Katelde võrdlus Viadrus, Thermona, Atmos

[sepikoda]

Olen siin foorumites juba pikemat aega lugenud, et Viadrus katelt hirmsat moodi materdatakse ja maha laidetakse.
Eriti seda, et mingid hullud kraadid pidid varestele õhku minema.
Ega ma ka mingi spetsialist seda katel kiitma või laitma pole aga lihtsalt imelik see,
et mul on ka Viadrus U26 (10ribi ja 2 kordne suitsukäik) ja mina korstnasse (Shiedel ´ca 8meetrit) üle 300 kraadi küll saanud ei ole.
Mingeid tõmberegulaatoreid ei kasuta ja siiber koguaeg täiega lahti.
Kütmisel istub suitsugaasi temp. kenasti seal 260 kraadi peal, vesi katlas 90c ja rõhk 2bar. Puhastanud olen ka katelt nii tunde järgi,
siis kui viitsimist on.
Seega ei oskaks ma siiani nagu miskit sellest katlast sitasti arvata, aga nagu öeldakse, et "never say never"

[Külaline]

Mul atmos. Panin ka temp näiduki suitsutorusse. Temp põledes ole 300. Alla selle siis kui puud juba hakkavad ära põlema.

[Assoo]

Aga vee temperatuur on ikkagi suht kesine, üle 65kraadi ta tõusta ei taha. Ei tea miks?

Katlasse minevat veehulka tuleb piirata nii, et maksimaalsel põlemisel veetemperatuur tõuseks ca 85C.

[Assoo]

..kütab ruttu, aga mille arvelt
loomulikult suure puude ülekuluga
paigalda suitsukäigule termomeeter ja näed ahastusega kui selle osuti keerab ennast 400-450 C peale, pahemal juhul tuld täis katlal üle 500 C ..see on ju noor tulekahju !!!
tänapäeva puukatlal ei tohi see number tõusta mitte mingil juhul üle 300 C
SEE ON SELGE PUUDE RAISKAMINE !!!
nendest kolmest kõlbab ainult Atmos, kuid nõudlikuna puude niiskuse suhtes kindlustab siiski suitsugaasid alla 300, keskmiselt 280 C
veel parem variant on uuem Komforts'i turbulaatoritega katla 40 kW variant ,
sellel suitsugaasid keskmiselt ainult 200 C
aga suitsugaaside temperatuuri alandamine 450 kraadilt 200 C-ni säästab meeletu energia
ehk viies need numbrid arusaadavamasse keelde, säästab Komforts katel võrreldes Viadrus'ega 160 m2 maja kütmisel ( ca 20 000 kWh ) kasepuudega aastas 3,5 - 4 m3 kuivi kuid
kas ei pane mõtlema
4 m3 puid maksab Tallinnas kindlasti 3000 kr, Lapimaal alates Eur 130
oma kallima hinna teenib siis Komforts tagasi juba kahe aastaga, aga edasi mõelge juba ise

ISSAND INIMENE "SPETSIALIST" KAS SA KOOLIS OLED KÄINUD?

[Assoo]

Olen tihti kohanud "müüti", et puugaasikatel on nõudlik puude niiskuse suhtes.
Kas seetõttu peaks valima puugaasikatla asemel millegi lihtsama ja "niiskusesõbraliku" katla ?
Mina nii ei arva.
Ma pole küll ise küll puugaasikatlaid ettenähtust niiskemate puudega katsetanud, kuid väidan täie kindlusega, et mu enda Atmos DC32S töötab tavaliste aasta-kaks kuivanud puude või pindudega probleemideta.

Faktist et mõni katel töötab suhteliselt niiskete puudega paremini kui teine, ei ole aga praktikas tavalisel majaomanikul õieti mittemingisugust kasu, sest liiga niiskete (puugaasikatla jaoks liiga niiskete) puudega kütmine on mõtetu - ratsionaalselt mõtlev inimene seda ei tee, kuigi jah, katel seda võimaldab.

