Ehitusfoorum

Kuidas näevad välja elektriarved?
Energiamüüjal?
Tarbitud energia , võrku antud energia, ja arve nende vahe kohta?
Ja pärast seda käibemaks? Või saad eraldi arved ostetud energia ja müüdud energia kohta?
Energiat ostes maksad ju käibemaksu. Müües eraisik jälle seda ju ei saa?


Eleringil? - lihtsalt toetussumma ja kogu lugu?

Ja saadud tulu vaja deklareerida ja tulumaks maksta?

J

to ivx kirjutas:Kas sa oled arvutanud uuesti oma võrgust ostetud elektri keskmise hinna nüüd kui paneelidega lisaks toodad?
Pean silmas seda, et päeval , kallimal ajal, tarbid ju ikka mingilgi määral omatoodetut ja võrgust võetu on rohkem öine ja odavam?
Või tõstavad fix tasud selle öise ühikuhinna ikkagi üles?

Võrgust ostetud elekter arvutatud teise maja pealt kus paneele pole.(arve summa jagatud kilovattidega)
Elektri müügihind arvutatud müüdud kilovattide eest saadud raha kuus(elektrihind + toetus).
Omatarbimine ei mõjuta müügihinda vaid paneelide tasuvusaega(kuna oma tootedu energia kasutamisel võid ca 13 senti kilovatt arverstada).

Lihtne tasuvusaja pessimistlik valem oleks kui arvestad ca 10 senti kilovatt(eeldusel, et midagi ikka suvel ka tarbid).
Näiteks toodad 10 000kw aastas, arvesta 1000 EUR kesmiselt raha.
Kui süsteem maksab 12 000, siis tasuvusaeg 12 aastat.
Kindlat on sellele väitele vastu vaidlejaid ühed neist ilustajad ja teised pessimistlikud - üldjuhul mõlemail neist pole endal reaalselt päikesepanleele .

Jah kes loodab päikesepaneelidega, et raha uksest ja aknast sisse lendama hakkab, siis nii see ei ole.
Väidan seda, et investeeritud raha saab ilmselt tagasi ja jääb ka õlle joks üle

Külaline kirjutas:

ivx kirjutas:Ei usu, et 3 faasipuhul 1 faasi peale ehitama hakata on tark tegu.
Kokku ei tasu(paberimajandus kulud ikka sama suured kui suuremal süsteemil) nagunii väga väikse süsteemiga mässata, ei kasuta saa 100% midagi ära ja võrku pead nagunii müüma.
Lisaks ei saa kindel olla mis voolutarbijad sul näiteks 5 aasta pärast on, kolm faasi lolli kindel

Kui rahakott ca 5kw ringi kannatab, siis 6kw 3 faasi inverter mõistlik panna ja ülejäänud maha müüa.

Kas 5 aasta pärast on lootust osta 3F pesumasin, külmik, laelamp...?
Väikse, 6-7 kW süsteemi puhul oleks kasulikum kasutada kahte 1F inverterit kui ühte 3F inverterit.
Saan aru, et need kes oma kogemustele tuginedes oskavad kasutada ainult 1F või 3F juhtmestikku ei kujuta endale ette tarbijate prioriteeditasemetega maja elektriskeemi.
ping

Aga näiteks elektri auto ...

to ivx kirjutas:Kuidas näevad välja elektriarved?
Energiamüüjal?
Tarbitud energia , võrku antud energia, ja arve nende vahe kohta?
Ja pärast seda käibemaks? Või saad eraldi arved ostetud energia ja müüdud energia kohta?
Energiat ostes maksad ju käibemaksu. Müües eraisik jälle seda ju ei saa?


Eleringil? - lihtsalt toetussumma ja kogu lugu?

Ja saadud tulu vaja deklareerida ja tulumaks maksta?

J

Arvel eraldi ostetud ja müüdud kilovattid.
Müüdud elektri pealt ei arvutata käibemaksu.
Arve summa siis ostetud ja müüdud summade vahe.
Kui tarbid vähem kui toodad, tekib arvele ettemaks.
Kui tahad raha ettemaksust kätte saada, pead taotluse esitama selle saamiseks.

Taastuvenergia Mikrotootjad tulumkasu maksma ei pea.

ivx kirjutas:ostetud ja müüdud kilovattid

Kilovatt-tunnid, mitte kilovatid. kW on võimsus, kWh on energia.
Kuidas saab millegagi tegeleda ja seda arutada, kui elementaarsed asjad ei ole selged.

