Päikesepaneelide hinnapakkumised

[trebla]

Taastuvenergiat toodeti 2020 Eestis pea sama palju, kui mittetaastuvat https://majandus24.postimees.ee/7157778 ... 1574767248

2020/2019 päikeseenergia võrkuandmine rohkem kui kahekordistus...
Kas selle aasta jooksul jälle kahekordistub?

Ega päikeseenergia kohta miskit arvestust ma pole kuskilt leidnud, võtsin lihtsalt Eleringi exceli tabelist taastuvenergia numbri ja lahutasin sealt maha need muud taastuvad, mis seal "sh" ridade peal olid:
https://elering.ee/elektrisusteemi-ulev ... ember-2020
Kui seda teemat siin 2015 jaanuaris veeretama hakati, siis 2014 detsembris oli võrku antud 958 kWh päikeseelektrit ning terve 2014 aasta peale kokku 542 MWh.

Täna vaadates tuli ainuüksi mullu detsembris 706 MWh ja 12 kuu peale kokku 120 GWh.

Ehk siis meie teema käsitlemise käigus on toodang kasvanud üle 200 korra...

[onusnooker]

Minu jaama andmed eelmisest aastast põhimõtteliselt puuduvad, ilmselt nii ka paljudel teisel kes aastalõpus jaamad legaalseks said. Aasta lõpus jaamad ei tooda midagi erilist. Pigem oleks huvitavav teada mitu neid oli, kes eelmime aasta ei jõudnud omi asju valmis kas siis paigaldaja süül vms iganes põhjusel. Antud aastal toetuste jagamine läbi, ilmselt nii mõnigi paneelimüüja pakib oma kontori kokku...

[trebla]

No seda saab lihtsalt näha selle järgi palju järgmiste kuude toodangud aastatagusega võrreldes kasvavad.
Minuteada ka paljud megavatised on küll valmis aga ootavad veel ühendamist.

Mudisn seda eleringi tabelit ja sain sinna ilusa graafiku juurde aga seda siia niisama lihtsalt kopeerida ei saa.. ?

Sellel aastal võib ju rahulikult jaamu edasi teha - tuleb teha vaid kaks korda odavamalt kui mullu....

[Ardi]

No seda saab lihtsalt näha selle järgi palju järgmiste kuude toodangud aastatagusega võrreldes kasvavad.
Minuteada ka paljud megavatised on küll valmis aga ootavad veel ühendamist.

Mudisn seda eleringi tabelit ja sain sinna ilusa graafiku juurde aga seda siia niisama lihtsalt kopeerida ei saa.. ?

Sellel aastal võib ju rahulikult jaamu edasi teha - tuleb teha vaid kaks korda odavamalt kui mullu....

Ilmselt hakkavad tulema nüüd mingi investeeringutoetuste laadsed meetmed. A-la omaosalus 70% ja toetus 30% või midagi sarnast.

[trebla]

... Ilmselt hakkavad tulema nüüd mingi investeeringutoetuste laadsed meetmed. A-la omaosalus 70% ja toetus 30% või...

see oleks mõistlik, aga ei paista küll kuskilt, et energiavoliniku või keskkonnavoliniku kontorist liikmesriikidele selliseid rahasummasid või kasvõi juhendeid oleks lìikumas.
Küll aga tambitakse raha transpordisektori heidete vähendamiseks.

väike võrdlusarvutus:
elektriauto ostjat toetatakse 5000 euriga millest reaalselt kätte saab ta 4000. Viies tuhat läheb maksuna kohe riigile tagasi. Selle 4 tuhandega asendatakse üks keskmiselt 150 g/km CO2 emiteeriv naftaauto elektrikaga ja omanikku kohustatakse sõitma sellega 80 000 km ehk riik ostab temalt 12 tonni CO2 säästu.
Justkui säästutonni hind tuleks 333 €.
Kuid samal ajal jääb riigil selle läbisõidu pealt saamata lisaks kütuse aktsiisi- ja käibemaksu umbes 5 senti km kohta. Ehk siis lisakulu veel teine 4000 eurot ja säästutonni hind tuleb 666 eurot.