Tegelikult ei ole see "müüt" vt. http://www.atmos.cz/english/paliva-energie kõige esimene selg
itus. Ja see kehtib eranditult kõikide katelde, ahjude jms. kohta. Kuivast puust saab sooja märjast mitte. Täpselt nii nägu sa oma jutu lõpetad, märja puuga kütmine ei ole otstarbekas.

[dumbuser]

ISSAND INIMENE "SPETSIALIST" KAS SA KOOLIS OLED KÄINUD?

Mis see kool siia puutub ? Ta ongi selline. Ma ei tea miks aga tema juttu lugedes olen jõudnud kindlale veendumusele, et kõige muu kui puuga kütjad on väga mõttetut elu elanud. Tema suur lemmik on Atmos ja enamvähem kuradi kehastus on Viadrus. Võib ka olla, et ta on ise mõne mainitud vidina müügiga seotud. Aga küll ta kohe tuleb ja seletab kui loll ma olen, et üleüldse sedasi arvata julgen.

[onu uno]

Teate....see on selline eestlaslik väikekodanlik kadedus...."et vaadake minul on kõige parem katel, aga see teie Viadrus...see on täielik loodusõnnetus". Kamoon.
Endal mul oli kunagi Viadrus. Vahetasin selle nelja aasta pärast Thermona vastu. Lihtsalt Viadrus oli kole pisike, 30 cm puud mahtusid siise, ei viitsinud nii sagedasti kütta. Nüüd siis kütan Thermonat 35 kw. Väga hea katel on.
Need, kes siin kiidavad ühte katelt ja laidavad teisi, neil pole tegelikult mingeid kindlaid mõõdetud tulemusi sarnastes oludes, et üks või teine katel on kindlalt efektiivsem. On vaid tühi plära ja oletused. Nii et kütke aga oma katlaid edasi ja ärge muretsege, mis "tarkpead" suust välja ajavad. Ja kui kulub aastas kaks ruumi puid rohkem või vähem...no mis pagana tähtsust sellel on, et selle nimel võimelda?

[MakuP]

ja assoo on vist jumal, kes teab kõike
kus koolis siis käidud on ja mida tead puude põletamisest ning üldse soojustehnikast??

tean toda meest, keda siin kritiseeritud on
kuid ta jagab täiega matsu, on küttealal teinud igasuguseid katlamaju ümbruskonna maades ligi 20 aastat
tegi minust ka katlamehe ning on seletanud palju probleeme lahti
Viadrus katel on söe pöletamise katel minugi arust ega sobi eriti puude kütmiseks, kui inimesed seda juttu ei taipa, siis see on nende probleem
siin foorumis kirjutatu ja nähtu paneb imestama vahel isegi mind kui veel suhteliselt algajat
ka paigalduse poole pealt on ta proff ega salli makaronisuppi = torude ja juhtmete segadust katlamajas, selline pilla-palla on kahjuks täitsa tavaline paljudes siinsetes katlamajades
ega teda muidu Soome kutsutud hakkepuidu- ja turbakatlamaja automaatikatöid tegema ja katelt appi käivitama
ja tolles katlamajas põleb varsti 6-7 m3 haket tunnis ning suits läheb välja plastist korstna kaudu, katlamaja tööprotsess on juhitav kasvõi Uus-Meremaalt
sinna maale ei kutsuta torurägastiku tekitajaid ega oskamatuid inimesi

[küttemees Villu]

Ok, ma vaatan selle veevärgi üle, mis katlasse läheb ja siis arutame edasi. Tänud!

palju katlasse tagasivool on, kas katla termosegamissõlm toimib ja millest see ehitatud on
normaalselt peab see olema vähemalt 55-60 C olema, siis on väljuv vesi 10-15 C kõrgem ehk siis ca 70-75 C, mis on enam kui piisav nii soojaveeboileri kui ka küttesüsteemi varustamiseks

[xmbx]

Endal siis Viadrus U22, millel on olemas see temperatuuri regulaator seal katla peal, kuid ma ei oska seda tööle panna. Olen proovinud seadistada seda igasuguste kraadide peale, aga ei hakka tööle. Oskab keegi targem mõne nõuande öelda, kuidas selle tööle võiks saada?

