Ehitusfoorum

Kahjuks on Fujitsu taimeriga juhtimine tõesti selline, et märkides korra kellaajad , ongi see märkimine vaid üheks korraks ja korduvalt ei rakendu.

Talvevarustus : kompressori karteri soendus ja välisosa põhja soendus on sinna aretatud ikkagi põhjusega. Reeglina jäävad soendused pingestatuks kui juhtpuldist seade välja lülitada. Selleks et pinged maha võtta peaks seadme peakaitsmest välja lülitama. Samas võiksite ette kujutada kui teil on auto mootoril lisavarustusena elektriline karterisoendus ja õues on -20C , vaevalt et leidub autokasutajat kes seda soendust ei kasutaks .
Põhjus , miks valmistajatehased annavad väisemad lubatavad - temp kui edasimüüjad, on just see et ei soovita võtta võimaliku puuduliku õlitusega seotud probleeme.
Kui on tekkinud mingeid huvitavaid mõtteid , siis peaks eeskätt ikkagi paigaldajaga arutama.

Praeguste külmadega lükkasin Fujitsu ÕSP nupust välja ja kütan ahju ning radikaga.
Kas peaksin seadme ka vooluvõrgust välja tõmbama?
Ennem nagunii pumpa sisse ei lülita kui temperatuur jälle normi piires.

Jaan55 kirjutas:Kas peaksin seadme ka vooluvõrgust välja tõmbama?

Samas olukorras olles kasutan ma sellisel ajal ÕSP-i siseosa ventilaatorit ahjusooja lae alt põrandale puhumiseks.

Jaan, miks kütad radikaga, ÕSP (kui tootja lubab nii külmaga kasutada), on ikkagi ökonoomsem kui elektriradikas. Kui tootja alla 15 miinuskraadi ei luba kasutada, siis muidugi, parem mitte ruunata vaest masinat. Endal kütab kenasti. Täna hommikul panin ka arvesti näidu kirja, sättisin tempiks 16 kraadi (ei ela sees) ja vaatan palju võtab siis. Külma tõttu ei tehtud elektrilülitust ära, seega ei saa veel eraldi arvesti pealt mõõta.

ahjusooja toas ringiajamiseks õsp-i ja selle küttekaablit käiata on küll geniaalne mõte.

Oled vist eilane. Ahjudel on halb komme soe lae alla toota aga sealt ei taha see mitte kuidagi põranda suunas liikuda. Olen näinud küll kohalike külameistrite aretisi - kellel propeller nööridega laes, kellel oli vent toru koos köögikubuga põrandale suunatud - kole vaadata. ÕSP on see funktsionaalsus nagu rusikas silmaauku olemas ja on paigaldatud silmale sobivasse kohta.

Lgp Öko Noom!

Sinu postituse alatoonis kõlab tüüpilise eestlase ärapanemis- ja sõimamistaotlus.

Pole ju väga raske oma postitus formuleerida viisakalt:

"Ma ise kaldun arvama, et õsp kasutamine ahjusooja levitamiseks toas ei ole kõige kasulikum, sest see kulutab elektrit (ventilaatori ning lisaks tavlevarustuse elektrikulu). Või on sul enda kogemusele tuginedes ikka mingi erinevus, et oled selle kasuks otsustanud?"

Ja nii jääb su küsimusest/tõdemusest kõigile parem mekk suhu.

Ehh, Kalvis samasse auku!

rmati kirjutas:Kui oli kaitse läbi siis 50% tõenäosusega välisvendi mootor. Seadmelt pinge maha , kaitse vahetada, välisvendi pistik lahti ja uuesti käima. Kui algul ei esine veateadet ja välisosa käivitub siis asi vendi mootoris.

Kiskusin täna asja laiali ja testisin ära, ventilaatori mootori ühendasin lahti ja enam errorisse ei läinud. Võtsin ventilaatori mootori maha ja vaatasin sisse, suurt kiip on kärsanud, vaevalt kiibi vahetamine aitab?
Kes ja mis hinnaga uut mootorit pakub, seadme kood on 9601815013 (MFE-63NOL/MFE-28JO)

Tänan,
Andri

Mootorit küsi FSK Soojuspum ja Konditsioneer OÜ-st.

Samas olukorras olles kasutan ma sellisel ajal ÕSP-i siseosa ventilaatorit ahjusooja lae alt põrandale puhumiseks.



Ventilaator on kuskil 40w ja sellega koos välisosa ei rakendu nii, et ahjusoe saab toas hästi liikuma ja seda ainult siseosaga.

kodanik Valge kirjutas:nu põhimõtteliselt ei ahvatle enam selle aparaadi juures midagi........ligtsalt ostsin selle lollli peaga astranelli affidelt ja vedeleb nyyd karbisees kodus ....ei julge ylesse ka panna kuna see maxab ka raha ...pärast pole masinast tolkugi . iseensest on tegu ju 2 siseosaga aparaadiga......igatipidi olen perssest saanud kui aus olla ..........kui kellelgil peax olema huvi selle CLIMOO vastu siiis palun minu mail on valge465@hotmail.com ja võin symboolse tasu eestära myya.

aga kas sellest yleyltse on mingit kasu kui paigaldad see sama masin korterisse mis on 2 eri tasapinnal 1 korrus sokkel ja 1 korrus.....kokku 85 m2.......äki keegi tahab vahetada cliimo oma mõne vähemvõimsama pilli vastu mis mulle sobix.

