Milline küttesüsteem valida?

[Kv=12]

2korda2 ei jaga vist matsu, viskas rihma kohe maha
võta rahustuseks AleCog, parem lonks Viru valget,kui see kõlbab - eestimaised ju

soomes keskküte kallis nagu meilgi, kuid seda toodetakse ka bioenergia baasil nagu puuhake ja turvas - osalen sellise katlamaja ehitusel ühe Tartu firmaga Lapis
ja maagaas ka seal olemas, põhiliselt liinil Lappeenranta-Lahti -Tampere
log wood tähendab halupuud ehk puukatlaga keskküte
ja märkuseks: ei osta mingi väikese ärimehe pelletit, vaid ikka suurte tehaste toodangut, mis on DIN normidele vastav ja toimib probleemideta

[korsten]

Kindlasti võimalusel maaküte. Elekter ei kalline nii julmalt, nagu gaas või vedelküte. Pelletitega ikka ka suht kallis. Või kui maakütte jaoks ei ole maad või millegi muu pärast seda ei taha, siis õhk/vesi. Maaküte kindlasti odavam, kui õhk/vesi, mõtlen pärast igakuine kulu, paigalduskulu peaks enamvähem sama olema!

Ostsime maa, millel on olemas gaasitrassiga liitumine. Nüüd siis majaehitus pooleli ja vaja valida küttesüsteem. Gaasiküte tundus siiani suht ok, aga tänases postimehes artikkel, et gaasi hind tõuseb ca. 40%. Nüüd olemegi dilemma ees. Milline küttesüsteem siis valida? Pelletid? Õliküte on vist juba praegu piisavalt kallis? Maakütte soojuspump? Õhksoojuspump nüüd küll suurem asi ei ole...hind jah soodne, aga mugavusest on asi kaugel. Tahkeküttekatel, aga see vist suhteliselt tüütu, seda katelt täitmas käia ja ega puudegi hind on tõusnud. Äkki oskab mulle keegi mingisuguse pingerea tekitada, et mis oleks odavuselt kõige eesrinnas jne. Koos plusside ja miinustega. Tänud!

[Kalvis]

Eestis on kaugkeskküte kallis seepärast, et need ehitati nõuka ajal ja siis olid nii trassid kui tehnika väga suurte soojakadudega. Isegi täna on neid vähe renoveeritud. Ja need kes renoveerisid eelistavad vaikides kasumit välja võtta. Muidu tänapäevatehnikaga ja soojustatud trassidega tuleks kaugkeskütte hind vaid veidi kallim gaasiküttest, kõik mis on üle selle hinna on kas omanike ahnus või tahtmatus majandada.
Välismaal omanikel pole sundseisus kortermaju, seega nad on huvitatud kütte müügist õiglasema hinnaga ning kaudküte on sealmail tegija.

Üsna ohutu on investeerida eestis soojuspumpa, sest loodetavasti jääb eestis elekter odavamaks kui mujal. Soojuspumpade hinnad on aga minu arvates liiga kallid, loodan hiinlastele, et löövad hinna alla. Tehniliselt imelihtne seade, ainus probleem on kuluvad laagrid (tekitavad müra tulevikus)
Õli ja gaas jäävadki pendeldama vastavalt turule. Olles kord soodsamad siis jälle kallimad.
Eestis on ära unustatud turba võimalus, me oleme väga suurte turbavarudega euroopas, kuid ise ei kasuta vaid veame teistele kütteks või milleks muuks. Turba hinna odavuses pikemas perspektiivis võib kindel olla.

[aivar00]

Olen kalvisega turba osas päri- ainuke probleem meie heitlik ilmastik. Tänavu vihmaga ei saadud õieti kogudagi. Kui saeveskid ja puidutööstused oma jäätmeid järjest rohkem briketiks või pelletiks pressivad, siis turvast peaks saama samuti pressida (täisautomaataset briketi etteande süsteemi katlamajale minu teada ei ole). Mingil ajal tehti rabas nn. turbavorste. Need olid ca 5 cm läbimõõduga ja x pikkusega jupid. Kuivatati samas turbaväljal, kuid vihmaga lagunesid laiali. Tolmasid palju ja olid kerged, kuid vanas leedu keskküttekatlas põlesid väga hästi. Kui nüüd tehnoloogiat arendada peaks asjal palju rohkem jumet olema.
Ja 500-600.- võib küttepuidu kätte saada ilma transpordita ning toore. Keskmiselt küsivad 10 ruumi+ transport 700.- ja kui kuiv puu või Tallinnasse siis veelgi rohkem.