Vot selline katel:
http://www.dinvvsbutik.se/images/Viadru ... anna_S.jpg

[Aarne]

[quote="xmbx"]Endal siis Viadrus U22, millel on olemas see temperatuuri regulaator seal katla peal, kuid ma ei oska seda tööle panna. Olen proovinud seadistada seda igasuguste kraadide peale, aga ei hakka tööle. Oskab keegi targem mõne nõuande öelda, kuidas selle tööle võiks saada?

Oletame, et sa tahad, et su katlast väljub 70`C vesi, siis kütad katla(kas-või käsitsi õhuklappi reguleerides 70`C -ni, siis ootad pisut, et temperatuur jääks stabiilselt püsim. Edasi keerad tõmbe termoregulaatori maksimaalselt lahti. Siis ühendad külge keti, sätid keti pikkuse selliseks, et õhulapp, jääks peaaegu suletuks (2-3mm). Edasi üritad katla temperatuuri hoida stabiilselt 70`c kraadi juures, selleks pead siis keerama tõmberegulaatorit vastavalt vajadusele, kas nõks edasi või tagasi, seni kuniks temperatuur sabiliseerub 70`c juures.
NB! Tuleb jälgida,et õhuklapp ikka kaitseks ka katla keemaminemise vastu ja mingist momendist( näit maks 85;C juures täielikult kinni oleks:)
Mõned tõmberegulaatorid (termopaisuvad- kahanevad) on uimasemad, teised erksamad. Näiteks ESBE on küllaltki lollikindel,
Honeywell on uimane. Rolli võivad mängida veel jõu-õlad(pikkuse ja kalde reguleerimine) ja õhuluugi raskus ja et ta ilusti vabalt liiguks.

[vuss]

annan edasi siis neda kogemused kah, sai ostetud atmos dc32s, sõber võttis wiessmann vitolig150. nüüd on katel pea aasta tiksunud ja ainus millega me meeletult vatti oleme näinud on vitolig. esiteks tahmasid kinni kohe need ökonomaiserid (tuli välja, et paar tuttavat eemaldasid need kah aasta hiljem ja puid hakkas vähem minema) nende kättesaamine on aga paras peavalu, sest insenerid pole eriti mõelnud puhastusluukidele, sees on ava 5x35cm millest labade eemaldamine on paras ajukirurgia. teiseks hädaks on see, et vitolig puhub õhu, atmos imeb õhu. seega on puude lisamine atmosega ohutu isegi kinnise siibri korral. kolmandaks lülitub vitolig välja kui vee temp on 80 jõudnud. nii ta siis sussutab ja kustutab seda ahjutäit 12 tundi. tegime võrdluse. sama koguse puudega sain mina 1,1 tonni vett temperatuurini 95 ja seda 2-3 tunniga. temal kulus 900 liitri jaoks 12 tundi ja vesi oli kõigest 60. lisaks pigitab see sussupussutamine meeletult katelt. kusjuures mõlemal on suitsugaasid umbes 270-300 kandis. aga erinevuseks see, et atmos laseb kütta vett ka 110c juures, aga viessmann üle 78 c eriti välja ei anna. katla puhastamine on samuti peavalu. atmosel on suurem luuk ja paremini puhastatav küttekolle. lisaks saab lihtsalt tagumistele ribidele ligi. üks oluline erinevus veel. atmos lülitab laddomati välja kui tuli kustunud. vitolig jätab aga tööle kuni veetemperatuur on 60c. seega kui sul õnnestubki läbi häda see 80c kuidagi tünni saada siis pärast kaob see 20c ikkagi korstnasse kuna pump tassib köetud vee ikkagi katlasse.

