Ehitusfoorum

Mul sama jama, mis juba eelpool kirjeldatud. Vaatasin kaubaarve pealt järgi, et paigaldatud on ajam 5Nm 24V 120s. ESBE #62. Kas see #62 peaks tähistama max vee temperatuuri, mida sinna lasta võib? ESBE koduleht ei aita kah selles suhtes üldse.

Minul asi paranes, kui vahetasin Termovari 61C termostaadi 72C vastu välja. Nüüd liigub kohe kütma hakates endise ~60C asemel akupaagi poole ~72C vesi. Samas, kuna see mind veel ei rahuldanud, ostsin 80C termostaadi, lähipäevil vahetan ära ja annan tulemustest teada.

Kui märgin automaatikasse, et katlasse tagasiminev vesi peab olema näiteks 62kraadi, siis katlast väljub veis vahemikus 72-82kraadi (sõltub sellest, millises põlemisjärgus parajasti ahjutäis puid on).
Aga et 25kraadilt hakata põrandakütet ja radikaid sellega kütma, siis möödub enne ikka tund-paar, kui radikates temperatuur nõutud 55kraadini ulatuks.

Ja mis see 80 kraadi parem on kui 70 ?

Mul on laddomati jubin katla ringi vahel ja toimib sarnaselt. Katlasse läheb 60 ja välja tuleb 70 kraadi, mis siis voolab akupaagi poole.
Toimib siis nii, et küttes läheb siis paak üleni 60 kraadi peale ning siis peaks hakkama tõusma.
Lülitasin kütte taha ning pole õnnestunud enam akupaaki kahjuks üleni 60 peale saada, et vaadata, kas siis hakkab temperatuur tõusma.
Akupaak 2,4 m3 ning küttes mitu päeva järjest nii 8-9 tundi korraga veel soojaks ei ole saanud aga alustasin kütmisega kah alles mingi nädal tagasi.
Mul oli selle laddomatiga kaasas ka teine termostaat aga isegi ei tea, kas on seda mõtet vahele panna, see peaks hoidma katlas kõrgemat temperatuuri .

mis Laddomati jubin sul seal täpsemalt vahel on ?

sepikoda kirjutas:mis Laddomati jubin sul seal täpsemalt vahel on ?

selline

dumbuser kirjutas:Ja mis see 80 kraadi parem on kui 70 ?

Püüan veel kord selgitada, miks 80C on minu meelest parem, kui 72C või 61C.
Probleem oli sellest, et 61C Termovari segusõlm, mis püüab hoida, vaatamata minu ponnistustele kalta väikest ringi 61C peal. Kohe kui selles ringis temperatuur tõusis, avanes termostaat, ja vesi hakkas käima suurt ringi pidi, katlasse tuli jahedamat vett juurde. Selle tulemusena täitubki akupaak 61C veega. Samas oleks minu meelest mõtekas kütta akupaak maksimaalselt kuumaks, 61C pooleteistkandine akupaak kütaks mu elamist ajaliselt lühemat aega, kui sama kogus 80C vett.
61C termostaadiga õnnestub akupaak kuumemaks kui 61C saada allest teisel nn tsüklil, siis, kui kogu paagitäis on juba 61C peale köetud ja katlasse hakkab suure ringi tagasivoolust tulema 61C vesi. Selline lahendus tundus mulle aga natuke totter.
Algul arvasin ekslikult, et kui mul on 61C termostaadiga segusõlm, siis selle ülesanne on saata kogu aeg katlasse alt 61C vett. Sama juttu räägiti mulle poes ja ka mõnede katlasüsteemide asjatundjate poolt.
Nüüd ma olen teisel arvamusel, praeguseks on termostaat vahetatud välja 80C vastu, Termovar püüab väikest ringi hoida 80C peal, termostaat avaneb 80C peal, hakkab toimima suur ring ning akupaak täitub ülevalt kohe 80C veega, ei ole enam mingit tsüklilist kütmist. Olen rahul.

Dumbile: saan aru, et sul on 72C segusõlm, kuidas sa kütad? Kas ühe jutiga kogu akupaagitäis 72C peale ja kõik?

Kas samal ajal lased ka vett põrandasse-radikasse? ja kui kaua võtab sula aega, et maja oleks soe nig akupaak kah 90kraadi?

Antskan Toss kirjutas:Kas samal ajal lased ka vett põrandasse-radikasse? ja kui kaua võtab sula aega, et maja oleks soe nig akupaak kah 90kraadi?

