Ehitusfoorum

Ma ei tea, palju teenib keskmine ehitaja aga olen kindel, et kõvasti rohkem keskmisest õpetajast:
http://www.maaleht.ee/news/uudised/eest ... d=63996971
NB! - Seal olevad summad on BRUTO. Jah, miinimumid - neist napilt rohkem suudavad maksta üksikud linnade (eliit)koolid. Näita mulle ehitajast tippspetsialisti, kes on nõus 888EUR bruto eest liigutama?!

Kõik riigid ei lähe pankrotti, küll keeratakse kõikjal "ilusat elu" kõvasti koomale. Sotsialism on kaunis ainult niikaua, kui ei pea mõtlema selle finantseerimisele.

kyveltech,
sul pole lapsi, eksole. Ma ei kujuta ette, et üks lastega täie mõistuse juures olev inimene võiks arvata, et õpetajad meil piisavalt teenivad. Natuke mõtlemisainet:
Minu laps on lasteaias 5 päeva nädalas 7:45 - 17-45. Lõunapaus maha - õpetajal tuleb temaga tegeleda ca 8 tundi päevas, nädalas kokku 40 tundi.
Mina saan oma lapsega tegeleda hommikul pool tundi ja õhtul kolm tundi +ca24 tundi nädalavahetusel (lapse ärkveloleku aeg). Kokku 41,5 tundi nädalas. Arvestades, et ma sellest ajast vähemalt osa tahaks ka endale kulutada ja osa tuleb kulutada majapidamise/poeskäigu jms peale, siis kokkuvõttes tegeleb õpetaja minu lapsega rohkem, kui ma ise. Mina tahan, et minu last hoiaks, õpetaks ja kasvataks inimene, kes omab vastavaid isiksuseomadusi, vahendeid ja motivatsiooni. Selleks on muuhulgas vajalik ka korralik tasu, et tekiks konkurents ja tööle saaksid vaid parimad.

2korda2 kirjutas: Kõik riigid ei lähe pankrotti, küll keeratakse kõikjal "ilusat elu" kõvasti koomale. Sotsialism on kaunis ainult niikaua, kui ei pea mõtlema selle finantseerimisele.

Rõhk on sõnal "kõvasti"
Kreekas suvatseti langetada min.palk 590.- Meil siin 290.- äkki langetaks ka solidaarsusest nii umbes 100.- peale?

2korda2 kirjutas:Ma ei tea, palju teenib keskmine ehitaja aga olen kindel, et kõvasti rohkem keskmisest õpetajast:
http://www.maaleht.ee/news/uudised/eest ... d=63996971
NB! - Seal olevad summad on BRUTO. Jah, miinimumid - neist napilt rohkem suudavad maksta üksikud linnade (eliit)koolid. Näita mulle ehitajast tippspetsialisti, kes on nõus 888EUR bruto eest liigutama?!

Kõik riigid ei lähe pankrotti, küll keeratakse kõikjal "ilusat elu" kõvasti koomale. Sotsialism on kaunis ainult niikaua, kui ei pea mõtlema selle finantseerimisele.

kyveltech,
sul pole lapsi, eksole. Ma ei kujuta ette, et üks lastega täie mõistuse juures olev inimene võiks arvata, et õpetajad meil piisavalt teenivad. Natuke mõtlemisainet:
Minu laps on lasteaias 5 päeva nädalas 7:45 - 17-45. Lõunapaus maha - õpetajal tuleb temaga tegeleda ca 8 tundi päevas, nädalas kokku 40 tundi.
Mina saan oma lapsega tegeleda hommikul pool tundi ja õhtul kolm tundi +ca24 tundi nädalavahetusel (lapse ärkveloleku aeg). Kokku 41,5 tundi nädalas. Arvestades, et ma sellest ajast vähemalt osa tahaks ka endale kulutada ja osa tuleb kulutada majapidamise/poeskäigu jms peale, siis kokkuvõttes tegeleb õpetaja minu lapsega rohkem, kui ma ise. Mina tahan, et minu last hoiaks, õpetaks ja kasvataks inimene, kes omab vastavaid isiksuseomadusi, vahendeid ja motivatsiooni. Selleks on muuhulgas vajalik ka korralik tasu, et tekiks konkurents ja tööle saaksid vaid parimad.

