remondi ajal elada mille peale läheb lahti räpp mingitest traditsioonilistest materjalidest. Mis on traditsiooniline materjal? Vill? nii umbes 30 aastat. Kips? aastakest 40. Savi? pakun mõned kümned tuhanded aastad. Betoon? pakun nii umbes 2500 aastat. Seega mis on traditsioonilisem? Ja kui vähemkasutatavad materjalid sinu normidesse ei mahu siis jumal sinuga, oled endale kehtestanud normid mis ka Brüsseli kaugele seljataha jätavad. Aga mis siin ikka targutada, minupoolt jõudu vanale kes selle maja valmis saab. Äkki kommib siin, kuidas läheb.

[maik]

Ei ole mina mingi maailma-parandaja ega algatand meie vahelist vaidlust.See, et sa kunagi eelmisel sajandil labidaga savi seina ajasid ei kutsu esile minupoolset aplausi.Mingist brüsselist ei ole mul sooja ega külma, lihtsalt olen selline pedant. Ei meeldi mulle need savist ja saepurust pläp-pläp seinad no kohe mitte ei meeldi-so what.Sinu jaoks olen nüüd rahva-vaenlane nr.1
Lepi sellega ja savi olgu sinuga.
Minu jaoks on see teema

[loll aga järjekindel]

Kõigepealt suurimad tänud Õhukesele asjaliku info eest! Ehk mäletad veel vahekordi millest see '' ollus'' – nagu mõni mees ütleb, kokku segati. Olen sellise materjali kohta veel pelju infi leidnud ja hakkan kevadel ilma eelarvamusteta ehitama. Hea koostise saamiseks tuleks muidugi ennem segu katsetada. Igatahes äratab sellisest materjalist sein palju rohkem usaldust kui mingi ülimoodne paneel kus 10 cm peno kahe saepuruplaadi vahele on pandud. Ja ega vist sellestki haiglaid ei ehitata.
Ilma karkassita ma sellist maja siiski ei ehita. Seda enam et materjal on olemas. Kuidagi kindlam tunne on kui tead millel maja seisab. Usun, et see on seesama tunne millepärast Maik hirmsasti selle saviseina vastu on. Igasuguses kirjanduses kasutatakse küll segus puiduhaket aga seda, erinevalt saepurust, ei ole võimalik tasuta saada. Aga sel nõukaajal kui Õhuke seda segu tegi, siis vaevalt see küll puiduhake oli. Tahan veel sellise seina maksumust kommenteerida. Mõni siin kogu aeg rõhub sellele, et nii ehitades läheb asi koguni kallimaks. Ma ei tea kas ei osata lugeda või siis arvutada. Või on pea raudbetooni täis. Saepuru, nagu öeldud saan ma muidu (st. TASUTA) . Savi, mis tiigist välja tuli, on mul maja taga terve mägi. Selle segamiseks on muidugi spets masinat tarvis ja savi ise peab ennem mõne päeva leos olema. Seega on mul vaja osta ainult tsementi ja seda läheb segu sisse 2%. Visuaalselt ei ole tsemendikott palju väiksem kui plokk aga samas on neil peaaegu sama hind ja ühest kotist tsemendist saab 50 kotitäit seda ''ollust'', mis teeks mahus ütleme umbes 40 plokki. Ja kui ploki hind on 70 eek-i, siis saame 40X70=2800 -eek. Täpsemalt arvutades: maja sein on 26 m3. See teeb 650 plokki( 20x37,5x60-aeroc). 650 blokki x 75 eek. = 48750 eek. Tsementi kulub 2% seega pool kanti. Ei tea täpselt kaalu ja mähu suhet aga koti välismõõtude järgi võttes tuleb kuskil 50 kotti. Seega siis ~ 5000 eek. Vahe 48000-5000= 43 TUHAT KROONI ODAVAM!!! Nüüd on asi puust ja punaseks ka värvitud ja paluks sellist haiget juttu rohkem mitte ajada. Kui ma selle ''olluse'' kuu ajaga kokku mixin, siis on see mu elu parim kuupalk. Enam kui vundmendi jagu maakive on ka juba hoovis hunnikus (terve vana lauda seinad- 1000 eek. fiskarsimehele) . Jätkub veel millegi muu jaokski. Maakivist vundamendi ladumine ei ole küll meelakkumine aga mis seal siis võimatut on? Sellist vundamenti maja muidugi ei vaja aga kui mingi postide peal asi teha siis läheb jälle ahju vundamendi, veevärgi ja põranda soojustusega keeruliseks. Ja eks asi on muidugi ka välimuses. Muidugi lähevad mul veevärk, katus ja elekter samapalju maksma nagu majal ikka aga vundamendi ja seinte pealt hoian ikkagi kõvasti kokku. Ka pooled kommunikatsioonid on võimalik ise ehitada. Pealegi on ju maja tõesti väike -25m2 põrandapinda. Muidugi samapalju ka teist korrust.

