Ehitusfoorum

Projekteerijaid on terve pikk nimekiri ja paberil võib kõik ilus ja imeline tunduda, aga mitmele Eestis ehitatud valmiskujul majale on väljastatud passiivmaja sertifikaat reaalselt? Kuulu järgi ei ole seda sertifikaati isegi Jõelähtme valminud passiivmajal olemas, sest on küsitavusi ja suuri.
Tellija, projekteerija, ehitaja, järelvalve, kõik istuvad oma mätta otsas ja püüavad oma parema ja mugavama äranägemise järg toimetada. Tervikut ju pole ja enne kui energia hind on meil madal ei tekki ka reaalset vajadust, väljaarvatud üksikud entusiastid, kes püüavad seda kõike kokku ja tööle saada.
Soomlased pusivad ja see on hea, varsti saab seal järgiproovitud lahendusi, meie kliimasse.


http://www.passivehouse.ee/index.php?id=31
http://www.e24.ee/?id=439792

Tere. Kas ma ei suutnud oponendile mõtet piisavalt selgitada või lihtsalt ei taheta aru saada. See, et eu-s on vastavad määrused olemas, on teada, see, et energiaga tekib probleeme, on samuti teada. See, et majad tuleb ehitada energiasäästlikemaks on ilmselge ja sellele pole allakirjutanu ka kunagi vastu vaielnud. Nüüd küsimus kuidas seda saavutada. Kas administratiivmeetmetega (võtame vastu seadused, määrused, loome vastava inspektsiooni, korjame trahvi neilt, kes seadusi ei täida, sulgeme mittenõuetekohased hooned ekspluatatsiooniks jne)? Kui sellised määrused vastu võetakse, siis tundub küll et suund hakkab administratiivmeetodite poole kalduma. Sest vabatahtlikult ei hakka enamus seda ebamajanduslikku (üksikisiku tasandil) seadust täitma. Passiivmaja kontseptsioon on terve kompleks ning kõik eriosad peavad olema omavahel kooskõlas, mitte nii nagu eelkirjutaja tegelikku elu (nagu Krõlovi valmis) kirjeldab. Eestis pole suudetud 15 aasta jooksul aru saada isegi sellest, et fassaadi soojustussüsteem on samuti kompleks, mitte üksikkomponentide summa. Selline ositi majade ehitamine toimib tavamajade puhul. Passiivmaja konteptsiooni (mis on tunduvalt keerukam ja seosetihedam kui fassaadi soojustussüsteem) vedaja peab perfektselt tundma ehitusfüüsikat, konstruktsioone, kütet (ka alternatiivenergiat) venti, arhitektuuri ja majandusarvutust. Igale eraldi alale on spetsialiste võtta, aga need on vaja ka kokku siduda funktsioneerivaks tervikuks. Seni Eestis seda pole suudetud. Majanduslikud tõukejõud aga hakkavad siis tööle, kui energiahinnad tõusevad 3-4 korda, kuna alles siis hakkab passiivmaja ja nullenergiamaja end majanduslikult (üksikisiku tasandil) majandusliku efektiivsuse piirimaile jõudma. Niikaua kuni adminmeetmeid veel ei ole ja küttehind on veel selline nagu on, peaks riik (majandusminister) tegelema selliste kontseptuaalsete aluste väljatöötamisega, mis selleks ajaks kui on juba aeg käes, oleks meil võtta pädevaid üksusi, kes suudaks passiivmaja ja nullenergiamaja kontseptsioone ellu viia. Jätta selline temaatika fanaatikute tasemele (kellel on omad kitsad huvid) on pikas perspektiivis lühinägelik suhtumine.
Tänases ehituspoliitikas sellist suunda ei näe. Selle lahenduse üks võti on ka riigi energiapoliitika. Kui tuumajaam, siis on lahendused ühed, kui tuulikud ja päikesepatareid igale majale, siis hoopis teised.
Seega arvan, et temaatikaga peab tegelema, aga riiklikul tasemel, kuna fanaatikutel puudub vastav resurss, et teemaga aastakümneid tegeleda ja mitte kasu taodelda. Kui aga mängu tuleb kasu, siis määritakse inimestele pähe ka poolikuid ja ebamajanduslikke lahendusi. Seda on näidanud tänane praktika. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Arukad seletused passiivmaja kohta. Aga kus jookseb see mõistlikkuse piir, tänaste (tulevaste) energia hindade juures, kuhuni on mõtet (nn, madalaenergia) maja lihtsustatult öeldes soojustada. Piltlikult, millised U arvud võiksid olla põrandal,
seintel, lael, akendel täna ehitavale eramajale, kui arvesse võtta ka
elektri vabale turule minekut. See vist ei tohiks selline raketiteadus olla.
Milliste numbriteni on terviku puhul arukas minna, et see jääks mõistlikkuse ja ka tasuvuse piirile veel.
Õigemini vajaks need vastused vist juba uut teemat.

