Ehitusfoorum

Siin palju tarku mehi koos, palun andke nõu, kas soojustada soklit ja/või põrandat.

Tegemist on pea 80 aastase majaga. Majal täiskelder ja maapinnast väljaulatuv 130 cm kõrgune sokkel, mis veidi praguneb ja vana värv koorub. Allkorruse elanikud kurdavad, et põrand on külm. Maja asub kuivas kohas, keldris on niiskust vaid ühes nurgas.
Soovime värskendada maja välisilmet, st midagi ette võtta sokliga.
Küsimus - kas peaks sokli ka soojustama? Millega? Penoplast 5 cm, võrk ja krohv? Või saaks ka ilma soojustuseta hakkama? Kuidas sel juhul sokli osa teha?
Kuidas oleks mõttekas soojendada esimese korruse põrandat? Keldri lakke penoplast? Kui paks? Kuidas see kinnitada ja kas millega katta (soojapidavuse seisukohalt)? Ei tahaks mõttetult raha huugama panna. Kõik head nõuanded teretulnud.

Põrandat toapoolt vaevalt et enam saad soojustada (ukseavad!) seega peale keldri lae kleepimise muid võimalusi ei ole, kui just ei tea mõnda kavalat saladust mis võimaldab olemasolevat põrandat sügavamaks freesida.
Tavaliselt tasub keldrit maapinnapealses osas soojustada, eelistan soovitada säästuvarianti (vaid ühe plaadi sügavuselt sokli servast)

Kalvis kirjutas:Põrandat toapoolt vaevalt et enam saad soojustada (ukseavad!) seega peale keldri lae kleepimise muid võimalusi ei ole, kui just ei tea mõnda kavalat saladust mis võimaldab olemasolevat põrandat sügavamaks freesida.
Tavaliselt tasub keldrit maapinnapealses osas soojustada, eelistan soovitada säästuvarianti (vaid ühe plaadi sügavuselt sokli servast)

Aitäh!

Põranda soojustamine ülevalt (toa poolt) võib siiski olla võimalik.
Tuleks eemaldada põranda laud ja kindlaks teha, millise põranda soojustusega tegu. Tõenäoliselt on laagide vahel soojustusmaterjaliks termoliit, mille soojusjuhtivus on ligi kahekordne võrreldes tänapäevaste soojustusmaterjalidega. Selle asendamisel vahtplastiga või soojustusvillaga saab kindlasti põranda tunduvalt soojapidavamaks. Kas tulemus rahuldab, oleneb väljavahetatava soojustuskihi paksusest.
Alt poolt soojustamise miinuseks võib arvata betoon põrandaplaadi külmasilla, mis sel puhul alles jääb. See tähendab seda, et efekt eriti välisseinte läheduses võib jääda suhteliselt olematuks.
Külmasilda vältida või vähendada aitaks sokli soojustamine väljastpoolt.
Kas ja millega soklit soojustada, seda tuleks mõtelda komplekselt kogu hoone renoveerimisvajadust silmas pidades.

Tere.
* Täiesti nõus väitega , et meil peaks harima insenere ja projekteerijaid, et nad idiootsusi projektidesse ei joonistaks. Paljud nendest pole läbi lugendu ühtegi kaasaegset käsiraamatut. Samas tuleb harida ka tellijat, kes arvab "et ehitaja peab teadma ja projekt on mõttetu."
* Kile teemast, et betoon ei kuivaks kiiresti. Pole betooni osas küll eriline asjatundja, aga kõhutunne ütleb , et kile betooni PEAL teeks palju parema töö kui seal betooni all, kuhu niiskusel pole niikuinii kuhugi imenduda või auruda. Kui betoonist vesi välja niriseb, siis see pole vist õige betoon? Aga ega see kile seal mitte midagi halba ka ei tee, kas aga kasu?
* Põranda soojustamine toa poolt on jälle järjekordne räme ehitusfüüsika eiramine. Äkki olete kuulnud midagi piirdetarindite VÄLISPIDISEST soojustamisest. Huvitav miks väljapoolt?
Samuti on millegipärst levinud müüt sokli soojustuse efektiivsusest põranda soojaks saamise eesmärgil. Selle üks miinus on see, et sellega tõstetakse koheselt keldri niiskust. Teiseks võiks arvutada : 1) põranda alt soojutuse maksumus 2) sokli soojustuse maksumus koos hydroga. Ma oletan et vahe ca 10 kordne. Efekt: põranda alt soojustades garanteeritud; ainukese miinusena nurgas ja vaheseintes külmasild. Selle külmasilla mõju küttekulude kokkuhoiule ei ole mitte üle 5 % (teotreetilise variandiga võrreldes kus põranda alt saaks 100 % soojustada). Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline kirjutas:* Põranda soojustamine toa poolt on jälle järjekordne räme ehitusfüüsika eiramine. Äkki olete kuulnud midagi piirdetarindite VÄLISPIDISEST soojustamisest. Huvitav miks väljapoolt?
Alar Piirfeld

Arvan, et ikka ollakse kuulnud piirdetarindite välispidisest soojustamisest.
Samuti arvan, et enamik keldrikorrusega majade I korruse põranda betoonplaat on soojustatud ülevalt poolt.