[Kalvis]

Turba jaoks on tööstuslikud katlad olemas, mõned eramajad katlad suudavad turbapelleteid samuti põletada. Ma pole viitsinud turbapõleteid eriti uurida, tean et tööstuses on tegemist spetsiaalselt turbale modifitseeritud katlaga, peapõhjus on tuhaärastuses ning kehvas kuivamises (tööstuskateldes kasutatakse seepärast kambris turba eelsoojendamist). Kuiva turbapelleteid olen näinud ja isegi katsunud, kuid tõsi on, lagunevad kergesti puruks. Eesti katlamüüjaid täna ei huvita turbakatelde müük. Välismaal neid kasutatakse vähe, sest mujal euroopas puuduvad turbavarud. Katlad on vaid suured tööstuslikult, kuhu läheb minimaalselt vagunitäis korraga.

[Külaline]

Eksole. Loobime aga oma loodusvarad lihtsalt ahju selle asemel et panustada nende effektiivsemasse kasutamisse. Ja loodushoiust pole mõtet rääkidagi - eriti turba kaevandamisel tehtava pöördumatu kahjuga. Jutt et turvas on taastuv loodus- või maavara : no puhake jalga. Selle asemel et osa ja kasu saada võõraste ressursside hävitamisest (mida nafta ja gaas ka on) loobime oma tuleviku ahju. Erakond kes peaks olema paduliberaalne üritab majandusse sekkuda läbi maksude - ? . Samuti pumba juures olevad poliitikud kasutavad samu väiteid nagu me paarkümmend aastat tagasi kuulsime. Nii nagu vanasti kapitalistliku rämpsu ihalejad aitasid kaasa rahvusvahelise imperialismi õitsengule nii aitavad vene imperialismile kaasa nafta-gaasiproduktide tarbijad. Ütleks et mida vittu.
Monoloogi resümee oleks : tarvitagem võõrast vara kuniks teda veel jagub , samal ajal omi ressurse säästes ja nende majandamiseks parimaid lahendusi otsides.

[Kalvis]

Turvas on taastuv loodusvara.
Praegu kütteturbale on väiksem nõudmine, tootjad pigem lasevad sellel ära mädaneda, kui viitsivad kaevandada.
Seega oleks eestis just turbaga rohkem kütmine igati õigustatud kui mittetaastuva põlevkivi või nafta kasutamine.

[Külaline]

Kodanik Kalvis ehk toob näiteks mõne taastunud turbaraba. Ja tegelik kahju ökosüsteemile on oluliselt suurem majanduslikust kasust.

[ponkskar]

Vahepeal siis ka väike copy-paste turbast:

Turvas
Allikas: Vikipeedia

Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.
Turvas moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise aine lagunemine on takistatud. Näiteks soodes.
Turvas moodustub niiske ning mõõduka kuni jaheda temperatuuriga kliimaga aladel. Seega on turvas levinud peamiselt kõrgetel laiustel. Näiteks Venemaal, Kanadas, Skandinaavias, aga ka Eestis.
Turba mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi.
Turvas on maavara, mida kasutatakse kütuse ning taimede kasvupinnasena.
Eestis kasvab 37 liiki turbasamblaid (Sphagnum). Meie rabades kasvab turbakiht umbes 1 mm aastas, aastatuhandete jooksul on seda mõnda kohta tekkinud juba ligi 16 meetrit.

[Kalvis]

Käi rabas, võid näha kui kiirelt kasvavad täis umbes kümmekond aastat vanad turba väljavõtu augud. Eesti turvas on tekkinud 10000-7000 aastat tagasi vahetult jääaja lõppemise järel.

[aivar00]

Eks sellepärast ollaksegi "anonüümne" et lahmida- minu vanaisa näitas mulle rabas tema isa kaevatud( kuskil 1900 alguses) nn. turbapätside auke. Olevat kaevatud 1- 1,5 m sügavuseks (kus vesi vastu tuli). Nüüdseks aukude sügavus ca 20-30 cm. Loomulikult aukudes toimub taastumine kiiremini kuna tuul kannab sinna rohkem sodi ja oksi. Seega taastub või kuidas?

[allik]

kas keegi on kursis, kes pakub või valmistab suuremaid pelletimahuteid - 500 l.

[Kv=12]

kas keegi on kursis, kes pakub või valmistab suuremaid pelletimahuteid - 500 l.