Sinu analüüs on väga asjalik ja konkreetne aga sa unustad asjaolu, et kui sa soovid tellida paremat muusikat kui hetkel mängib siis sul tuleb selle eest ka ise maksta. Sa mainisid, et sotsialism on tore seni, kuni seda tuleb ise rahastada, lasteaed ongi osa sellest sotsialismist mida sina tarbid aga rahastab terve ühiskond.
Ma ei väida, et lasteaednik või õpetaja teeniksid palju aga leian, et teenuse tarbijana, mille eest me ise täies mahus ei maksa, ei ole ka õigustust kõrgendatud nõudmistele. Oma lapsi peame ikka ise kasvatama ja kui tahame, et seda teeks keegi teine meie eest ja nii nagu meie täpselt tahame siis tuleb selle eest ka ise maksta. Tere tulemast kapitalismi!

2korda2 kirjutas: Mina tahan, et minu last hoiaks, õpetaks ja kasvataks inimene, kes omab vastavaid isiksuseomadusi, vahendeid ja motivatsiooni. Selleks on muuhulgas vajalik ka korralik tasu, et tekiks konkurents ja tööle saaksid vaid parimad.

Pooldan igati ees-ootavat streiki ja olen päri nende nõudmistega aga...
Mina tahan, et minu laste kodu (minu maja, ühiskondlikud hooned jne.), ehitaks inimene, kes omab vastavaid isikuseomadusi, vahendeid ja motivatsiooni.
Selleks on muuhulgas vajalik ka korralik tasu, et tekiks konkurents ja tööle saaksid vaid parimad.

Vabandust (kohatu?) iroonia pärast aga hetkel ongi ju konkurents, palga/tasu näol

2korda2--->

Kui Sa nüüd loed mu teksti uuesti läbi, siis sa saad vb aru miks ma just nii kirjutasin. Ma olin ajendatud ühest hiljutisest kirjalõigust mida lugeda sain ja seal toodi välja et miks on nii ebaõiglaselt kõrge ehitaja palk ja nii madal õpetaja oma. Mina pooldan samuti seda streiki ja nõudmisi, kuid samas vaatame asja ka selliselt:

Sina tahad et su last õpetaks kvalifitseeritud ja motiveeritud inimene kes saab oma töö eest ka korralikku tasu. Samas tahad sa ka ju et sulle maja ehitaks kvalifitseeritud ja motiveeritud ehitaja kes saab ka korralikku tasu.

Õpetaja palk ei ole tõesti eriline number....ei vaidle üldse vastu. Mina töötasin 300 tundi kuus mingi aeg ja täitsa ametlikult saades palgaks peaaegu 1000 EUR. Aga see oli 300 tunni eest.
Kõik kisavad ja karjuvad et palka on vähe jne...samas on tööde iseloomud väga erinevad.

Ehitajaid üldiselt on väga palju neid kes ei tööta ametlikult või istuvad pool talve miinimumiga kodus ja saavad teha 5-6 kuud korralikult tööd ja siis uuesti istuvad kodus. Nende aasta palk tuleb sama umbes nagu õpetajatel. Ärge lähtuge alati mingist tööotsast või tunnihindest, võtke kokku aasta.....siis näete palju on palk igakuiselt.

PS! Ma ise pole ehitaja kunagi olnud selles kontekstis, kuid mulle käib pinda et koguaeg neid nussitakse!

kyveltech kirjutas:...kuid mulle käib pinda et koguaeg neid nussitakse!

Kas sa kaastundest nõretamisega natuke üle ei paku?

Vaadates http://www.stat.ee aruannetest ehituses hõivatud olnud töötajate arvu dünaamikat ei paista seda "kogu aeg n...takse" perioodi küll eriti kuskil:

- aastatel 2000...2007 ehituses töötajate arv kahekordistus;

- aastaks 2009 langes töötajate arv 2005 aasta tasemele, mis on siiski ca 30% kõrgem aasta 2000 tasemest.