Küülaline kirjutas:

ivx kirjutas:ostetud ja müüdud kilovattid

Kilovatt-tunnid, mitte kilovatid. kW on võimsus, kWh on energia.
Kuidas saab millegagi tegeleda ja seda arutada, kui elementaarsed asjad ei ole selged.

Selline tähenärimine otsesmõttes situb teema ära ...
Liskas võiks siis närida ka minu trükivigu tekstides.

See kes nagunii elektri värgi ei jaga ei saa aru ja teistele ei pea igalpool "kilovatt tunnid" kirjutama.

Ega ma rohkem targutagi, lasi siis targemad räägivad,nagu nii asi kisub mõttetuks vaidluseks ja tähenärmiseks siin ainult.

Mõõtühikud peaks ikka paigas olema kui raha lugemiseks läheb.
Õlut ostes on ka vahe sees kas võtta kannu, pudeli, kasti või ämbriga.
Ise arvan, et see on ikka päris tark inimene kes teab tähtede k, W, h tähendusi sest enamik elektrikasutajaid seda ei tea. Kusjuures see teadmatus neid endid ei häiri aga teadjad saavad aru kirjutaja tasemest.
ping

"Korteriühistu Maardumõisa juhatuse liige Egon Horg ütleb, et päikesepaneelide paigutamine elamu katusele päikeseelektri tootmiseks andis täiesti uue kogemuse ja nõustub kogetut jagama ja levitama. Ehk annab see ka teistele indu päikeseelektri kasutuselevõtmiseks.
Korteriühistu Maardumõisa juhatuse liige Egon Horg ütleb, et päikesepaneelide paigutamine elamu katusele päikeseelektri tootmiseks andis täiesti uue kogemuse ja nõustub kogetut jagama ja levitama. Ehk annab see ka teistele indu päikeseelektri kasutuselevõtmiseks.

Kust sündis idee paigaldada korrusmajale päikesepaneelid?

Oli ilus päikesepaisteline kevadilm ja sõbral külas viibides läks jutt tema katusel olevale päikesepaneelile, mis sooja vett toodab. Sõber rääkis, kuidas tal juba mitmendat aastat katusel olev süsteem toodab sooja vett, mida saab kasutada nii vesipõrandakütte torudes kui ka tarbeveena. Arutelu käigus jõudsime rääkida ka elektrit tootvatest päikesepaneelidest. Kodus internetist asja lähemalt uurides sai esialgne mõttevälgatus– paigaldada ise päikesepaneelid katusele – juba kindla idee teha asi teoks. Indu asjaga edasi tegeleda andis ka meie korteriühistu juhatuse teiste liikmete kindel toetus. Kui interneti otsingusse sisestada märksõna “päikeseelekter”, siis leiab sealt iga huviline piisavalt informatsiooni päikesepaneelide ja kõige sellega seonduva kohta: nende paigaldus ,tasuvusaja arvutamine jne.

Elektri vajadust ei saa ju 100 protsendiliselt päikesepaneelidega katta. Milline oli arvutuskäik?

Pean asjakohaseks veidi selgitada, et miks on päikesepaneelid mõeldud just elektri tootmiseks, aga mitte sooja vee tootmiseks, millest idee alguse sai. Meie majas on igal korteril sooja vee saamiseks oma boiler ja uuesti tagasi minna tsentraalse sooja vee tootmise juurde oleks suhteliselt suur investeering. Samas kütame maja alates 2008. aastast maasoojuspumbaga, mis tarbib elektrit.


Seega otsustasime elektrit tootvate päikesepaneelide kasuks. Kaasa aitas ka asjaolu, et maja elektrivarustuse lepingus oli ostjaks korteriühistu ja maja üldarvesti oli tunnipõhise arvestusega. See asjaolu omakorda tagas hea ülevaate maja elektrienergia tarbimisest küttele, päevase elektri osakaalule ja nädalalõpu päevasele tarbimisele. Päikese poolt toodetava elektri kogus sõltub päikese olemasolust ja võib kõikuda suurtes piirides. Samas ei ole suure tootmismahu juures võimalik(ega otstarbekas) seda akumuleerida. Vaja oli leida optimaalne kogus päikesepaneele ehk päikeseelektrijaama optimaalne võimsus vattides. Selle ülesande lahendas päikeseelektrijaama ehitaja. Meie puhul oli selleks parima pakkumise teinud OÜ Energogen, kes tugines meie elektritarbimise statistikale. Päikesepaneele on 138 koguvõimsusega 34,5 kilovatti ja tootmisvõimsuseks 30 kilovatti. Kõik päikesepaneelid on toodetud Eestis....."
http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/p ... d=74360369

Tüüpiline reklaamimulli stiilis jutt.
Korteriühistul on hea kogemus päikesepaneelidega... Ei tea mille põhjal seda öeldakse. Ok, kogemus võib ju hea olla isegi siis kui tegelikult süsteem rahaliselt ära ei tasu ja kokkuvõttes alanikud rohkem maksavad.

ivx kirjutas:.............