[Õhuke]

Vahekorra kohta parem ei paku. Täpset ei mäleta ja jama ei taha ajada. Üks on kindel, savi seal küll ei kasutatud. Mängu läksid saepuru, liiv ja tsement. Puru oli ehe, saekaatri oma, oli siis samuti vennal tasuta käes. Siis läks see kraam muidu prügimäele või mädanaes metsa. Segama pidi niikaua, kui kuskilt kollast ei paistnud elik kogu puru oli tsemendipiima ja liivaga kaetud, siis võis saalungisse hakata ajama. Selleaegsetes üllitistes on kindlasti ka täpsed vahekorrad olemas. Saad ju praegu kui õues veel miinust annab äkki kuskil tubasema temperatuuri tingimustes mõned proovitükid erineva seguga valmis teha.
Kui saalungit teed jäta kohe akendele, ustele mõõdus, loodis avad sisse. Pidi saama ka pärast lõigata oma tahtmist mööda aga sellega oli mingi probleem. Karta laseb, et arvestades ajajärku siis ilmselt lõikevahendiga. Aga jään kommentaari ootama kui esimene korrus valmis. Jõudu!

[loll aga järjekindel]

Kinlasti teen ennem mõned proovitükid valmis- see on hea mõte. Arvan et savi panna on parem mõte kui liiva. Ei näe liivas mingit erilist mõtet. Savi ikkagi sidusaine ja tsemendi sisaltus muudab savi kõvamaks ja niiskusekindlamaks. Kleepuvus ka savil hea. Ega see durisol ju ka lollus ei ole. Eks ikka on katsetatud ka enne kui suurele turule tuldi. Samas ei ole tsementi nii palju sees et seinal hingata ei laseks. Need moodsad materjalid on nagu propaganda või raklaam, mis inimestel ajud ära komposteerib. Suurushullustus. Rookatus oli ka vanasti ainult kehvikutel. Rikkamatel oli sindli või kimmikatus. Nüüd on vastupidi. Ma ei ütle et uued materjalid head ei ole, aga miks peaks üle pigutama kui ekspluatatsioonitingimused ei nõua enamat. Kui just muidugi ''haiglat'' ei ehita. Minu meelest on eelkõige tähtis et maja soe ja ilus on. Kindlust pole ju mõtet ehitada ja kes tahab saab niikuinii aknast ikka sisse. Kindlasti riputan siia ka piltide lingi üles kui asi valmis saab.

[hulgus]

Seisid meil aianurgas saepurust ehitusplokid (30x40x60), ise ei teinud, aga vanust neil ca 30 aastat. Seisid eterniidi all, vihm ja lumi käisid peale, aga olulist pudenemist vms ei olnud märgata. Koostis olevat olnud 1:2:3, ehk tsement, liiv, saepuru + vesi. Segati nn savisegu masinaga (moll, milles spiraal ringi käib), sest tavamasin ei seganud piisavalt. Kui huvi on, siis võimalik täpsustada kodanikelt, kes neid valasid.
Hea asi selle juures, et peale vormi surumist ja tihendamist, võis kohe vormi ümbert lahti lasta, sest plokk hoidis oma kuju. Päevas suudeti kahekesi neid plokke kenake hunnik vorpida. Kindlasti tasub uurida, miks olid neil plokkidel püstsuunalised silindrikujulised avad keskel ja poolsilindrilised otstes. Väidetavalt pidi nendesse ladumise ajal vedela betooniga posti/püstvuugi sisse valama, et sein laiali ei vajuks. Kui gaasbetoonplokk e. narva plokk kukkus, siis enam vähem kindlalt on ta kas pooleks, või nurk maas. Saepuru plokil läks halvemal juhul nurk maha. Poolikuid plokke ei ole juhtunud kohtama.