Aastad 2009...2011 on ilmselt olnud rasked (nagu kõigile), kuid kaks aastat ei ole "kogu aeg"

See on minu arvamus ja ma arvan et ei paku üle. Sinu arvamus on selline ja kellegi teise oma on meie arvamustest vb kardinaalselt erinev. Väga hea. Kuid keegi siin ei nõreta mingist kaastundest. Seda ära küll arva...

maik, palju meil masu ajal min palk langes?
Erinevalt õpetajatest on ehitajatel vabaturg. Igaüks võib oma töö eest küsida niipalju, kui süda lustib. Kui endale vastava maksejõuga kliente siit ei leita, siis on ehitajal äärmisel lihtne EU piires tasuvamat tööd otsida. Soome tööleminekuks vaja teha paar paberit (1 päev) ja ongi kõik.
Õpetajal Eesti piires sisuliselt puudub võimalus valida maksujõulisemat klienti. Samuti EU piires liikumine kõvasti raskem (õpetajaks võõral maal ei saa lihtsalt niisama - ei peakski saama).
Mina olen oma laste kasvatamisel toetanud ka otseelt lasteaedadu, kus nad käinud. Kastide viisi paberit, pliiatseid, kriite, vesivärve. Olen käinud suviti aknaid värvimas jms teinud. Haridussüsteemi rahastamine on puhtalt riigi ja KOV eelistuste rida. 2011 Tallinna eelarves oli lasteaedade remondifond suur ümmargune NULL. Laps pidi elu kaotama, et asjad liikuma hakkaksid.

Ja jõuame jälle sujuvalt iidse Tõstamaa vanasõnani, mis kõlab kulunult "kala alustab mädanemist peast"

Ka õpetaja on osa vabast turust, õpetajaks olemine ongi tema vaba valik sellel turul. Oma valikutes ei maksa süüdistada kedagi teist ja kui tundub, et ehitaja on olla lihtne ja lahe siis tehku proovi. Tere tulemast elukestvasse õppesse.
Kui tundub, kusagil on parem ja lihtsam siis on küsimus ainult valikutes, valikuid piirab ainult meie enda kompetents.

2korda2...Sa oled tubli lapsevanem, kavatsen tulevikus Sinust õppust võtta ja loodan, et olen vähemalt sama tubli!

2korda2 kirjutas: Haridussüsteemi rahastamine on puhtalt riigi ja KOV eelistuste rida. 2011 Tallinna eelarves oli lasteaedade remondifond suur ümmargune NULL.

Ja raha nende eelarvesse tuleb .....meie kõigi makstud maksudest.
Maksude maksmist ei saa ehitusturul propageerida sest ..... mõnel tegelasel tuleks omale seetõttu väiksem maja ehitada ja see ei lähe kohe mitte

rokikas kirjutas:.... mõnel tegelasel tuleks omale seetõttu väiksem maja ehitada ja see ei lähe kohe mitte

Huvitav, et keegi ei ole siiani sisse toonud arendaja kasumi suurust ega võimalust seda vähendada, NSR-agentuuri andmetel olevat buumiaastatel see parematel tegijatel olnud pealt saja protsendi suurusjärgus.

Tagumikutunne ütleb, et eratellija ja arendaja (mahtude) võrdluses peaks viimane ikkagi olulisem faktor olema

http://www.e24.ee/758480/g4s-on-sooruma ... le-pahane/

madis64 kirjutas:Huvitav, et keegi ei ole siiani sisse toonud arendaja kasumi suurust ega võimalust seda vähendada

Eks siinses foorumis lihtsalt liigub eelkõige väiketegijaid. Nii töövõtjaid kui tööandjaid. Arendajaid saab lugeda pigem taolistes https://fp.lhv.ee/forum kohtades. Pean silmas ikka elukutselisi ja mõistusega arendajaid mitte suvalisi taksojuhte.

rokikas kirjutas:http://www.e24.ee/758480/g4s-on-sooruma ... le-pahane/

Kui sa oled palgatud tegevjuht, siis omanikud soovivad, et sa kasutaksid ettevõttes kõige kuluefektiivsemaid meetodeid - selle nõude vastu ei saa keegi.

Selle jaoks määratleb firma suvalise hanke tegemisele võimalikult hästi hanke sisu - tarne- ja kvaliteedistandardid, vajalikud akrediteeringud ja tagatised kaasa arvatud.