Sellega säästmine küll veel ei lõpe. Elektriautode entusiastid väidavad, et autod peavad rahulikult vastu ka 300+ tuhat km. Peastarvutamise lihtsustamiseks eeldame siiski 240 000 km , mis tähendab, et kokku säästetakse 36 tonni CO2 aga mõju riìgi rahakotile on 4000 toetust + 12 000 laekumata makse = 16 000 €.
Ehk säästutonni hind 444 €._-

Kui riik toetaks ühte 20 kW päikesepargi rajajat selle 4000 euriga ja heas asukohas Eestis toodab iga vatt aastas 1 kWh ehk kokku see park 20 000 kWh/a ning et kuuldavasti emiteerib Narva põlevkivielektritootmine 1 kg CO2 iga toodetud kWh kohta, siis säästaks selline PV paigaldis 20 tonni aastas ja 25 aastase eluea jooksul 500 tonni. Tonni hind riigile 8 €.
Väidetavalt on ka 50 aastase elueaga paneele... seega saaks riik tonni ka 4 euriga...

Sajakordne erinevus...

[Ardi]

... Ilmselt hakkavad tulema nüüd mingi investeeringutoetuste laadsed meetmed. A-la omaosalus 70% ja toetus 30% või...

see oleks mõistlik, aga ei paista küll kuskilt, et energiavoliniku või keskkonnavoliniku kontorist liikmesriikidele selliseid rahasummasid või kasvõi juhendeid oleks lìikumas.
Küll aga tambitakse raha transpordisektori heidete vähendamiseks.

väike võrdlusarvutus:
elektriauto ostjat toetatakse 5000 euriga millest reaalselt kätte saab ta 4000. Viies tuhat läheb maksuna kohe riigile tagasi. Selle 4 tuhandega asendatakse üks keskmiselt 150 g/km CO2 emiteeriv naftaauto elektrikaga ja omanikku kohustatakse sõitma sellega 80 000 km ehk riik ostab temalt 12 tonni CO2 säästu.
Justkui säästutonni hind tuleks 333 €.
Kuid samal ajal jääb riigil selle läbisõidu pealt saamata lisaks kütuse aktsiisi- ja käibemaksu umbes 5 senti km kohta. Ehk siis lisakulu veel teine 4000 eurot ja säästutonni hind tuleb 666 eurot.

Sellega säästmine küll veel ei lõpe. Elektriautode entusiastid väidavad, et autod peavad rahulikult vastu ka 300+ tuhat km. Peastarvutamise lihtsustamiseks eeldame siiski 240 000 km , mis tähendab, et kokku säästetakse 36 tonni CO2 aga mõju riìgi rahakotile on 4000 toetust + 12 000 laekumata makse = 16 000 €.
Ehk säästutonni hind 444 €._-

Kui riik toetaks ühte 20 kW päikesepargi rajajat selle 4000 euriga ja heas asukohas Eestis toodab iga vatt aastas 1 kWh ehk kokku see park 20 000 kWh/a ning et kuuldavasti emiteerib Narva põlevkivielektritootmine 1 kg CO2 iga toodetud kWh kohta, siis säästaks selline PV paigaldis 20 tonni aastas ja 25 aastase eluea jooksul 500 tonni. Tonni hind riigile 8 €.
Väidetavalt on ka 50 aastase elueaga paneele... seega saaks riik tonni ka 4 euriga...

Sajakordne erinevus...

Narva jaamdaga võrdlemine on kohatu, kuna Narva jaamu ei hoita enam pidevas töös vaid reservis. Lisaks ei jätku praegu kohati võimsusi päikesejaamade elektri ärajuhtimiseks. Näiteks Rapla alajaama piirkonnas ei anta praegu liitumisi uutele PEJ, kuna pole piisavalt võimsust. Olukord loodetakse lahendada järgmisel aastal.
4000eur 20kw jaama rajamisel on sisuliselt 20% toetus, ehk käibemaksu võrra toetus, seega riigi jaoks 0 kuluga toetus.
PEJ omatarbimise korral jäävad riigile samuti jäämata maksud (käibemaks,aktsiis, taastuvenergiatasu).
Autode puhul võrdluseks ka see, et sisepõlemismootoritega autod vajavad ka rohkem hooldust (õlivahetused ja muud mootoriremondikulud), seega jäävad riigil saamata ka nende pealt kasseeritavad maksud (käibemaks jne)

[Kalvis]

Raplas on probla selles, et Levi ei soovi muuta arvesteid kahesuunalisteks oma liitumispunktis. Võrk võtab suurepäraselt vastu, on vägagi tugev. Ennist ütlesin, et Levi kiusab kliente 1 biti muutmise pärast arvestis hinnakirjaga aga saab ise täpselt samamoodi peksa.