Thermoliit on natuke teine asi, saepuru koos lubjaga, mida kasutati karkassi vahede soojustamiseks. Lubi siis hallitus, mädaniku jms kaitseks ja kokkuvajumise kaitseks. Vajus ikka kokku, jättes suured tühimikud ja kui niiskust sai, siis ka mädaneb edukalt.

tervitustega
hulgus, dinosauruste ajastust

[loll aga järjekindel]

Olen muidugi igasugusest infost huvitatud. Eriti sellest segumasinast, mida ma ise oma ihusilmaga veel näinud ei ole.

[sashaobrok]

olen ka huvitatud katsete tulemustest ja mõni pildimaterjal ei teeks ka paha.

[Külaline]

Meie kandis nimetati sellist,eelpool kirjeldatud, segumasinat krohvisegumasinaks. Olen isegi seda selleks kasutanud.

2007 septembri EHITAJAS kirjutatakse saviehitistest ja on ka olemas õpetus kuda testida oma saviaugust võetud savi omadusi, et seda ehitistes kasutada. Ehk on abiks.

taastaja

[Külaline]

Seitsmekümnendatel valas isa saepurubetoonist suvila seinad, püsivad siiani. Retsept 1/3/10 tsement/liiv/saepuru, segati kuivalt valmis, ning peale lubjapiima lisamist segati uuesti. Töö toimus käsitsi, pakkudele tõstetud lavatsil. Valmis möks tambiti raketise kilpide vahele. Esimese suve lõpuni olid seinad poolpehmed, järgmine aasta juba kõlisesid koputades. Seejärel korhviti kõik üle. Eelnevalt oli karkass üleni Lignoga kokku möglatud.

[hundipoeg]

kui õhuke see saepurubetoon sein võimalik valada? kui paks oleks meie kliimas optimaalne ja hubane elada nii talvel, kui suvel? kui reaalne oleks sellest valada ka suuremat hoonet?

[hundipoeg]

Meie kandis nimetati sellist,eelpool kirjeldatud, segumasinat krohvisegumasinaks. Olen isegi seda selleks kasutanud.

2007 septembri EHITAJAS kirjutatakse saviehitistest ja on ka olemas õpetus kuda testida oma saviaugust võetud savi omadusi, et seda ehitistes kasutada. Ehk on abiks.

taastaja

seal juttu sellest põhupakkidest saviseinast, aga huvi tunneks rohkem selle saepurubetooni tegemise ja kasutamise kohta

[ErilineKonn]

Endale ei tule meelde, et oleks kipsi ja villa ülistand.Aga mõni mees peaks kalendrisse vaatama ja aru saama mis sajandil me elame. Mina isiklikult ei kujutaks ette laste-aeda savist seintega,kooli,haiglaid,loetelu võiks jätkata.Nagu juba ennist mainisin, on endale maja ehitamine subjektiivne teema, minul kama kaks millest ja kuhu keegi ehitab.Savist ja saepurust ehitatud seinad on minu jaoks liialt robustsed ja kahjuks ei mahu ühegi kehtiva normi alla.

Penost on muidugi moodne ehitada. Peno on teadupärast looduslik materjal ja ei põle . Arvestades Põhjamaade kogemusi erinevate allergiatega, kasuta muidugi moodsaid lahendusi ja materjale – tundub et linnamehele saab igatsugu pahna maha parseldada ja see kiidab veel takkagi...
Ainult, et pärast imestab miks pere haige on.... sai ju moodne maha tehtud! Võiks Põhjamaade mitmekümne aasta tagusest lollusest midagi kõrva taha panna.
no hard feelings, eksju.