Mõistlik on määratleda tagatised sedavõrd tõsised, et "nalja ja pullivendade" poolt potentsiaalselt tekitatav kahju (kasvõi valeandmete esitamisega oma ettevõtte kohta) saaks sellega kaetud.

Kui nii on tehtud (s.t. hange hoolikalt ette valmistatud) nüüd keegi esitab ametlikult ja juriidiliselt siduvana odavama pakkumise, siis millisel viisil põhjendab tegevjuht omanikule sellest kallima ("lellepoja" firma poolt esitatud?) pakkumise valimist?

rokikas kirjutas:

madis64 kirjutas:Huvitav, et keegi ei ole siiani sisse toonud arendaja kasumi suurust ega võimalust seda vähendada

Eks siinses foorumis lihtsalt liigub eelkõige väiketegijaid.

Jah, kuid turusituatsiooni (ehitajate keskmise palgataseme) kujundamisel osalevad arendajad seda suurema jalanumbriga ning ka väiketegijad teevad nende objektidel oma töid.

madis64 kirjutas: Kui nii on tehtud (s.t. hange hoolikalt ette valmistatud) nüüd keegi esitab ametlikult ja juriidiliselt siduvana odavama pakkumise, siis millisel viisil põhjendab tegevjuht omanikule sellest kallima ("lellepoja" firma poolt esitatud?) pakkumise valimist?

Tean (mitmeid) juhust, kus nn. tegevjuht on lihtsalt insaider ja väljastab konkurentidele odavaima firma pakkumise nb. et siis lellepoeg saaks ühiku võrra veel odavama hinna teha, ( füüri eest). Variante on mitmeid kuidas duriitada ja suure tõenäosusega nn. omanik ei tea ega saagi teadma.
Levinud ja labane skeem.

Kui suur on tegelikkuses ehitaja palk? Siinsest arutelust koorub, just nagu eriti hästi teavad seda kõrvaltvaatajad.
Kui õpetaja, lasteaedniku või hambaarsti... keskmist palka on statistiliselt lihtne kokku lüüa, siis ehitaja palga osas tuleks esmalt hakata mõtlema, kes on üldse ehitaja. Kas palgavõrdlustes mõeldakse ainult tavalist reatöölist ja tema bruto- või netopalka aastases lõikes? Või on arvutustes ka suurte peatöövõtufirmade töötajad, kus valdav osa neist on kõrgepalgalised valgekraelised kah ehitajad, ehitusprotsessi korraldajad - läbi viijad. Sisulise töö objektidel aga teevad alltöövõtjad, all-alltöövõtjad ja nende alluvuses olevad mustalt oma teenust pakkuvad üksikettevõtjad ja ümbrikupalka saavad töötajad. Nende kuusissetulekud on tihti vaid miinimumpalgalaadsed. Nad küll võivad saada lühiajaliselt mõnel heal objektil suuremat sissetulekut, aga halval objektil lastakse lihtsalt üle. Ehk sisuliselt teenivad sissetulekut miinusmärgiga. See on viimaste aastate reaalne elu ehitusturul. Kuidas arvestada niisuguses koosluses ehitajate keskmisi palkasid?
Jutud ehitajate kõrgetest palkadest kõlavad minu kõrvadele nagu ilusad muinasjutud.

Õpetaja või lasteaedniku palk on määratud riigi poolt. Ehitaja on oma tööjõuga turul ja on oma palga suuruse endale määranud ise. Ei ole mõtet rääkida, et rohkem ju ei maksta. Siinsamas foorumi teistes teemades on olnud vaidlusi näiteks palkmaja meetri hinna ja tunnihinna palga osas ja on tegijaid, kes peavad 4.- normaalseks palgaks. Ei häbeneta oma madalpakkumist teha kliendile kõigi teiste ehitajate "silma all". Kõige vähem peaks praeguses teemas virisema ehitaja kes, seda palka saab. Olid ju ise sellega nõus. Sektori palk saab tõusta vaid siis, kui turulolija seda toetab.

maik kirjutas:Tean (mitmeid) juhust, kus nn. tegevjuht on lihtsalt insaider ja väljastab konkurentidele odavaima firma pakkumise nb. et siis lellepoeg saaks ühiku võrra veel odavama hinna teha, ( füüri eest). Variante on mitmeid kuidas duriitada ja suure tõenäosusega nn. omanik ei tea ega saagi teadma.