Kui üldse riiki huvitaks "kasulik" raha kulutamine siis prioriteedid peaksid olenma hoopis sellised:
1. Majade soosjustamise toetus. Iga kulutatud € on puhas sääst.
2. Taastuvenergia toetus. Iga toodetud kWh on CO2 vaba. Kui toetusega on asi nulltasemel, st. enne tootmisseadme surma suudetakse vaid ehituskulud tasa teenida - sel juhul on tegu raisatud rahaga.
3. Elektrikärud ja vesinikutootmine. Eestis oleks ainus vesiniku tarbija olnud kütuste rafineerimise tehas. Seda aga Eestis pole. Samuti ükski elektriauto ei vähenda CO2 - seega on tegu puhtalt raha põletamisega. Ja tegu on üsna kallite autodega.

[onusnooker]

Majade soojustamist on ju Kredex poolt toetatud? Vanemate elumajade

[Kalvis]

See on kord olnud ja siis pole. Neil on mitmed huvitavad lisatingimused, mis kas vähendavad abisummat või tulebki odavam ilma toetuseta.

[xxx111]

Igasugune "toetamine" nii PV kui EV auto tuleks lõpetada niipea kui võimalik
Kes soovib "teeb oma rahaga" - ja siis vaatab "kui tasuv" on...

[Kalvis]

Kui valitsus kuulaks üldse kedagi...

[Ardi]

Raplas on probla selles, et Levi ei soovi muuta arvesteid kahesuunalisteks oma liitumispunktis. Võrk võtab suurepäraselt vastu, on vägagi tugev. Ennist ütlesin, et Levi kiusab kliente 1 biti muutmise pärast arvestis hinnakirjaga aga saab ise täpselt samamoodi peksa.

Kui üldse riiki huvitaks "kasulik" raha kulutamine siis prioriteedid peaksid olenma hoopis sellised:
1. Majade soosjustamise toetus. Iga kulutatud € on puhas sääst.
2. Taastuvenergia toetus. Iga toodetud kWh on CO2 vaba. Kui toetusega on asi nulltasemel, st. enne tootmisseadme surma suudetakse vaid ehituskulud tasa teenida - sel juhul on tegu raisatud rahaga.
3. Elektrikärud ja vesinikutootmine. Eestis oleks ainus vesiniku tarbija olnud kütuste rafineerimise tehas. Seda aga Eestis pole. Samuti ükski elektriauto ei vähenda CO2 - seega on tegu puhtalt raha põletamisega. Ja tegu on üsna kallite autodega.

Mul on 2 suunaline voolumõõtja vahel, aga nad ei sõlmi võrgulepingut, isegi mikrotootjatega, väiketootjatest rääkimata, kuna piirkonna alajaamal pole piisavat võimsust. 2022 ehitatakse uus alajaam, siis saab liituda.

[Kalvis]

Sa ei saanud aru - Levil puudub Rapla Alajaamas Eleringiga kahesuunaline leping. Nii nagu nad kotivad oma kliente ei saa Levis suurde võrku müües sentigi! Ja kuna nad ei saa siis nad ei lase ühtegi uut tootjast liitujat juurde Rapla alajaamas. Ja analoogselt küsitakse Levilt üsna krõbe summa, kui nad tahaksid seda ühte bitti arvestis muuta!

[Ardi]

Sa ei saanud aru - Levil puudub Rapla Alajaamas Eleringiga kahesuunaline leping. Nii nagu nad kotivad oma kliente ei saa Levis suurde võrku müües sentigi! Ja kuna nad ei saa siis nad ei lase ühtegi uut tootjast liitujat juurde Rapla alajaamas. Ja analoogselt küsitakse Levilt üsna krõbe summa, kui nad tahaksid seda ühte bitti arvestis muuta!