Kas mõistlik oleks niisugused vahelaed ümber ehitada ja soojustada keldri poolt?
Kas sellise põranda termoliittäidises võib olla hallitus, mis inimeste tevist ohustab?

Tere. Jah need põrandad on soojustatud ülevalt poolt, aga soovitan uurida millega. Ja mis on selle "miski" soojapidavuskoefitsent. Tänased materjalid on ca 0,04 , mis tekitabki ülalnimetatud probleemi seespidisel kasutamisel.
Kui hallitus oleks sees, siis oleks see põrand nende aastate jooksul juba ära mädanenud. Seega soovitaks mitte kontrollida füüsikaseaduste kehtivust, võib kalliks (nii tervisele kui rahakotile) maksma minna.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Teema on arenenud ka mulle huvipakkuvaks. Kas külmalt poolelt soojustamise printsiibiga läheb vastuollu ka minu planeeritud renorveerimislahendus? Mõte selline et halvasti tihendatud täite tõttu äravajunud põrand on plaanis asendada selliselt et alla betoonpostid (kandvusega ei ole probleeme kuna ulatuvad paeni) ja peale vahelae tüüpi betoonplaat ~20 cm, mis valamise hetkel toetub lisaks ka pinnasele, aga suure tõenäosusega vajub see alt ajapikku uuesti ära. Sellele omakorda 20 cm penoplasti millele järgneks küttetorudega õhuke betoonplaat.

Tere. Kõik toimib ja vasturääkivusi pole. Parim veel kui saaks veel alt tuulduma. Kui ei, siis võiks ka hydro betooni peal olla vaatamata äravajuvale pinnasele. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline kirjutas:Tere. Jah need põrandad on soojustatud ülevalt poolt, aga soovitan uurida millega. Ja mis on selle "miski" soojapidavuskoefitsent. Tänased materjalid on ca 0,04 , mis tekitabki ülalnimetatud probleemi seespidisel kasutamisel.
Kui hallitus oleks sees, siis oleks see põrand nende aastate jooksul juba ära mädanenud. Seega soovitaks mitte kontrollida füüsikaseaduste kehtivust, võib kalliks (nii tervisele kui rahakotile) maksma minna.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Olen näinud, et see "miski" seal on termoliit või räbu, vana veneaegne vill...
Ühe köögi põranda kiskusin paar aastat tagasi lahti, oli hallitanud, rottide poolt tassitud varandust sinna ... põrand ka kohati mäda.
Kui asendada see, kas penoga või SPU-ga, need ei tohiks ju hallitada? Teeks ka aurutõkke?

Kui saepuru, või mis iganes selline materjal on juba võimaldand hallitusel tekkida, siis penost ei maksa rääkidagi.
Praegu teen tööd majas, kus 5 a. tagasi soojustati alt penoga ja kohe oli tunda toas suuremat niiskust ning hallituse haisu. Omanik on mures ja kisub kogu selle peno välja.

Aga las ta kõigepealt kisub siis ja teeb pilti olukorrast. See suurema niiskuse ja hallitushaisu jutt on ilma tõendus ja selgitusmaterjalita ju puhas jutt aint...

Sai tegelikult juba suve alguses lõhutud ja uuritud. Pilte pole vaja tehagi, toas lähvad riided kapis kopitama, varem seda ei juhtund.
Peale penoga vundameni soojustamist, aga erilist sooja võittu küll ei märgatud.Nüüd ollakse väga rõõmsad kui endise olukorra tagasi saaks.Alumine palk, aga juba suht pehme.

Mis seos on siin põranda penoga? Et ennevanasti põrand oli elamises tuulutuseks-ventilatsiooniks ja nüüd ehitati elamine tuultpidavaks? Või hakkas see saadana peno seal põrandas vedelikku tootma?

Kui ehitatakse uus maja, siis tee või üleni penost, aga vana majale on peno väga kahtlane, nagu Soome kogemused on näidanud penolaadsete materjalidega.

Tere. Mitte peno pole kahtlane, vaid kahe kõrva vahel olev piirkond on vahel kahtlane, kui ei viitsi, ei oska, ei taha süüvida peno paigalduse eeldustesse. Füüsikaseadused kehtivad nii Soomes Eestis kui Burundis. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tegin põrandate foorumisse uue teema, et seal seda arutelu jätkata. Ootan kommenteerijaid sinna.

Külaline kirjutas:..... Mõte selline et halvasti tihendatud täite tõttu äravajunud põrand on plaanis asendada selliselt et alla betoonpostid (kandvusega ei ole probleeme kuna ulatuvad paeni) ja peale vahelae tüüpi betoonplaat ~20 cm, mis valamise hetkel toetub lisaks ka pinnasele, aga suure tõenäosusega vajub see alt ajapikku uuesti ära.....