[raimz]

Sellel teemal palju vastukaja ja kommentaare. lisan siis kah

Oman Viadrust U22, 7 ribine. Kütab 1.6 kandist akupaaki,( küttepind 150m2). Teeb oma töö ilusti ära. Lugesin siin temperatuuridest, et palju keegi katlasse laseb jne. Mina olen vist liiga kõrgete temperatuuridega kütnud. 1 ahjutäis põleb ca 1.5h. Akupaaki olen vett lasknud lubatud maksimum 95c. Suitsugaaside temp. pole veel mõõtnud, kuid ostn kindlasti termomeetri ära juba huvi pärast vaatab palju korstansse kütan....praegu arvan et ca 4-500c läheb korstnasse...mis on igati palju...praegu lihtslt puud põevad ruttu ära tõmme on meeletul kõva. Korsten on kivist ca 8-9m kõrgune. Ktelt puhstan tunde järgi(1-2 korda kuus).
Siin räägiti et kui 65-70c vett katlast akupaaki lasta(ehk trosserklapp sulguks 80-85c juures) pidavat ära kütma boileri ja küttesüsteemi. Aga mis temperatuuridel katlas pigi ära põleb, kui see peaks tekkima? Kasutan küll ca aasta-kaks kuivanud puid, ehk pole märjad, kuid siiki minu arust on sees sussutamine ja olen katlast masimumi võtnud. Praegu on reguleeritud drosserklapp 95-100c pealt sulgema. Paar-kolm korda on juhtunud ka selline asi et puid lisades on regulaatori keti lüli risti jäänud(luugi asend muutub kohe) ja hiljem tagsi tulles on katlas temp. küündinud 110-120c-ni (ka akupaagis). See vist on nati ohtlik?

Terv. Raimz

[dumbuser]

Viadrus U26 7 ribi, söega. Maja on osaliselt soojustatud. Ühe katlatäie söega saab 1,5 m3 akupaagi ülevalt alla 95 kraadini ajada, ka sel juhul kui kogu esimese korruse põrandaküte koguaeg järgi on. Hetel siis ligi 100 m2. Kui ilmad soojemad on (rohkem kui -7) siis läheb ühe katlatäiega vesi ka üle 100 kraadi. Sestap pean enamuse ajast kolmveerandi katlatäiega kütma. Puhastan paar korda nädalas (seest ribide vahelt sodi välja) Korra kuus lükkan põhjalikumalt puhtaks, kõik käigud, suitsutoru, jne. Kütmine ise võtab aega umbes 16 tundi. See on siis vana tuhk välja (söe puhul seda ikka tekib), uus katlaäis sisse, tuli otsa ja minema. Söe ja tuhaga mäkerdamine läheb umbes 15 minutit. Ja edasi pole enne järgmist korda vaja midagi teha. Puudega kütmisel peab vist tihedamini katla juures käima. See talv kütsin üle päeva. Hullust söetolmust aga ei saa aru. EI tolma ta midagi. Vbl ka asi selles, et katla ja söepunkri vahet on kõva poolteist meetrit. Temperatuuri kohta ei oska öelda, pole kunagi mõõtnud aga eks ta sinna 300 kanti peaks jääma. Katlapump käivitub suitsutoru pealt ja kui seda temperatuuriandurit näppida siis üle 180 kraadi pole õnnestunud pumpa käia ajada. Kui arvestada, et sees liikuv kuumus ei jõua kõik suitsutorule üle kanduda siis on reaalne temperatuur kõrgem. Eks see number seal käivitusregulaatoril lihtsalt indikaator on aga vast üle 100 kraadi ei valeta. Pumba anduriks on siis Laddomat. Katla küljes olevat temperatuuri piirajat kasutan ka (see mis kuuma vee korral õhuklapi kinni paneb). Veel panin suitsutorule õhuhulga piiraja, suurema tuulega on ta ikka päris lahti. Sealt lahtisest avast sisse piiludes pole kordagi leeki näinud. Kuigi see klapp on mööda suitsutoru minnes katlas umbes poole meetri kauguse ja algul ähvardati, et sul käib leek lahinal korstnasse. Eks ta üks isetehtud asi ole (tähendab tükid on ikkagi kõik soetatud aga kokku monteeritud on ise) aga kuna ma sain selle kahe tööpäevaga kokku pandud ja firma küsis sama asja eest ligi 50 kilo siis ausõna oli mul sellest kahju. Kindlasti saab midagi paremaks teha aga hetkel olen sellise asjaga rahul. Olen sinna lisanud ka mõned andurid (kapillaartorudega), et kui kõik on maha jahtunud siis pannakse ka igasugu pumbad seisma ja õhuaugud kinni. Kes see ikka viitsib koguaeg neid klappe ja pumpasid lülitada. Kui nad aga niisama uhavad siis on ka jama. Heameelega kuulaks mõnda soovitust, mis parameetreid mõõta/uurida, et mingisugust aimu saada, palju mul seda soojusenergiat niisama minekut paneb. Seda siis katla ja põlemise koha pealt, mitte maja soojustusest tingituna.