Mina sain sellise vastuse
Hetkeseisuga on loota, et Elering tugevdab läbi võrguehituste võrgutugevduse aastaks 2022. Kuna hetkel Ületan Rapla piirkonna alajaamas tootmine tarbimist tippu koormus hetkedel, ei saa enam Rapla piirkonna alajaamaga tootjaid liita.

[Urmas]

Mina sain sellise vastuse
Hetkeseisuga on loota, et Elering tugevdab läbi võrguehituste võrgutugevduse aastaks 2022. Kuna hetkel Ületan Rapla piirkonna alajaamas tootmine tarbimist tippu koormus hetkedel, ei saa enam Rapla piirkonna alajaamaga tootjaid liita.

Mida see tähendab? Et kui oma PV-de poolt toodetut ära ise ära ei tarbi, siis vaata ise kuhu ülejäägi pistad? Kellele selllisel juhul jääb riiklikult lubatud "õigustatud ootus" toetustele? Annad EV kohtusse? Arusaamatu?

[Urmas]

Loomulikult aja sellega ise samakat või ärrita vihmausse maast välja. Soovitus see omale p..e pista on vast liialt eluohtlik.

Samakat ka ajada ei tahaks, sest sellele litsentsi saamine maksab ja lükkab omakorda PV paneelide tasuvuse määramatusse kaugusesse.
Kommentaari viimase lause kohta- võiks peršše pista küll, aga EV-s on pärijate jaoks matusetoetus sama pisku kui PV-st saadav "õigustatud ootuse" tulu. Kusjuures laenud PV ostuks jäävad +/- otsad korraga peršše pistnu pärijte kanda, kui nad pärimiseakti vastuvõtu tseremoonial notari juures ei loobu nendest.

[Kalvis]

Nüüd saite õigesti aru - kui tootmine ületab tarbimist siis sellesama kahesuunalise arvesti mittearvestamise tõttu ei saa Levi ühtegi senti Eleringilt. Ja seepärast saadki just sellise vastuse.

[xxx111]

No, aga mida siin hüpata, kui alajaam/ liinid/ teised tarbijad seda läbu vastu ei võta? Loomulikult aja sellega ise samakat või ärrita vihmausse maast välja. Soovitus see omale p..e pista on vast liialt eluohtlik.

Täiesti õigustatud kommentaar...
Ja nüüd peaks olema nii, et need "lisavõimsused" mis on vaja välja ehitada tuleks rahastada just neil PV soovijatel... (sest mitte kellelgi teisel seda vaja pole)

[ping]

Olen siin juba aastaid tagasi kirjutanud, et iga alajaama piirkonnas saab ainult teatud koguse P/V energiat võrku suunata, mille kogus sõltub alajaama trahvost ja kes tootmisseadme ehitamisega hiljaks jääb see enam müüa ei saa.
Selle mõistmiseks on vajalikud mõningad eelteadmised elektrist.
P/V seadmete liitumiste algusajal anti mõnes külas liiga palju liitumislubasid välja ja EE pidi vastavalt lepingule ise oma kuluga trahvod väljavahetama, aga nad õppisid ruttu võimsuse piiri arvutama.

Kordamine on tarkuse ema!

Selle postulaadi peaks siia suurte tähtedega kirjutama: Elektrit on vaja toota siis ja nii palju, kui on tarbimist. Kipub vist suure tuhinaga meelest ära minema.

[Urmas]

Kordamine on tarkuse ema!

Paluks olla tolerantsem erisuste suhtes! Ehk lihtsalt "lapsevanem", järjekorranumbrid jätame poliitkorrektsuse huvides mängust välja, lapsevanem number 2 võib solvuda.

