Ehitusfoorum

tere
endal oli samuti suurte külmadega(-20cja enam) mure, et põhjakütte kaabel ei sulatanud põhja puhtaks ja väljavooluava alla tekkis suur jääpurikas,mis avause kinni külmutasS,aga nüüd kui temperatuur on kuskil -10kuni-15c probleemi enam pole.Seane nocria-muidu jumala rahul.

kui palju väheneb vajalik võimsus kui temp. vahe väheneb 5C ja 10C ?

Külaline kirjutas:Torude kohta - Viidet ei viitsinud külaline ikka lugeda. Vesi voolab torus ka siis kui väljas on -30C (temp. vahe 30C. See on võimalik).

Ikka voolab, miks ta siis ei voola. Kuid kõik sõltub toru läbimõõdust, voolukiirusest ja torustiku pikkusest. Kui on tegu välistrassiga, siis kaabel paigaldatakse reeglina isolatsiooni alla. Seal on tingimused teised, kui väliskanalil, mis on soojustamata ja ots avatud. Ma ei vaidel vastu kui panna kanalitorusse kaabel, mille võimsus on 50W 1meetri kohta, toru korralikult ära isoleerida, et see siis ära ei külmu. Isolatsioon tuleb siis katta kas PVC või plekiga, et vihm ja lumi seda märjaks ei tee. Aga kus on siis Point? Säästame ja raiskame üheaegselt. Mingi lühikese jupi võib ju veel soojendada, aga 200-300 vatti oleks küll liiast. Siin foorumis pahandavad inimesed isegi 50 vati pärast;)

Ma muidugi ei kujuta hästi ette, kuidas kortermaja seinal sellised kanalitrassid jooksevad.

Hästi ei saa aru, kuidas Daiseikail need sulatusvee ühendused seadmega tehtud on, seal on ju mitu väljalaskeava? Kui pikad need trassid on? Mis läbimõõduga? Kuhu need ühendatud on? Mis võimsusega küttekaablid seal on?

Mnjah. Kas lugupeetav näeb teisi võimalusi vee külmumise vältimiseks kui see, et küttevõimsus peab tasakaalustama vee poolt äraantavat soojusenergiat. Selge see, et voolukiirus ja soojusvahetuse pind mõjutavad
tulemust. Mida kiirem on vool seda vähem jõuab vesi sooja ära anda kokkupuutepinna ühiku kohta-mis omakorda sõltub temp. vahest. Kuna tegemist ei ole survetorustikuga siis jääb vist voolukiiruse suurendamine ära? Järgi jääb küttevõimsuse tõstmine, temp. vahe vähendamine kokkupuutepinnal. Õhku torus me ei saa arvestada
kokkupuutepinnana, kuna sellist külma, et vedelik (ei räägi veeaurust) jäätuks gaasilises keskonnas, meil vist ei esine? Nii et järgi jääb kokkupuute pinna temp. tõstmine (vajalik küttevõimsus) ja/või selle soojusjuhtivuse vähendamine? Toru ärajätmine tuleb muidugi kasuks (antud lahenduses), kuna vähendab kokkupuutepinda. Edasi on tehniline lahendus. Paraku oleks vist mõistlik hoopis kütteseadme mittekasutamine (õhksoojuspump), arvestades tunduvalt vähenenud küttevõimsust ja vähenenud kasutegurit ning lisaenergia vajadust (vastasel korral oleks see ju mõistlik hoopis pumbast endast võtta)? Kahjuks ei ole ilmselt sealt seda enam võtta, kuna vajatakse kõrgemaid temperatuure?
Imelik

tulemust. Mida kiirem on vool seda vähem jõuab vesi sooja ära anda kokkupuutepinna ühiku kohta-mis omakorda sõltub temp. vahest.

Ei ole nii. Vastupidi, kiiremal voolamisel tekib turbulents ja see suurendab soojusvahetust küttepinnaga. Turbulentsiga tekib tavaliselt hoopis ebameeldivam lisaheli.

Jah aga mis on turbulentsi tekkimise eeltingimus? Vabavoolu süsteemis me vist sellest rääkida ei saa? See siis olukord kus toru pind avaldab vooluhulgale takistust (vee liikumine toru keskel on kiirem kui külgedes ja põhjuseks on vee surve). Survestamise mõjul suureneb muidugi soojusvahetus. Vabavoolus võiks rääkida kiirendamisest kaldenurga suurendamisega.

