Ehitusfoorum

Postitatud: **30 Aug 2023, 00:11**

Elekter ongi selles näites käidukulu (ja ainult seda), mingit tulusust ei arvestata, sest võrdlusbaas oleks/on erinev. Sama ka Sinu puhul.

Postitatud: **30 Aug 2023, 05:35**

Näiteks Nibe müüb soojuspumpi komplekteerituna päikesepaneelidega.
Kas käidkuluks suvekuu lõikes liidame kokku ainult öösiti võrgust võetud elektri või kuise elektri koguarve?
See viimane võib ju olla ka null? Või ka negatiivne..

Postitatud: **30 Aug 2023, 09:21**

Kui jutt on kulust siis ainult sellest räägitaksegi, mingit tulusust selle juures ei arvutata. Sinu toodud näitel on kulu jah sisse ostetud elekter. Elektritootmise tõttu on kulu madalam, aga selle juures on ka tehtud oluliselt suurem investeering , samas lisandub päikesepaneelidega seotud kulu, sest on osa soojatootmise süsteemist.

Postitatud: **30 Aug 2023, 10:21**

Imelik kirjutas: 30 Aug 2023, 09:21 Kui jutt on kulust siis ainult sellest räägitaksegi, mingit tulusust selle juures ei arvutata. Sinu toodud näitel on kulu jah sisse ostetud elekter. Elektritootmise tõttu on kulu madalam, aga selle juures on ka tehtud oluliselt suurem investeering , samas lisandub päikesepaneelidega seotud kulu, sest on osa soojatootmise süsteemist.

Just. Elekter on soojatootmise kulu ja see väheneb seda rohkem, mida rohkem elektrit ise toodetakse. Ja piisavalt suure toodangu korral muutub kulu negatiivseks...
Ma ei ole üritanudki rääkida tulust, räägin vaid , et aastased jooksvad kulud on nullist väiksemad.
Summaarse investeeringu vähendamiseks on vaja kriitiliselt suuremad read üle vaadata ja äkki on mõistlik asendada üle 10 k€ maksev soojuspump ja vesiküttesüsteem tunduvalt odavama otseelektriküttega...
Millise võimsuse juures see murdepunkt teie arvates täna saabub...?
Ja millise juures tulevikus... 10 aasta pärast?

Postitatud: **30 Aug 2023, 10:24**

Imelik kirjutas: 30 Aug 2023, 09:21 ... Elektritootmise tõttu on kulu madalam, aga selle juures on ka tehtud oluliselt suurem investeering , samas lisandub päikesepaneelidega seotud kulu, sest on osa soojatootmise süsteemist.

Millega võrreldes on investeering oluliselt suurem?

Kui suur investeering tuleb teha näiteks 2 ahju+puupliit+korstnad+puukuur soetamiseks?
Arvestades elamu põrandaruutmeetri ehitushinda, siis kui palju maksab näiteks 3x3m katlamaja tulenõuetele vastava ruumi hoonesse ehitamine?

"Suurema investeeringu" jutt võiks jääda vist aastate tagusesse aega?

Postitatud: **30 Aug 2023, 10:28**

Korstnapühkija küsis eile kahe korstna eest 130 €...
Lähen teen veel lisaks ühe 40 eurise väljamineku uue redeli soetamiseks pööningule.

Postitatud: **30 Aug 2023, 10:37**

trebla kirjutas: 30 Aug 2023, 10:21
Imelik kirjutas: 30 Aug 2023, 09:21 Kui jutt on kulust siis ainult sellest räägitaksegi, mingit tulusust selle juures ei arvutata. Sinu toodud näitel on kulu jah sisse ostetud elekter. Elektritootmise tõttu on kulu madalam, aga selle juures on ka tehtud oluliselt suurem investeering , samas lisandub päikesepaneelidega seotud kulu, sest on osa soojatootmise süsteemist.
...
Summaarse investeeringu vähendamiseks on vaja kriitiliselt suuremad read üle vaadata ja äkki on mõistlik asendada üle 10 k€ maksev soojuspump ja vesiküttesüsteem tunduvalt odavama otseelektriküttega...
Millise võimsuse juures see murdepunkt teie arvates täna saabub...? ...

Kui võtta soojuspumba planeeritud tööeaks 10 aastat, siis on 10keur maksva soojuspumba kasutamine majanduslikult mõtekas (ei ole kahjulik) ainult juhul, kui selle kasutamine aitab igal aastal 10 aasta jooksul, kokkuhoida üle 1000eur (keskmiselt min 200eur ühel talvekuul), võrreldes teiste küttelahendusega.