Saab ka ise kokku kruvida, vt lk.11 edasi

http://www.biohousing.eu.com/_ACC/_comp ... recID=4710

[Oskar Parrot]

Tere,

olen hetkel samas seisus, et maja kerkimas ja küttesüsteemi ei suuda valida. Minu uuringud on aga jõudnud järgmisesse etappi: Maasoojuspump tasub ära, kui maja suurus on alates 220m2 või maksaks umbes 90tuhat. Kui ehitada 150-160m2 maja, on imelik see, et üheks odavaimaks mugavuskütteks osutub elektriküte. Loomulikult peab selle eest maksma iga kuu kordades rohkem, kui maasoojuspumba puhul, kuid kui arvestada üldmaksumust tasub see siiski ära. Näide: mulle tehti pakkumine Devi põrandakütte süsteemile. Koos juhtplokkidega ja tubade anduritega 38tuhat. Odavaima maasoojuse pakkumise sain 135tuhat. Vahe on jämedalt 100tuhat krooni. Kui igas aastas on 7 küttekuud ja aastane kilowati vajadus on 22000kw/h, saan kütta 11,5 aastat elektriga. Kui siia juurde panen aga veel ühe õhk-õhk soojapumba hinnaga 20tuhat, langeb elektriga küttekuude aeg umbes 4-le kuule ja maasoojuspumba tasa teenimine pikeneb 13-aastale. Seega !!!! ostame täna eilset päeva. 13 aasta jooksul vananeb Su pump kahel korral või hind langebki 100tuhande võrra. Pisike link energiasäästu portaalist, kus ära toodud kW/h hind 15 aasta jooksul - sisse arvestatud süsteemi maksumus. http://www.estivo.ee/?squares=150


Minu soovitus - tee nii nagu mina. Panen põrandasse selle Devi-süsteemi ja ka veetorustiku koos kollektoritega ( nn katla valmidus ). Kui tuleb müügile odavam ja uuem tehnoloogia torkan torudele külge. Seni kütan elektriga põrandat minimaalselt ja toetan õhusoojusega.

[Oskar Parrot]

...muidugi, siinkohal teen ka üleskutse, et kui keegi mulle 95tuhandega vähemalt COP4 maasoojuspumba kohale toob ja ära ühendab, on raha kapiäärel olemas....

[Külaline]

....... Odavaima maasoojuse pakkumise sain 135tuhat. Vahe on jämedalt 100tuhat krooni. Kui igas aastas on 7 küttekuud ja aastane kilowati vajadus on 22000kw/h, saan kütta 11,5 aastat elektriga. Kui siia juurde panen aga veel ühe õhk-õhk soojapumba hinnaga 20tuhat, langeb elektriga küttekuude aeg umbes 4-le kuule ja maasoojuspumba tasa teenimine pikeneb 13-aastale. Seega !!!! ostame täna eilset päeva. 13 aasta jooksul vananeb Su pump kahel korral või hind langebki 100tuhande võra.......

Lisan veel eelkõnelejale lisaks :
Ja siis müüd oma hata maha ja kogu asja mõte oli.....

[Oskar Parrot]

Ole hea, külaline, küsi uuesti. Aga müüa pole mul midagi, kui soov oli. Maja ehitan ikka endale.

[Oskar Parrot]

Ole hea, külaline, küsi uuesti. Aga müüa pole mul midagi, kui soov oli. Maja ehitan ikka endale.

Aa, nüüd sain aru. Müüd oma vana katla maha, mida pole tagasi isegi teeninud ja kõik hakkab otsast peale. Uus 13 aastat tulemas. Seda ma räägingi jah. Keegi ei osta kah seda. 13 aasta pärast on prügimägi täis neid, sest kõik tahavad endale vesinikkatelt ( näiteks )...

[onu uno]

Toetan kahe käega teemaalgataja juttu. Ise ehitan ka just maja ja kütma hakkan elektriga. All põrandaküte, üleval elektriradikad (kronokaardiga Atlantic). Nii alumise korruse põrandasse kui teisele korrusele tulevaste võimalike radikate tarbeks vedasin küttetorud ära. Et kui kunagi äkki midagi... . Köetav pind 180 m2.
See soojuspumba jutt - kes kui odavalt, mis kombinatsioon ja mis imevigurid kõik küljes olla - hakkab juba ära tüütama. Hind on metsik ja selle tasuvusaeg on ilmselgelt vähegi arvutada oskavale inimesele selgelt liiga pikk, kui üldse. Kui maja on korralikult soojustatud ja tihendatud ning majas on korralik sundventilatsioon kvaliteetseadmega, ei ole el.küttekulud üle mõistuse. Kõik arved, mis maksad, maksad otse sooja eest, mitte ei nuuma panka protsentidega 10-15 aastat.