Päikesekütte vabavoolusüsteemid võivad minna turbulentsesse voolamisse. Kuid see polegi nii oluline, peamine on siiski tõik, et voolukiiruse suurenedes soojusvahetus ei vähene.

Imelik kirjutas: Mida kiirem on vool seda vähem jõuab vesi sooja ära anda kokkupuutepinna ühiku kohta ...

Kalvis kirjutas:... voolukiiruse suurenedes soojusvahetus ei vähene.

Räägime nagu natuke erinevatest asjadest. Mina räägin ühikulise soojuskandja äraantavast energia hulgast, lugupeetav aga soojusvahetuse võimsusest ?
Energiahulk= võimsus * aeg (seega äraantava energiahulga vähendamiseks, tuleb vähendada kas võimsust või aega). On natuke erinevad asjad?
Imelik

Võta kuidas tahad, kuid q (vooluhulk) suurenemisel soojus (Q) ei vähene.

Jutt oli sellest- palju kaotab ühikuline soojuskandja soojusvaheti läbimisel energiat ja kas seda mõjutab voolukiirus ? Teisisõnu - kas näiteks 1L 10 C vett kaotab rohkem energiat, liikudes soojusvahetis (pikkusega 1m) kiirusega 1m/s
või 2m/s. Selge see, et teisel juhul tõuseb ka vooluhulk (soojusvaheti ristlõiget läbiv veekogus ajaühikus)kui seda ei takistata. Mida aga sellega öelda tahad? Mis seos on vooluhulgal ühikulise soojuskandja soojusvahetusele soojusvahetis (tema poolt kaotatud/edastatud energiahulgale)? Minu arusaamist mööda nagu aia ja aiaaugu võrdlemine?
Imelik

Q saad teisendada nii pindala kohta ja q ka voolukiiruseks, kuid sisu ikka ei muutu.

Jah, paistab et me ei jõua kuskile ja valemit ei taha ka lugupeetav väljakirjutada (q ja Q on vooluhulk hüdraulika jne. valemites, mis väljendab ka teatud mõttes sisendenergiat kuid arvestatakse koos pinna ja temp vahega võimsuseks). Kui me võimsusele ei anna aega siis energiahulk...?
Aga Ok, mis me teise teemat ikka solgime, jutt käis algselt ikka küttekaablitest (pääsu ei ole -tuleb kompenseerida soojusenergia kadu sel määral, et vesi ei jäätuks).

Kuna elektrihind on 10aastaga meeletult tõusnud, siis nüüd on päevakorras küttekaabli eemaldamine.
Milleks seda ÕUE IKKA KÜTTA?
Kas masin saab aru ka, kui kaabli ära võtan? Peab teda kuidagi takistiga petma hakkama?
100W/h lihtsalt lendu lasta on tänapäeval ikka liig....
Mudeliks Nocria Fujitsu

Enamus masinad EI saa aru.

Päris ära seda võtta ei saa, ainult aja küsimus kui põhjavann läbi jäätub ja alumise(d) soojusvaheti torud kõveraks surub.

Olen ise mitu Fujitsu seadet Impromati kontrolleriga tööle pannud ja seal on eraldi sulatuse funktsioon, e. väljund on aktiivne kui sulatus algab ja lõpetatakse 3min. peale sulatuse lõppu. Mitte ükski seade pole alumise vanni jäätumise märke näidanud.
Ideeliselt annaks see ka mingi suvalise aegreleega lahendada.

Olen ka näinud lahendusi, kus on soosjuvaheti osa alt lahti lõigatud, u. nagu Daikini lahendus. Kas ja kuidas see toimib, ei oska öelda.

ma mõtlesingi, et lõikan vanni alt ära. Milleks ta vanni kohal peab üldse olema? Mida see annab? Visuaalselt ilusam?

Mul ühel nn. iseehitatud SP (see oli mindi kahepoolne konditsioneer) pole siiamaani põhjas kaablit. Saigi kiiruga liigsed plekid eemaldatud ja SP töötab ilma kaablita kenasti. Kuna pump on alasti siis peaks kaabli justkui ilu pärast põhja tulevikus lisama.

Hiid kirjutas: 21 Aug 2022, 20:58 ma mõtlesingi, et lõikan vanni alt ära. Milleks ta vanni kohal peab üldse olema? Mida see annab? Visuaalselt ilusam?

Vann on selleks, et õhk õigesti liiguks. Muidu võtab ventikas õhku otse põhja alt ja radikast ei käi niipalju õhku läbi.