[ulasemees]

to:dumbuser
Mul on ka sama katel, köetav pind ka 110 m2, aku paak 1500l .Kütan ka söega.Selgita lähemalt, kas ahjutäis kivisütt korraga ja kas tõesti ahjuukse kõrguseni? Ja põlemine siis 16 tundi või sain valesti aru. Akupaagi sellist temperatuuri nagu kirjutad, 90 kraadi vesi paagis ka allosas ma ei ole saavutanud. Nagu aru sain,toimub see kõik ühe kütmistsükliga?

[dumbuser]

Ukse servani ei julge enam panna. Umbes 8 cm allpool ukseserva. Muidu läheb asi lihtsalt keema. 16 tundi põlemine on siis nii, et süütamisest kuni mahajahtumiseni. Põlemine ise on vast ikka lühem aga ma arvestasin ka selle aja sinna kui süsi hõõgub ja seda aega nüüd väga vähe küll ei ole. Aga on ka nii juhtunud, et 24 tundi peale süütamist on ikka veel hõõguvaid kivisöetükke näha. See kui kuumaks paak läheb sõltub ju sellest ka, palju sealt maja tarbeks mingil hetkel läheb. Mul on ainult põrandaküte, ilmselt on radiaatoritega mingi muu tulemus. Kõige karmim laks oli nii, et ülemine seier näitas 108 kraadi keskmine kuskil 100 ja alumine 95. Pärast seda ei julge enam niipalju sütt alla laduda. Katlast tuleb lihtsalt hetkel rohkem energiat, kui paak ja maja korraga suudavad ära raisata. Varsti peaks ka teine korrus järgi tulema, ehk läheb siis paremaks. Kaugemas plaanis on ka osa keldrist küttega ja siis peaks asi juba mõistlik olema,, ükskõik kui täis see katel laduda. Suurem akupaak ei mahtunud mul aga kuidagimoodi sinna katla juurde. Kui veel huvitab siis privas või lauria(at)uninet.ee

[ulasemees]

Aitäh!
Vastus on ammendav.

[Külaline]

ja kas sütt mitte pealt ei läideta?

[dumbuser]