Arvel eraldi ostetud ja müüdud kilovattid.
Müüdud elektri pealt ei arvutata käibemaksu.
Arve summa siis ostetud ja müüdud summade vahe.
Kui tarbid vähem kui toodad, tekib arvele ettemaks.
Kui tahad raha ettemaksust kätte saada, pead taotluse esitama selle saamiseks.

Taastuvenergia Mikrotootjad tulumkasu maksma ei pea.

Hm... see viimane punkt on hea... et vaikimisi hoiab energamüüja raha oma käes....

Loogiliselt võttes peaks ta siis selle eest ka intressi mksma... samas... ups.. euribor ju negatiivne hetkel, vaadake ette, et raha juurde ei küsita...


Siit saaks nüüd uue teema aretada, et kes mikrotootjatest kõige kauem oma ettemaksuga (ilma raha juurde maksmata) ära elab...?

Kes novembrini, kes detsembrini ja kes lausa märtsini... ?

Tuleb välja, et juba mitmed tootjad teevad kahepoolseid PV paneele, tagumine pool püüab hajutatud valgust ja tootlikkus olla 25-30 % suurem kui ühepoolsetel.
Sellistel paistavad ka pikemad eluead olema, sest kahe klaasi vahele ei pääse nii kergesti niiskus.

Soovitatakse neid muidugi paigaldada avamaale või lamekatustele - loogiline.

Küll aga pole selliste hinda silma hakanud.

Tea kas on Eestis mõni uuendushuviline sellised juba paika pannud ?

Külaline kirjutas:Tuleb välja, et juba mitmed tootjad teevad kahepoolseid PV paneele, tagumine pool püüab hajutatud valgust ja tootlikkus olla 25-30 % suurem kui ühepoolsetel.

Kui ühepoolne paneel panna päikesest vastassuunas vaatama, kas siis toodab 25-30% võrreldes sellega mis otse päikese poole on? Asja paneb paika ikkagi hind- kui toodab 25% rohkem ja samas hind on suurem alla 25%, siis tasub seda mõtet kaaluda.

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas:Tuleb välja, et juba mitmed tootjad teevad kahepoolseid PV paneele, tagumine pool püüab hajutatud valgust ja tootlikkus olla 25-30 % suurem kui ühepoolsetel.

Kui ühepoolne paneel panna päikesest vastassuunas vaatama, kas siis toodab 25-30% võrreldes sellega mis otse päikese poole on? .....

Ei tooda, vast 10% võibolla, kui sedagi.
20% võib olla kui päike on otse ülevalt alla, valgele liivale ja sellelt hajuvat peegeldust püüda.
ping

Sel juhul oleks ka see lubatud 25-30% vaid reklaamimull.

Külaline kirjutas:Sel juhul oleks ka see lubatud 25-30% vaid reklaamimull.

Peegelduse abil on juba ammu paneelide kasutegurit kordistatud.
See tasub ära kui paneeli pind on väike või peegel odav. (Heledat liiva võib nimetada odavaks hajusvalguse peegeldiks.)
Aga näiteks 80m2 paneelide kordistamiseks ehitada 240m2 pööratav peeglisüsteem on kindlasti kallim kui laotada 160m2 paneele katusele.
ping

Võib-olla annab miskit lisaefekti talvel, kui panel peaks niigi vertikaalsemas asendis olema ja ümberringi on lame lumeväli?

Hispaanias nii 6 aastat tagasi üks firma tegeles sellega, et tracker'itele pandi veel igasse külge veel kaldpeeglid,
Aga tollal olid paneelid ise palju kallimad. Viimasel ajal pole kuulda...

ivx kirjutas:Taastuvenergia Mikrotootjad tulumkasu maksma ei pea.

Kas saaks selle kohta viite MTA seisukohale? Tulumaksuseadusest sellist erandit ei leia.

Paar artiklit mis silma hakkasid:
http://www.solarserver.com/solar-magazi ... urope.html
ja
http://www.solarserver.com/solar-magazi ... ility.html

Euroopa hoiab oma tootjate kaitseks hiina eksporti tagasi, samas ka Hiinas sunnib konkurents ja turu kasv turuosa säilitamiseks käsitööst loobuma.