[trebla]

..., et iga alajaama piirkonnas saab ainult teatud koguse P/V energiat võrku suunata, mille kogus sõltub alajaama trahvost ja kes tootmisseadme ehitamisega hiljaks jääb see enam müüa ei saa..

tahaks võrrelda autodega... igale tänavale mahub vaid teatav arv autosid ja kui neid on rohkem, siis tänaval tekib ummik.
Autosid võib igaüks osta enesele nii palju kui tahab kuid sõitma alati igale pole ei mahu.... seega muutub järgmise mehe autoost kasutuks.
Küll aga saaks elektriga nii teha, et kui tootjaid lisandub rohkem, siis jagatakse võrgu läbilaskevõime tootjate vahel proportsionaalselt.
Praegu on esimene ostja reserveerinud omale osa võrgu läbilaskevõimest aga ei suuda seda alati ära kasutada...

[xxx111]

Mida siin võrrelda ja arutleda?
Tehke niipalju kui tahate aga tehke oma raha eest (sh vajalikud "võrgulisad")
Muud polegi arutleda...

[trebla]

sel juhul võrku lastaksegi nii palju kui võrk läbil laseb. Ehk siis nii palju kui on tarbimine.
Ja saadav tasu põhineb turumajandusel, kui nõudlus on suurem kui pakkumine, siis hind tõuseb.
Seega on põhjust investeerida akudesse. Mõlemal, nii tootjal kui tarbijal.
Talveks salvestamine jääb muidugi riiklike programmide ülesandeks -st piisavad üleeuroopalised ühendused .

Kui praegu on keegi reserveerinud enesele müügivõimsuse, siis naaber ei saa üldse õigust müüa, isegi kui ta toodaks teisel ajal. OK ilmselt on see läbi räägitav, aga seni selliseid keisse vist eriti pole...

[Kalvis]

Veidi vigaselt aru saadud. Alajaamas pole vaja ühtegi trafot välja vahetada vaid Levi peab Eleringiga kahesuunalise lepingu sõlmima nii nagu klient peab Leviga sõlmima arvesti kahesuunaliseks muutmiseks. Levi saab müüa tootmist niipalju kui on selles piirkonnas tarbimist (ja see info on olemas). Kui Levil piirkonnas on tootmine suurem tarbimisest siis ta toodetud elektri eest raha ei saa ja seda luksust Levi lubada ei saa.
Trafod ja võrk on tegelikkuses kahesuunaline. Raplas võiks Levi toota kasvõi 100 MW aga tarbimine on vaid 30 MW. seega Levi saabki vaid 30 MW jagu tootmist välja müüa kuigi võrk kannataks vabalt 100 MW tootmist välja.

[Ardi]

Veidi vigaselt aru saadud. Alajaamas pole vaja ühtegi trafot välja vahetada vaid Levi peab Eleringiga kahesuunalise lepingu sõlmima nii nagu klient peab Leviga sõlmima arvesti kahesuunaliseks muutmiseks. Levi saab müüa tootmist niipalju kui on selles piirkonnas tarbimist (ja see info on olemas). Kui Levil piirkonnas on tootmine suurem tarbimisest siis ta toodetud elektri eest raha ei saa ja seda luksust Levi lubada ei saa.
Trafod ja võrk on tegelikkuses kahesuunaline. Raplas võiks Levi toota kasvõi 100 MW aga tarbimine on vaid 30 MW. seega Levi saabki vaid 30 MW jagu tootmist välja müüa kuigi võrk kannataks vabalt 100 MW tootmist välja.

Mina sain vastusest nii aru, et Elering peab mingit võrku hakkama ehitama ja see pidi valmima järgmisel aastal. Siis saab liituda. Mingist kahesuunalisest arvestist pole juttugi.
Kuna riigil on soov taastuvenergiatootmist suurendada, siis on ka tema asi luua selleks võimalused. Kui on olemas juba valmis jaamad enne sobivat võrku, siis tuleb ehitada/tugevdada võrk. Nagu ma kirjast aru saan, et probleem pole mitte selle võrguga, mis on Elektrilevi majandada vaid just selle võrguga, mis on Eleringi haldusalas. Kuna aastalõpuga anti teada kõigist valminud PEJ -dest, siis on Eleringil hea oma võrguehitustöid planeerida. Võib-olla hoopis rajatakse tipuenergia ärakasutamiseks hoopis vesiniku tehased, uue valitsusliidu kokkuleppe põhjal.