Jah, samal ajal on radikaring kogu aeg järel. Selle 80C termostaadi installeerisin alles eile ja õhtuse kütmise ajal ei viitsinud enam vaatama minna, kui kuumaks akupaak sai aetud, fikseerisin ainult, et ülemine ots hakkas täituma 80C-ga. Enne oli 72C termostaat ja ma eriti paaki ei ajanudki kuumemaks kui 72C, vahel lihtsalt juhtus, et tuli oli kauem all ja kütmine läks teisele tsüklile, siis ülemine ots oli umbes 80C. Kogu paaki 90C peale ma pole ajanud.
Kui alustan kütmist olukorras, kus kogu paak on umbes 35C, siis radikaring saab soojaks (sõltuvalt välitemperatuurist 40-45C) umbes 0,5h ja kogu paak 72C peale vast 3-4 tunniga. Algul kütsin saepurubriketiga, seda kulus 1-2 kotti, praegu panen kivisöega, mida kulub umbes 6-9 kühvlitäit.

No kogu su vastus on ju ühes lauses. "Minu meelest on mõttekam ... " Ehk siis kui sa täpselt sama koguse kütust samadel tingimustel ära põletad siis saad sama koguse energiat aga see on lihtsalt akupaagis soojem vesi. Ja ilmselt selle soojema võrra on siis kuskil jahedamat rohkem. Muud ei juhtu midagi. Kui sul on tõesti olukord kus 60 v 70 kraadi ei tee seda mis vaja siis on isegi mingi uba seda vett veel kuumemaks ajada. Tõenäoliselt on aga siiski põlemisprotsessis erinevused sellest, et ühel juhul on vaja anda soojus ära ümbritsevale veele mis on umbes 60 kraadi, teisel juhul aga on ümbritsev vesi umbes 80. Teoreetiliselt võiks jahedama vee puhul soojuse ülekandmine suurem olla. Aga sa võid mõnda aega lihtsalt võrrelda ja siis saad kindlasti vastuse. Kui mingi tulemuse teada saad ehk viitsid siia ka kribada.

Sul on probleemiks see, et katelt läbib liiga suur veehulk mis ei jõua katelt läbides piisavalt soojeneda või kasutad viletsat küttematerjali. Vilets küttematerjal on enamikel juhtudel probleemiks mida tarbija paraku tunnistada ei taha!!!!!
Probleemi saab lahendada kui piirad katelt läbivat veehulka, et see jõuaks katlas üles soojeneda. NB! "Termovar loading unit " reguleerib ainult vee temperatuuri muutes katlast tuleva kuuma vee ja akupaagist tuleva jaheda vee vahekorda. Katlasse minev veehulka ta ei reguleeri!!!!
Veehulga muutmiseks kasutatakse termovari kuumal poolel seadeventiili, võib ka kuulkraani. Vt. http://www.acaso.se/english/produktblad ... 200502.pdf Vt. viimane joonis mille töötamine on analoogne sinu laadimissõlme tööga.
Esmalt saad katelt läbivat veehulka vähendada kui keerad pumba asendisse I. Jälgi laadimissõlmel olevaid termomeetreid. Ülemine, kuuma poole termomeeter peab näitama katlaga sama temperatuuri või olema mõne kraadi võrra madalam (jahtumine ühendustorus kui see ei ole isoleeritud). Akupaagi poolt tuleva vee temperatuur peab olema sama mis all akupaagis (alumise ühenduskoha kõrgusel). Katlasse mineva vee temperatuur peab olema 62...65 kraadi.
Kui see on nii, siis segamissõlm töötab õigesti.
Kui pumba tööasendis I katlast väljuva vee temperatuur ikkagi ei tõuse tuleb panna seadistusventiil.

NB! katel peab olema korralikult puhatsatud ja töötama täisvõimsusel. Põlemine peab olema igati OK.

Minu jaoks on teema alguses tõstatatud probleem lahendatud. Laadimissõlme pump on kiiruse II peal.
Ülemine, kuuma poole termomeeter näitab katlaga sama temperatuuri ~83C
Akupaagi poolt tuleva vee temperatuur on sama mis all akupaagis
Katlasse mineva vee temperatuur on 60...65C
Seda kõike siis 80C termostaadiga.