Postitatud: **30 Aug 2023, 10:55**

trebla kirjutas: 30 Aug 2023, 10:28 Korstnapühkija küsis eile kahe korstna eest 130 €...
Lähen teen veel lisaks ühe 40 eurise väljamineku uue redeli soetamiseks pööningule.

Vastavalt Eesti poolt ratifitseeritud EU direktiividele peab tulevikus lisaks korstnapühkijale maksma raha ka eraldi Kütteseadmete inspektori külastuse eest ja vaevalt on "spetsialisti tülitamise tasu" väiksem korstnapühkija tasust.

Kuna Eestis puudus EU'ga liitumise ajal korralik eramute "Kütteseadmete register", siis Eesti sai selle direktiivi eramutele rakendamise ajapikendust seniks kuni on loodud vastava täiuslikusega register.

(Kuna Viadrus katelde max võimsust näidatakse kivisöega kütmise järgi (32kW), siis ka need kuuluksid inspekteeritavate kollete alla ja sammuti võib majas olev suure võimsusega saunakeris viia hoone inspekteeritavate hoonete nimekirja.)

Suuremate küttekollete (kortermajad) inspekteerimine on juba praegu kohustuslik.

Postitatud: **30 Aug 2023, 11:59**

Mul sai üks Buderuse õ/v pump just 12 aastat vanaks ja on tarbinud selle aja joooksul 78 000 kWh elektrit.
Kütab miskit 80 + m² korterit. Üksjagu muidugi ka selle peal olevat korterit, sest korrustevaheline isolatsioon pole suurem asi.
Maksis omal ajal paigaldusega 7 000 €.
Algselt asendas kivisöekatelt, aastaid hiljem hiljem vahetati veel radikad vesipõrandaküttesüsteemi vastu.
Neid tuhandeid ei oska öelda.

Postitatud: **30 Aug 2023, 17:22**

trebla kirjutas: 30 Aug 2023, 11:59 Mul sai üks Buderuse õ/v pump just 12 aastat vanaks ja on tarbinud selle aja joooksul 78 000 kWh elektrit.
Kütab miskit 80 + m² korterit. Üksjagu muidugi ka selle peal olevat korterit, sest korrustevaheline isolatsioon pole suurem asi.
Maksis omal ajal paigaldusega 7 000 €.
Algselt asendas kivisöekatelt, aastaid hiljem hiljem vahetati veel radikad vesipõrandaküttesüsteemi vastu.
Neid tuhandeid ei oska öelda.

Mul kulub 12 aastaga praktiliselt sama suure korteri otseelektriga kütmiseks + sooja tarbevee tegemiseks u. 60 000 kWh. Kui oleks 12 aastat tagasi paigaldanud, siis praeguseks poleks veel ära tasunud. Hetkehindadega heal juhul isegi 12 aastaga tasuks= s*tt tasuvusaeg.

Postitatud: **30 Aug 2023, 19:39**

Kasutuskulude võrdlemine erinevate investeeringute korral ei ole adekvaatne. See mida püüad trebla teha on tasuvus või omahinna arvutus ja seal tuleb sisse võtta ka investeering, amortisatsioon ja raha hind ajas (olenevalt mida leida püüad). Kasutuskulud on kasutuskulud ei muud.

Postitatud: **30 Aug 2023, 21:39**

trebla kirjutas: 30 Aug 2023, 11:59 Mul sai üks Buderuse õ/v pump just 12 aastat vanaks ja on tarbinud selle aja joooksul 78 000 kWh elektrit.
Kütab miskit 80 + m² korterit. ...

Kui teatud periood kütta võrdluseks otseelektriga saab võrdluses teada, et võibolla on "kallis agregaat" juba ammu otsas.

Postitatud: **31 Aug 2023, 00:11**

Tegu on soojustamata palkmajaga. Kui palju selle 7000 €-ga oleks saanud soojustada ?
Kusjuures poleks kindel, et linnavalitsus seda lubanud oleks..
Kas oleks sisseostetava energia kulu vähenemine sama suur olnud ? Ning maksta oleks elektri eest ikka tulnud ja tuleks ka tulevikus.
Alternatiiviks oleks päikesepaneelid, mis kestavad soojuspumbast vähemalt 2 korda kauem ja elektri eest aasta lõikes enam maksma ei peaks..

Ma ei väidagi, et see oleks universaalne lahendus Eesti jaoks.
Aga umbes 95 % Maa elanikkonna jaoks tõenäoliselt küll..