Kes ei tea sõna ÜLDSE kirjapilti, saabki p... Harituse esmaaste algab emakeelest.

Talvevarustus on ventilaatori töötades täiesti välja lülitatav.Seade uuena on koos pistikuga aga kui otse kilpi kaitsme alla panna kas siis 24/7 piniseb küte?Seal mõned otsad ümber seada ja ventilaatori töötades ei rakendu mitte midagi muud peale ventilaatori.Selleks et seda teha peab pumpa tööst jagama.ise olen teinud sellist asja eelmisel ja sellel aastal paljudel pumpadel ja keegi ei nurise ja pole ka purikaid ega midagi alla tekkinud,sulatab normaalselt välisosa.Kes ei taha asja selgeks teha, see vaielgu edasi.Huvitav, et need kes ise pole ühtegi pumpa paigaldanud on siin kõige targemad, millest see tuleb küll?

Tere!

Tähelepanekud enda Lec-N kohta siis. Kui jätta kamina kütmise ajal pump sisse, siis võtab voolu vahemikust 5-60 W, seega, tundub, et kaablit tühjalt ei kasuta pidevalt soojendamiseks või siis vaid osaliselt. Hoidsin pidevalt 16 kraadi peal pumpa. Kui väljas oli -15 kraadi, kulutas elektrit ca 750 w. Nüüd, kui on paar soojakraadi, võtab ca 450 W aga vahepeal lülitab ennast ka välja (ajab toas õhku vaikselt ringi, välisosa ei tööta, kuna toas on temperatuur saavutatud), seega on soojema ilmaga keskmine kulu sellest mõnevõrra väiksem.

Mis aga murelikuks teeb, on päris hästi kuuldav külmaagensi kahisemine ja pahisemine (ei oska paremini seletada) siseosas, kui lülitab ennast kütte pealt sulatusele. Ja see pahisemine on päris vali, mis paneb mind muretsema selle pärast, kas võib olla süsteemis näiteks õhk sees või siis lekib külmaagensi? Kas mõni targem oskab kommneteerida?

Muidu olen siiani suhteliselt rahul. Oleks lootnud mõnevõrra väiksemat elektrikulu, aga kui saab alumise korteri ka soojaks, siis väheneb ka soojakadu, ja see veidi lohutab.

Lasin töötada üle öö pumbal nii, et toas oleks 22 kraadi. Täna hommikul tulles korterisse (külma oli kolm kraadi õues), oli elektritarve 750 W, muud kütet polnud, termomeeter näitas 23,5 kraadi. Kui eile õhtul tõstsin sätestatud temperatuuri 16 kraadi pealt 22 kraadi peale, puhus mu 45 ruutmeetrise korteri ca 20 minutiga soojaks (elektrikulu ca 1300 W/h), siis rahunes maha. Kui mõelda, et COP võiks olla ca 3, siis soojusvõimust andis välja ca 2,2 kW, mis teeb ruutmeetri energiatarbeks umbes 50 W. Tundub mõistlik hetke olukorras (alumine korter külm)

keemik kirjutas:(elektrikulu ca 1300 W/h) ... COP võiks olla ca 3, siis soojusvõimust andis välja ca 2,2 kW

Sellest arvutuskäigust ei saa küll aru. Kui on 1300W ja COP3 peaks ju 3,9kW võimsuseks tulema.

Tegelikult peaks olema nii, et stabiilse 22 kraadi korral, kui tarbis ca 750 W elektrivõimsust ja COP 3, siis on ruutmeetri soojusenergiatarve ca 50 W.

Kuidas tuleks inverteriga õhksoojuspumpa dimensioneerida?

Enamus materjali väidab muidugi, et soojuspump tuleks alati veidi aladimensioneerida arvutuslikust soojuskoormusest.
Põhjuseks on väga suur sisse- ja väljalülituste arv.

Kuid vaadates COP-andmeid, siis uutel inverteriga mudelitel on kõrgeim COP 50% koormatusel.
1) Kas siis peaks kõige parema COP saamiseks olema soojuspump siis tegelikult tunduvalt üledimensioneeritud?
2) Kas soojuspumba COP on kõrgem ka siis, kui pump on 20-30% võimsusega töös või on see efekt ainult 50% juures?
3) Kas -10C kuni -15C juures on ka mõistlik soojuspumba töötamine osalisel koormusel?

keemik kirjutas:tarbis ca 750 W elektrivõimsust ja COP 3, siis on ruutmeetri soojusenergiatarve ca 50 W.