Eneseharimise eesmärgil tahaks teada et kuhu kur.. see pinnas teil aina kaob. All on paas (nii lähedal et kannatab toas kaevata selleni ja paigaldada betoonpostid) aga ikka on põrandad vajunud. Millega ja kuidas te algselt tagasitäidet olete teinud. Kuidas teil üldse vundament püsib (kui püsib).

Võimalik, et väga rumal küsimus aga kuna teema on praegu päevakorral ja vaja vanasse majja ruttu üks ruum betoonpõrandaga teha, siis selline mõte. Mis juhtub, kui panna peno kahe kile vahele. Esimene kile tuleks liiva peale ja moodustaks nagu kausi ja teine kile tuleks peno peale ja moodustaks samuti kausi, et vältida betooni kiiret kuivamist. Kas asi on väga jabur? Ja mis juhtub penoga seal vahel, kas üldse midagi juhtub?
Vabandan rumalate küsimuste pärast, naisterahva aru aga vaja leida parim lahendus.

Kui jätta kile panemata, siis on suureks plussiks, et säästate kile maksumuse võrra raha. Miinuseks aga see, et kile tootjale, müüjatele, vahendajatele, riigile maksude näol jne jääb raha saamata.
Samas (usun) kile ei tee penole seal põranda all kindlasti midagi halba.
Miks, seda kilet sinna pannakse - ma polegi sellest päris hästi aru saanud.
Ilmselt keegi kunagi mingil põhjusel paigaldas, keegi nägi, tegi samamoodi jne. Nii saigi erandist reegel.

Kile on vaja kindlalt ühel juhul - kui põrand valatakse ilma keldrita lahtisele pinnasele siis täidab ta kaude niiskustõkke kihi funktsiooni ja otseselt põranda valamisel seguvee pinnasesse äravalgumise tõkestaja funktsiooni.
Kui on mingi jäik või hüdrotõkkega aluspind juba olemas (N:keldri vahelagi, vana betoonpõrand) pole kile vaja.

Kalvis kirjutas:Kile on vaja kindlalt ühel juhul - kui põrand valatakse ilma keldrita lahtisele pinnasele siis täidab ta kaude niiskustõkke kihi funktsiooni ja otseselt põranda valamisel seguvee pinnasesse äravalgumise tõkestaja funktsiooni.
Kui on mingi jäik või hüdrotõkkega aluspind juba olemas (N:keldri vahelagi, vana betoonpõrand) pole kile vaja.

Kui kasutaja" vuuk " mõtet edasi arendada, siis kasutaja " Kalvis" on seda päris-päris palju näinud...

Kui ei taheta, et juba rajatud hüdroisolatsioonikihile paigaldatud vahtplast märguks, siis terviklik kile takistab seda betooni valamisel tõesti. Kui vahtplast on kahe kilekihi vahel pinnasel, betooni all, siis varem või hiljem märgub ta nagunii.
Pinnasele on betooni valatud juba sajandeid. Kas nüüd enam ei kõlba vundamenti või keldri põrandat ntx ilma kileta valada?

taastaja

Vat see on küsimuste küsimus...
Lisaks, millistele parameetritele peab vastama põandate alla paigaldatav peno? Kui palju see endasse vett imada üldse saab?
Tootja andmetel EPS ei ima vett rohkem, kui 3-5%.
EpsFoam veeimavusnäitajad jäävad alla 1%. Neid tooteid kasutatakse pinnases olevate ehituskonstruktsioonide soojaisoleerimiseks ning paigaldatakse otsesesse kontakti pinnasega.
STYROFOAM (XPS) veeimavus on tootjaandemetel vaid 0,2%
No mina küll ei usu, et nii marginaalsete niiskusekoguste sattumisel neisse materjalidesse muudab märkimisväärselt nende omadusi.
Pealegi ega penole otse betooni valamisel ei teki veesurvet nagu uputamisel vee alla.
(Materjalide veeimavust testitakse nende uputamisega ja pikaajalise vee all hoidmisega).
Betoneerimise käigus märgub tegelikult ainult peno pealiskiht. Kui penoplaatide vuugid on korralikult montaaživahuga täidetud, ei satu betooni ka sinna.
Seega arvan, et kile on tegelikult vajalik seal tööprotsessile mõningase lollikindluse tagamiseks.
Kindlasti aga paigaldaksin kile siis, kui see on projektis ette nähtud või klient seda soovib.
Siis aga oleks eriti teretulnud, et kile täpne tootenimetus ja paksus oleks projekeerija poolt ära määratud.

Vuuk, paraku ei suuda sina ega keegi teine muuta inimeste väär-arusaamist, et kile põrandas = niiskustõkke, hüdroisolatsioon jne.
Piltlikult on see just

Tere.
Samuti küsimus vanema maja nn.vundamendi kohta,nimelt see on laotud suurtest maakividest.Kas oleks õige ja vajalik sellele ümber valada betoonist totav vöö,pinnas ise liivakivi ehk vana merepõhi? Nagu aru saan soojustust ei soovitata.Tänud kui keegi oskab nõu anda ja tahab arvamust avaldada,kõike paremat .
Marko