61C termostaadiga oli selline olukord:
Ülemine, kuuma poole termomeeter näitas katlaga sama temperatuuri ~63C
Akupaagi poolt tuleva vee temperatuur on sama mis all akupaagis
Katlasse mineva vee temperatuur oli 45...50C

Kui keegi soovib oma Termovari laadimissõlme 80C termostaati vahetada 61C või 72C vastu siis teeksin diili.
Või 72C termostaat minu 61C vastu.

padak kirjutas: ...Katlasse mineva vee temperatuur oli 45...50C...

kena, et lahendatud, aga eelpool toodud pilt näitab midagi muud.....

Assoo kirjutas:

padak kirjutas: ...Katlasse mineva vee temperatuur oli 45...50C...

kena, et lahendatud, aga eelpool toodud pilt näitab midagi muud.....

Mismõttes? Seal on kirjas ju, et nii oli enne termostaadi vahetust.

Vahetasin termostaadi ja pilt on korras: katlasse mineva vee temperatuur on 60...65C

Vabandust, vaatasin eml poolt saadetud pilti.

mul oli sama jama et pidi 2 süklis kütma . ennem oli nii ,et kütad katelt ja üle 70 ei tahtnud kuidagi minna mul see lipa lapa klapiga süsteem termostaat 60 c ja kiru ja vannu ei lähe maja soojaks. Pinda 120 m2 viadrus u26 7 ,akupaak 1100l. alles eile sain aru mis viga on .asi oli selles et akupaagi poolt tuli vesi liiga suure mahuga ja pump ei suutnud ka 3 kiirusega seda kinni hoida .pump 25/55. keerasin siis akupaagi küljes tuleva vee kuulkraani koomale ja reguleerisin nii pump jõuab hoida seda kinni .nüüd on nii et 60 termoga näidud järgmised katel 90 siis jäheb õhuklapp kinni , akupaaki läheb ülesse 80 ,85. ja hakkab täitma tervet süsteemi sellega . eile kütsin 2 tundi ja sain paagi üle poole täis ja panin siis jehat . Täna hommikul läksin tagasi ja ennäe imet üleval ikka 60 sees alumised 22 . Ennem oli nii et akupaak juba ammu tühi, ja see on muidugi õigus et katel peab töötama täis võimsusel mitte 60 65 vaid minu katla puhul 90 nagu juhendis kirjas. ah jah küte oli kaa veel öö läbi taga niiet katel jõuab kütta kÜll kw vist 30 puudega ja kivisüsi 39,Puud peavad ikkagi kuivad olema .

Selle teadmisega mis seal hommikul oli pole küll mitte midagi peale hakata. Sina ise ehk saad võrrelda eelmiste oludega. Teised ei tea keegi palju sul seal akupaagist sooja mingil hetkel ära viiakse.

kaidu kirjutas:keerasin siis akupaagi küljes tuleva vee kuulkraani koomale

Mina näen siin suurt ohtu. Kui Elekter peaks ära minema, siis katla ja akupaagi vaheline iseringvool ei toimi niipalju kui vaja!!!

juba proovisin ära nii igaks juhuks ja toimib

Külaline kirjutas:

kaidu kirjutas:keerasin siis akupaagi küljes tuleva vee kuulkraani koomale

Mina näen siin suurt ohtu. Kui Elekter peaks ära minema, siis katla ja akupaagi vaheline iseringvool ei toimi niipalju kui vaja!!!

Kui kardad elektri kadumist, arvuti UPS vahele.
Tänapäeva arvutite toiteplokid 300 W ja rohkem, korralik pump alates 5 ... 110 W, nii et UPS saab väga edukalt üsna kaua aega pumba toitmisega hakkama.

Rostfrei kirjutas:

Külaline kirjutas:

kaidu kirjutas:keerasin siis akupaagi küljes tuleva vee kuulkraani koomale

Mina näen siin suurt ohtu. Kui Elekter peaks ära minema, siis katla ja akupaagi vaheline iseringvool ei toimi niipalju kui vaja!!!

Kui kardad elektri kadumist, arvuti UPS vahele.
Tänapäeva arvutite toiteplokid 300 W ja rohkem, korralik pump alates 5 ... 110 W, nii et UPS saab väga edukalt üsna kaua aega pumba toitmisega hakkama.

Aga kui juhtub pump katki minema, siis pole ka upsist tolku.

Kui on olemas VESI, mis vastab nõutele, ja on olemas ELEKTRI TOIDE, mis vastab nõuetele, siis on pumba ELUIGA vähemalt 10 a.
Kui mitu korda 10a jooksul elektri katkestusi esineb?
Ehk ÄKKI tuleb ka püksi - lihtsalt UPS on üks võimalus, kuidas süsteemi kaitsta.