Ma panen ka söe pealtpoolt põlema. Tossab vähem, haiseb vähem, katel ja korsten ei lähe nii ruttu igasugu jama täis. Miinused on ka. Nimelt läheb ühtlaseks põlemiseks päris pikalt aega. Katlas olev vesi läheb ainult ülevalt soojaks ja katla küljes olev õhuklapp käib mitu korda kinni-lahti enne kui asi stabiilseks jääb. Sissetulev jahe vesi ei segune kuuma veega ja läheb ainult pisut soojemaks, enne kui katlast välja läheb. Pikema aja peale muidugi hakkab see segunemine ka paremini toimuma. Aga mul läks sellest arusaamiseks ikka üsna mitu aega, kuna jõledalt käis närvidele, et katla seier (mis on väljuva vee suhtes kõige kaugemas punktis) näitas ligi 90 kraadi ja see seier mis on väljuva vee toru küljes näitas kuskil 60, et mis jama see on. Sellist jama ei ole siis kui süsi altpoolt põlema panna või kui lihtsalt vähem sütt katlasse panna. Aga võib ka olla, et ma kasutan süütamiseks liiga palju materjali ja vesi läheb liiga kuumaks ning tekib väga suur temperatuuride erinevus. Teoreetiliselt saaks asja ka siis paremaks teha, kui väljuv vesi võtta katla eesosas olevast torust. Hetkel on seal lihtsalt pime (selle plekist lataka taga). Siis ei saaks see kuum vesi kuskil seisma jääda kuna ta tekib täpselt sinna, kus on väga intensiivne vee liikumine. Mul pole aga aimugi, mismoodi see praktikas välja kukub, ehk siis mis muud mured sellega kaasnevad ja seega ma pole isegi mitte tõsiselt mõelnud, kas sellise jamaga on vaja tegeleda.

[raimz]

kas söega kütmine üle ei viska? Saab küll palju energiat kätte, kuid sama palju kui katlasse paned võtad ka välja ju!!?? Ja pesu väljas ka kuivatada ei saa....katlamajas spets ülikond kütmise ajaks? Puudega palju mugavam ju. Palju süsi üldse maksab tänapäeval?

[dumbuser]

Mitu korda sa õhtul katla juures käid ? Ja talvel üldiselt kuivatavad kõik õues pesu. Tahma ja tolmu kohta ei oska küll öelda, et seda oleks rohkem kui mõne suure magistraali ääres. Kui sa kuuma tuhaga tegeled siis see lendab nii või naa laiali. Mugavuse kohta ei oska öelda, naabril on puudega kütmine, mina küll ei viitsinud neid koguaeg laduda ja tuppa tassida. Hinda võid ise uurida. Kindlasti leiad sa koha kus süsi on veel kirvem kui gaas või õli. Aga eks igaüks kiidab oma per.et. Ja ole täitsa muretu, gaasiga kütjad ei saa lisaks minule ka sinu hobist aru. Ükskord kui ma miljonäriks hakkan siis tekitan mingi õhk vesi süsteemi. Aga hetkel pole raha selle jaoks ja korra õhtu jooksul keldris käi jaksan ka veel.

[raimz]

Miks siis väljas talvel pesu ei kuivatata? ikka kuivatatakse. Naabril kogu aeg ripvad...krt kui peaks süsi proovima siis ta killib mu ära kui pärast linad mustad ....ja valgel lumel erit hästi näha. Ja suvel kütan kaaaa. Kütan katlaga akupaagi kuumaks ja saan sooja vett nädal aega(odavam kui elektriga).
Ei raske mul ka pole kütmas käia, käin kütmis tsükli jooksul 2-3 korda laadimas/kontrollimas.

[ulasemees]

Lõuna Eestis oli jaanuaris kivisöe hind 2700 kr/tonn+ transport

[raimz]

palju see kulu huvitav olla võiks? (keskmise suurusega katla puhul), omal viadrus U22/7

[Ogenz]

Härrased,

Sai ka Viadrus paigaldatud. Iseenesest saab toa soojaks küll. Vahel on ka 0,8m3 akupaak, kuid seda juba naljalt paari sületäiega soojaks ei saa. See omakorda tähendab seda, et juba hommikuks on ülemisel korrusel radikad külmad ja vaid all betooni valatud põrandaküte on tänu betooni akumulatsioonivõimele soe. Kas see on normaalne või võib kuskil kahtlustada soojakadu. Kõikvõimalikud paagid ja torud olen maksimaalselt ära soojustanud.

Kui kellelgi head nõu anda siis:

Kristjan

56484030