Loomulikult on selliseid firmajuhte ilmselt piisavalt, kuid selleks, et mitte "omanikule mitte vahele jääda", peab selline keemia jääma usutavuse piiridesse s.t. referentspakkumised peavad mõistlikud olema. Ning seejärel on valitud ikkagi odavaim pakkumine.

Tõenäosus, et "omanik ei saagi teadma" väheneb üldiselt mängu kestvuse ning juhi enesekindluse tõusuga Ning kui omanik tõesti ööd ega mütsi ei jaga, siis vanarahvatarkuski ütleb, et raha laseb lollide juurest lihtsalt jalga.

vuuk kirjutas:Kui suur on tegelikkuses ehitaja palk? Siinsest arutelust koorub, just nagu eriti hästi teavad seda kõrvaltvaatajad.
Kui õpetaja, lasteaedniku või hambaarsti... keskmist palka on statistiliselt lihtne kokku lüüa, siis ehitaja palga osas tuleks esmalt hakata mõtlema, kes on üldse ehitaja. Kas palgavõrdlustes mõeldakse ainult tavalist reatöölist ja tema bruto- või netopalka aastases lõikes? Või on arvutustes ka suurte peatöövõtufirmade töötajad, kus valdav osa neist on kõrgepalgalised valgekraelised kah ehitajad, ehitusprotsessi korraldajad - läbi viijad. Sisulise töö objektidel aga teevad alltöövõtjad, all-alltöövõtjad ja nende alluvuses olevad mustalt oma teenust pakkuvad üksikettevõtjad ja ümbrikupalka saavad töötajad. Nende kuusissetulekud on tihti vaid miinimumpalgalaadsed. Nad küll võivad saada lühiajaliselt mõnel heal objektil suuremat sissetulekut, aga halval objektil lastakse lihtsalt üle. Ehk sisuliselt teenivad sissetulekut miinusmärgiga. See on viimaste aastate reaalne elu ehitusturul. Kuidas arvestada niisuguses koosluses ehitajate keskmisi palkasid?
Jutud ehitajate kõrgetest palkadest kõlavad minu kõrvadele nagu ilusad muinasjutud.

Vot sellest ma räägingi. Riigi keskmine on ka ju päris normaalne, aga mis seda palka tõstab? Näiteks Sandor Liive oma palgaga tõstab vähemalt 20 miinimumpalgaga inimese keskmise palga tasemele:-P Kas pole huvitav eksole.. See pole nüüd see jutt, et ta saab kõva palka ja kõik kadestavad, eks seal on ka vastutus ja teadmised vajalikud jne jne....Sams suht mõttetu arutelu. Üks räägib üht, teine teist!

Teeme tööd ja näeme vaeva, siis tuleb ka Bugatti, nii et .....

kyveltech kirjutas:Vot sellest ma räägingi. Riigi keskmine on ka ju päris normaalne, aga mis seda palka tõstab? Näiteks Sandor Liive oma palgaga tõstab vähemalt 20 miinimumpalgaga inimese keskmise palga tasemele:-P Kas pole huvitav eksole..

Palju neid igaühele ette jäävaid "sandorliivesid" kodumaa pinnal ka leidub? Minu arvates nii vähe, et suurt pilti nad ei mõjuta (tegelikult on nad arutelu mõistes "nišiteglased"), kuid erutav on ju arutluses nad hambu võtta ja neile keskenduda.
Aivar Riisalu lubas Liive töö poole väiksema palgaga ära teha - ootame järgmist kandideerimisvooru

Tegelikult tuleb ju arutatav number valida sõltuvalt eesmärgist - kui ehitusvaldkonna palgateemas hakkavad "sandorliived" pilti hägustama, oleks mõttekas keskmise palga asemel hakata vaatama mediaanpalka.

Samas ka neid, kes oma töötasu olulist osa omanikutuluna välja võtavad ning sellega üldpilti teistpidi mooonutavad, leidub ka ilmselt piisavas koguses.

Madis, millega Sa ise tegeled? Amet vast pole ju saladus?