Postitatud: **31 Aug 2023, 20:31**

Ac457765 kirjutas: 30 Aug 2023, 17:22
trebla kirjutas: 30 Aug 2023, 11:59 Mul sai üks Buderuse õ/v pump just 12 aastat vanaks ja on tarbinud selle aja joooksul 78 000 kWh elektrit.
Kütab miskit 80 + m² korterit. Üksjagu muidugi ka selle peal olevat korterit, sest korrustevaheline isolatsioon pole suurem asi.
Maksis omal ajal paigaldusega 7 000 €.
Algselt asendas kivisöekatelt, aastaid hiljem hiljem vahetati veel radikad vesipõrandaküttesüsteemi vastu.
Neid tuhandeid ei oska öelda.
Mul kulub 12 aastaga praktiliselt sama suure korteri otseelektriga kütmiseks + sooja tarbevee tegemiseks u. 60 000 kWh. Kui oleks 12 aastat tagasi paigaldanud, siis praeguseks poleks veel ära tasunud. Hetkehindadega heal juhul isegi 12 aastaga tasuks= s*tt tasuvusaeg.

Küttekulu ei sõltu vaid korteri pindalast. Kui võtta aluseks, et soojuspump toodab 2,5x rohkem soojust, kui võtab elektrit, on 117 MWh elektrit kokku hoitud. Elekter koos maksudega on ehk keskeltläbi 0,1EUR/kWh maksnud, ehk siis ligi 12kEUR on kokku hoitud.

Postitatud: **31 Aug 2023, 22:10**

Kuhu ma selle 2,5x rohkem soojust oleks pannud, torud naabritele vedanud ja neile maha müünud?

Postitatud: **01 Sept 2023, 18:03**

Ac457765 kirjutas: 31 Aug 2023, 22:10 Kuhu ma selle 2,5x rohkem soojust oleks pannud, torud naabritele vedanud ja neile maha müünud?

Ehk siis teistpidi: Kuhu sa selle raha oleks pannud, kui küttele oleks 2,5x vähem kulunud - kõik kapid ja voodialused juba rahast pungil ja pank ei luba kah rohkem sinna viia?

Postitatud: **04 Nov 2023, 16:36**

Päikeseenergia sesoonse salvestamise seade ongi valmis saanud...

https://www.pv-magazine.com/2023/11/02/ ... ge-system/

Mahtuvus on meie jaoks muidugi liig väike. Mul oleks vaja vähemalt 4 korda suuremat...

Postitatud: **04 Nov 2023, 17:49**

Kus seda ladustatakse? Ja millega erineb roheline vesinik tavalisest?

an integrated electrolyzer uses the excess energy from the PV system to produce green hydrogen, which is stored on-site.

Postitatud: **04 Nov 2023, 18:31**

kunn24 kirjutas: 04 Nov 2023, 17:49 Kus seda ladustatakse? Ja millega erineb roheline vesinik tavalisest?
an integrated electrolyzer uses the excess energy from the PV system to produce green hydrogen, which is stored on-site.

Balloonides ilmselt
Google. + home power solutions photos
"HPS Home Power Solutions teatas, et Picea 2 on 70% kergem kui tema eelmine mudel. Paigaldamise lihtsustamiseks on ka üldkõrgus madalam. Süsteemi saab nüüd paigaldada ka väga madalate lagedega ruumidesse."
Roheline on toodetud taastuvelektri abil

Postitatud: **04 Nov 2023, 20:17**

Kui palju ja kui mahukaid balloone on vaja?
Kas balloonid on ka rohelised?

Postitatud: **04 Nov 2023, 21:50**

Eelmises versioonis on standardpaketis pildil näha justkui 10 ballooni.
Enamasti valged, aga on ka pilte nii siniste kui punaste balloonidega...

https://www.homepowersolutions.de/en/product/

liikuvat pilti on kah...
https://youtu.be/oO58Olrx5NM?si=zPbxyUm-sEyJ3nbV

nii, et kes uut maja plaanib, jätke tehnoruumi pigem rohkem varupinda....

PS
Räägiti justkui 50 liitristest balloonidest ja kuskil fotol oli 300 psi....

Postitatud: **04 Nov 2023, 22:52**

Prill kirjutas: 03 Aug 2023, 08:28 See tehnoloogi ajas kunagi elevile https://forte.delfi.ee/artikkel/8428800 ... salvestada , lubati 10 aasta pärast, 5 aastat veel oodata

Akutehnoloogiad arenevad ka kiiresti, just materjalide kohapealt leitakse kättesaadavamaid, odavamaid alternatiive, samuti aku hind tuleb vaikselt allapoole.