Nojah, kuigi see 50W ei ole mitte energiatarve vaid vajalik võimsus.

Küülaline kirjutas: Nojah, kuigi see 50W ei ole mitte energiatarve vaid vajalik võimsus.

Nojah, vaid ees peab koma olema! Õige oleks: "50W ei ole mitte energiatarve, vaid vajalik võimsus."

Nojah, meil ei ole siiski õigekirja, vaid tehnika foorum.
Energia (J, kWh) ja võimsus (W) on siin pidevalt segi. Ega see asja sisust arusaamisele kaasa ei aita.

Toomas1 kirjutas:Kuidas tuleks inverteriga õhksoojuspumpa dimensioneerida?

Enamus materjali väidab muidugi, et soojuspump tuleks alati veidi aladimensioneerida arvutuslikust soojuskoormusest.
Põhjuseks on väga suur sisse- ja väljalülituste arv.

Kuid vaadates COP-andmeid, siis uutel inverteriga mudelitel on kõrgeim COP 50% koormatusel.
1) Kas siis peaks kõige parema COP saamiseks olema soojuspump siis tegelikult tunduvalt üledimensioneeritud?
2) Kas soojuspumba COP on kõrgem ka siis, kui pump on 20-30% võimsusega töös või on see efekt ainult 50% juures?
3) Kas -10C kuni -15C juures on ka mõistlik soojuspumba töötamine osalisel koormusel?

1) Ei peaks tunduvalt üledimensioneerima. Tuleks endale selgeks teha , milline on konkreetse mudeli soojatootlikkus mitte ainult +7 C juures vaid ka madalamatel välisõhu temperatuurdel ning teiselt poolt määrata maja tegelik küttevajadus nt kui palju küttepuid , sütt jne päevas kulub. Soojuspumba soojustootlikus peaks olema samas suurusjärgus.
2) Soojuspumba (inverteri) COP on seda kõrgem , mida väiksemal koormusel ta töötab. Välisosas on aurusti patarei, kui vaadata soojuspumpa töös siis hakkab aurusti pinnale tekkima õhuniiskuse toimel jääkirme. Kui jääkirme tekkimine on aeglasem siis on ka COP parem. St parema tulemuse annab suurema aurusti pinnaga soojuspump. Siit ka see et võrreldes natuke võimsamat soojuspumpa töös komressori madalamatel pööretel ja väiksemat mudelit täispööretel , on parem COP suuremal mudelil.
3) Kuna soojuspumbad on erinevad siis on mõistlik usaldada valmistaja kasutusjuhendit . Hästi ei saa aru millest selline küsimus tekib. Valmistaja võimaldab automaatset seadistust st Te ei pea ise midagi näppima ega seadistama (lisaks sellele et panete paika soovitava toatemperatuuri ja soovi korral reguleerite siseosa ventilaatori pöördeid.)

keemik kirjutas: Mis aga murelikuks teeb, on päris hästi kuuldav külmaagensi kahisemine ja pahisemine (ei oska paremini seletada) siseosas, kui lülitab ennast kütte pealt sulatusele. Ja see pahisemine on päris vali, mis paneb mind muretsema selle pärast, kas võib olla süsteemis näiteks õhk sees või siis lekib külmaagensi? Kas mõni targem oskab kommneteerida?

Mul sama jama. Eelmine talv sai õige kogus sisse pandud ja nagu ei mäletaks ,et ta nii valjult kahisenud oleks kui ümber lülitab.
Mäletan ,et oli küll kuulda kahinat vms aga tundub nagu oleks see valjemaks läinud. Voolu tarbimisest ei saa väga midagi aru ,et see suurem oleks või ,et sooja vähem tuleks.

Külaline kirjutas:....Kuidas tuleks inverteriga õhksoojuspumpa ....
3) Kuna soojuspumbad on erinevad siis on mõistlik usaldada valmistaja kasutusjuhendit . Hästi ei saa aru millest selline küsimus tekib. Valmistaja võimaldab automaatset seadistust st Te ei pea ise midagi näppima ega seadistama (lisaks sellele et panete paika soovitava toatemperatuuri ja soovi korral reguleerite siseosa ventilaatori pöördeid.)

Ma küsikski nende päärete kohta.
Mul soojuspump avatud esikus, kust siis soojus mööda maja laiali kandub. Ühest küljest on esikus hea - müra ei kosta nii väga elamisse, teisalt pean esiku temperatuuri siis kõrgema panema, et seal oleks sooja mis siis edasi kanduks..

Kuidas on efektiivsem - kas kõrgem temperatuur ja madalamad siseosa pöörded, või madalam temperatuur ja rohkem vunki siseosa ventikale?.

Soojuspumpadel ikka mida madalam soojusvaheti temperatuur( seadistus puldist), seda suurem kasutegur.