Meie odava elektrihinna juures on paneelide tasuvus suht piiripealne. Ka Euroopas on palju riike kus on üle 2 x kõrgem. Kui euroopa tootjad rahulduvad vaid euroopa turuga, siis imporditõkete kaotamist pole veel loota... ?

Samas miski teine uuring usub hoolimata koguturu kasvust suisa euroopa osakaalu kasvu, ... ?

Uus uudis on, et Hiinas vähendatakse esimesest juulist toetusi, seega praegu tormatkse projekte lõpetama ja juulist alades paigaldamine väheneb, tootjatel pole oma kaupa enam kuhugi panna ja hinnad saavad järsult kukkuma...

http://www.solarserver.com/solar-magazi ... -2016.html

Kuidas see meile saab mõjuma... ?


Paigaldise vatihind USA-s usutakse kukkuma alla dollari aastal 2020.
http://www.solarserver.com/solar-magazi ... -2020.html
Paneks siia juurde ka järjekordse paigaldusennustuse kuni 2020. Siis hea vaadatakuidas tegelikult läks...
http://www.solarserver.com/solar-magazi ... -2020.html

Selline nn ketserik mõte sis:
Paigaldada ennem maasoojuspumba terbevee boiletrit ( 180L) üks 200L elektriboiler, mis siis hakkaks päikeseelektriga maasoojuspumbale tarbevett eelsoojendama ja suvel, kui on piisavalt päikest, siis miks mitte kogu tarbevett soojendama ja maasoojuspump saaks terve suve nn puhata.
Plaan on panna siis katusele 4x275w paneeli ja ja nt 200L elektriboiler 1,5kw.
Nüüd siis küsimus ehk kas ja kui , siis mis seadmed peaks sinna vahele panema. Pole plaanis hakata elektrit salvestama ega võrku müüma vaid PV paneelid toimiks samal põhimõttel nagu päikesekollektor ehk kui päikest on, siis töötavad jne. Kas saab päikesepaneelid otse ühendada boiler 1,5kw tenniga või peaks tenni välja vahetama madalapingelise elektritenni vastu ? Termoregulaator...? Millised oleks võimalikud lahendused ( lihtsad ja odavad). Netiavarustest leidsin selliseid asju: nii tavaline tenn kui ka regulaatorga ( kahjuks ei saa aru, kas kere sobib meil müüdavatele boileritele). Leidsin ka mingi sellise asja, aga see on juba päris kallis vidin ehk sinna 9++€ kanti ... http://sigmasystems.ee/wp-content/uploa ... t-ELWA.pdf

unustasin panna ühe lingi http://www.sespvt.com/

Elektriboileri tenn on puhas aktiivtakistus ja võid ka otse päikesepaneelide väljundi sinna juhtida. Tavaliselt on aga PV paneelide pinge ikka kõvasti alla 230 V mistõttu see tenn kütab olematu võimsusega. Seega kui tahaksid otse PV väljundit sinna juhtida siis tuleks tenn vahetada PV paneelide pingele. Viimase hankimine on aga probleemne, lingil miski olid.

...sooja võiks ikka otse tekitada päikesekollektoriga, mitte vahepeal sellest elektrit "hõõruda" kogu süsteemi kasuteguri masendava alandamisega?

Oravaonu kirjutas:Leidsin ka mingi sellise asja, aga see on juba päris kallis vidin

Selle tootelehe info on päris hea pähkel:

Alalisvoolu pinge 100 - 360 V (maks)
MPP pinge vahemik 150 - 300 V
MPP arv (maksimaalse tootluspunkti jälgijad) 1
Maks. sisendvool 10 A
Nominalne alalisvoolu pinge 2.000 W, 25° C välistemperatuuril
Alalisvoolu sisendid MC4, 1 ahel
Soovituslik paneelide kogus 6-8 standardseid 60 elemendiga moodulit või 10-15 TSMC CIGS 140 Wp

officer kirjutas:...sooja võiks ikka otse tekitada päikesekollektoriga, mitte vahepeal sellest elektrit "hõõruda" kogu süsteemi kasuteguri masendava alandamisega?

Kui ma kodust ära olen ja kõik need päevad päike lõõmab, siis läheb mul päikesekollektoritega süsteem keema. Lisaks on tulevikus võimalik PV paneele juurde panna ja rohkem elektrit toota....