Tuumaenergial kipub suurim häda olema selle elektri hind, vist eranditult pea kõikide viimastte tuumajaamade ehituse hind märkimisväärselt ületanud eelarvet, samuti valmimis tähtajad.
Kuigi eelmisel sajandil tuumaenergia pioneeride aegu ennustati pisikest tuumareaktorit igasse majapidamisse ja sõidukisse, ei ole see realiseerunud ning isegi transpordivahenditel on tuumareaktor levinud paraku militaarsuunal (lennukikandjad, allveelaevad) aga mitte tankerid või konteinerveod, mis ilmekalt vist näitab, et turutingimustel tegelikult tuumaenergia ei taha väga konkureerida.
Ma isegi ei tea kuipalju on maailmas erasektori tuumajaamu, või enamus on need kõik riigi maksumaksja raha eest projektid nagu tuumakütusel lennukikandjad-allveelaevad, kus raha ei loeta. Igaljuhul Eesti tuumaenergeetika eestvedajad tahavad samuti mingil x põhjusel riigi garantiisid - et riik regulaatorina tagaks elektrienergia ära ostmise tulevikuks ette, vist nii nagu Prantsusmaal või kuskil, kus seadus kohustab tarbijaid tuumaenergiat tarbima kehtestatud hinnaga, hinnaga mis kipub kallim olema, kui turul pakutav tuule- ja päikeseelekter.

Nii et tulevikukütuse puhul arutluses, kas arvestada ainult tehnoloogiat või on oluline ka selle hind tarbijale.

Tuumaenergia ei oleks tehnoloogiliselt absoluutselt mingi probleem. Ka hinna poolest mitte.
Probleem on kõik ülejäänu, alates turvalisusest, lõpetades inimliku lollusega.
Jääb eratarbimisse loodetavasti veel arenev, odav ja ohutu fuel cell.
Tööstusele tuum.

PS: Aku on tupik
Vesinik on tupik.

Postitatud: **04 Nov 2023, 23:06**

trebla kirjutas: 04 Nov 2023, 21:50 PS
Räägiti justkui 50 liitristest balloonidest ja kuskil fotol oli 300 psi....

Selliste ballonidega, kui oleksid propaan või atsetüleen, saaks keevitaja mõni/ päev tund lõikuda/ keevitada.
Sa üritad maja kütta.
psi-sid palun ära kasuta, me oleme teises mõõtühikute süsteemis. Tõlkes oleks see 20,7 bar ehk 2,1 MPa. Suht lahja.
Kogu pulli kasutegurist muidugi pole sõnatki.

Postitatud: **04 Nov 2023, 23:07**

trebla kirjutas: 04 Nov 2023, 16:36 Päikeseenergia sesoonse salvestamise seade ongi valmis saanud...

https://www.pv-magazine.com/2023/11/02/ ... ge-system/

Mahtuvus on meie jaoks muidugi liig väike. Mul oleks vaja vähemalt 4 korda suuremat...

See on ikkagi elektriküte sest elektrienergia salvestatakse ainesse ja suure tõenäosusega on sellest elektrist soojapumbaga rohkem võimalik soojusenergiat kätte saada kui seda vesinikku lihtsalt põletades.

Uhke värk küll aga majanduslikult on igasugune salvestav seade tasuv ainult siis, kui seadme soetus- ja ekspluatatsioonimaksumus 15 aasta (moodsa seadme eluiga) jooksul, tuleks väiksem kui samal ajal säästetav võrgust võetud energiahind.

Näiteks, kui 15 aasta jooksul kulutan võrgust ostetud energiat kokku 60 000kWh ja kui elektri ostuhind on 0,2eur/kWh, siis kogukulud sellisele seadmele mis mahutab ühel talvel kuluva energiakoguse, peaks olema minu jaoks koos kõigi maksude ja kasumitega alla 12 000eur.

Nagu näha, siis on elektrihind veel liiga odav, et erinevad salvestusseadmed jõuaks massidesse.

Postitatud: **04 Nov 2023, 23:12**

trebla kirjutas: 04 Nov 2023, 21:50 Eelmises versioonis on standardpaketis pildil näha justkui 10 ballooni.
Enamasti valged, aga on ka pilte nii siniste kui punaste balloonidega...

https://www.homepowersolutions.de/en/product/

liikuvat pilti on kah...
https://youtu.be/oO58Olrx5NM?si=zPbxyUm-sEyJ3nbV

nii, et kes uut maja plaanib, jätke tehnoruumi pigem rohkem varupinda....

PS
Räägiti justkui 50 liitristest balloonidest ja kuskil fotol oli 300 psi....

Kas kehtiv Seadme ohutuse seadus üldse lubab sellise energiasisaldusega "pommi" eluhoonesse või elemukvartalisse paigutada?

Alles Saksas lendasid mitu "taastuvenergiat kasutavat majapidamist" nii kõwasti õhku, et eksperdid senimaani ei julge sündmuskohta uurima minna.

Ehitusfoorum

Mis on ikkagi tulevikuküte?

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?