[Rostfrei]

Kui te nii kõvad elektri kütjad olete, siis äkki otsite, palju maksab elekter näiteks saksas? Ehk äkki te viitsite otsida el. hinnad saksas, siis arvutada uuesti el. kütte maksumus ning mõleda selle peale, et meil lõpmatuseni el. võileiva hinnaga ei jää. Seniks aga edu, aastani 2013, mil el. turg avaneb.

Väljavõte Ärilehe artiklist: Eesti Energia augustikuu keskmine elektrienergia müügi hind kodumaisel turul oli 460 kr/MWh, kasvades aastaga 10%. Sama perioodi keskmine elektrienergia hind Põhjamaade energiabörsi Nord Pool Soome piirkonnas oli 1 031 kr/MWh, mis on kasvanud aastaga 145%.
Lihtsalt mingi näide, mis toimub Euroopa turgudel.

[oskar parrot]

Kuule härra Röster, mina ju rääkisingi, et panen ja vee voolikud põrandasse. Ei saa ju ka see nii jääda et need toredad pumbad maksavad 150tuh. Küll tuleb aastaks 2013 midagi uut või langevad soojuspumpade hinnad.. Loe aga uuesti - Röster:-)

[Rostfrei]

Kui see pidi vaimuka olema, siis ha-ha.
Loomulikult hinnad langevad, kuna tehnoloogia aegub. Uus tehnoloogia aga maksab. Aga sa paistad olevat nagu enamus eestlasi - roppu moodi rikas.
Anna tuld.

[Oskar Parrot]

härra Röster, palun vabandust kui teid solvasin. Ei ole siin mingit ha haad. Ja rikkusest rääkides on just kokkuhoiust jutt siin foorumis. Kõik tahavad teada kuidas odavam. Teie auväärt isik pole selleks veel nõu andnud, vaid oleme saanud laita oma rumalate ideede eest. Palun siis midagi kindlat teie sulest. Minu idee - panna põrandasse mõlemad küttekehad, pole ju midagi halba. Tehnoloogia vananeb jah. Siis saabki odavamalt katla kätte. Annate ehk targemat nõu.

[onu uno]

Roppu moodi rikas on see, kes jaksab pangale 150tuhande pealt intresse maksta 15 aastat järjest. Liitke need intressid kohe pumba hinnale juurde. Pluss sinna juurde soojuspumba hoolduskulud ning märkimisväärne elektrienergia kulu, mida see pump tarbib.
Teistmoodi rikkad on ka need, kellel on lihtsalt käshi niipalju, et ei pea panka nuumama, vaid ostavad pumba kohe välja. Aga neil on ka suva, millega kütta, peaasi, et mugav oleks.

Mitte nii väga rikkad maksavad selle eest, mida tarbivad. Hoolikalt raha lugevad või kesiste võimalustega inimesed kütavad puiduga.
Huvitav, et Soomes on eramute kütmine elektriga massiliselt levinud...

Ja üldse puudub Eesti Vabariigis soojuspumpadega kütmise kogemus. Need pumbad hakkasid levima alles 8-10 aastat tagasi, massilisem paigaldus veelgi hiljem. Kuniks meil ei ole kogemust ja mõõdetud kulutusi nende pumpadega kütmiseks vähemalt 15 aasta jooksul, ei jaga ma seda üleüldist maaniat ja vaimustust. Mitte et maaküte halb asi oleks, aga sooviks ikka mõõdetud tulemusi pika aja jooksul.

Ja üldsgi, mis vahet seal on, kas su maja kütmiseks kulub kuus 500-1000 eek rohkem või vähem. Jaksasid maja ehitada, jaksa ka pidada.

[ponkskar]

Olen kuskil teemas ka sarnaselt kirjutanud,et kui talvel sai võetud pakkumisi maasoojuspump versus puugaasikatel, siis ei oleks tulnud puugaasikatla jaoks investeeringud väga oluliselt odavamad. 180m2 majale oleks puugaasikatel koos radikate ja süsteemi ehitusega maksma läinud mingi ~160 000EEK. Sinna juurde lisanduks korsten (moodulkorsten mingi 15000-2000eek, kui ise laod), puukuur (selle ehituse summa oleks vist seinast seina olenevalt palju ise teed), katlaruum. Ok, oletame,et kui isegi katlaruum välja jätta, siis pea 200 000eek tuleks kokku, AGA see ei sisalda ju ventilatsiooni. Enamus maasoojuspumpade pakkumisi, mis olid 280 000- 300 000EEK, sisaldasid ka sund väljatõmbe venti. Nii,et kui katlasüsteemi lahendusel juurde lisada 40000-50000EEK vent. peale, siis hinnavahe tuleb 50000EEK puugaasikatla kasuks. Vot ja see oli see summa, millepärast leidsin,et parem on valida maasoojuspump.