Tere. Eks teeb ikka nukraks, kui ei suuda sõnumit edastada. U-arv on üks lihtsamini arusaadavaid elemente kogu suurest kompleksist. Kordan, et passiivmaja ja nullenergiamaja on TERVIK ehk KOMPLEKS ÜKSIKMEETMETEST, mõttetu on eraldi välja tuua sellise kontseptsiooni puhul U-arvu. See ongi see ositi probleemi kallale asumine, mida meie fanaatikud teevad. Passiivmaja ja nullenergiamaja on nagu lennuk, mille puhul on tarbijal mõttetu rääkida tiiva paksusest või laiusest. Lennuki ostjale on vaja funktsioneerivat lennukit, mitte tema tiiva parameetreid. Aga kuidas see tiiva parameeter lennuki kontseptsiooniga kokku lähev on juba peakonstruktori ülesanne. Neidsamu "peakonstruktoreid" passiivmajade kontekstis Eestis pole, tiiva kallal nokitsejad leiab. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline kirjutas:Arukad seletused passiivmaja kohta. Aga kus jookseb see mõistlikkuse piir, tänaste (tulevaste) energia hindade juures, kuhuni on mõtet (nn, madalaenergia) maja lihtsustatult öeldes soojustada. Piltlikult, millised U arvud võiksid olla põrandal,
seintel, lael, akendel täna ehitavale eramajale, kui arvesse võtta ka
elektri vabale turule minekut. See vist ei tohiks selline raketiteadus olla.
Milliste numbriteni on terviku puhul arukas minna, et see jääks mõistlikkuse ja ka tasuvuse piirile veel.
Õigemini vajaks need vastused vist juba uut teemat.

Külaline kirjutas:Tere. Eks teeb ikka nukraks, kui ei suuda sõnumit edastada. U-arv on üks lihtsamini arusaadavaid elemente kogu suurest kompleksist. Kordan, et passiivmaja ja nullenergiamaja on TERVIK ehk KOMPLEKS ÜKSIKMEETMETEST, mõttetu on eraldi välja tuua sellise kontseptsiooni puhul U-arvu. See ongi see ositi probleemi kallale asumine, mida meie fanaatikud teevad. Passiivmaja ja nullenergiamaja on nagu lennuk, mille puhul on tarbijal mõttetu rääkida tiiva paksusest või laiusest. Lennuki ostjale on vaja funktsioneerivat lennukit, mitte tema tiiva parameetreid. Aga kuidas see tiiva parameeter lennuki kontseptsiooniga kokku lähev on juba peakonstruktori ülesanne. Neidsamu "peakonstruktoreid" passiivmajade kontekstis Eestis pole, tiiva kallal nokitsejad leiab. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kõik õige, aga ei pidanud silmas passiivmaja, vaid lihtsalt paremini soojustatud maja mida täna võiks ja lausa peaks ehitama. Kus oleks nn mõistlikkuse piir soojustusel?
Pakuks siis ise välja numbrid, katus ja põrand 0.09-0.1, seinad 0,15, aknad 0,9-1 kahepoolse teibiga. Minu arust on nende numbrite saavutamine täna lihtne ja ka suhteliselt odav, edasi läheb just nendest numbritest parema tulemuse saavutamine juba oluliselt kallimaks ja mängu tuleb ka kogu terviku toimimine, nagu Alar Piirfeld on lahti kirjutanud.

Külaline kirjutas: tegelikult ei teata mis asi on passiivmaja

"Passiivmajakriteerium
Hoone soojusvajadus (arvutatud passiivmaja projekteerimise paketiga PHPP) ei ole suurem kui 15 kWh/(m2 a),
kogu primaarenergiavajadus, sisaldades kõik majas tehtud energiakulutused (ruumiküte, soe vesi ja elekter) ei ole suurem kui 120 kWh/(m2 a),
Hoone õhutiheduse mõõtmise tulemus (õhu vahetus kordades 50 Pa rõhuvahe korral) n50 ei tohi ületada 0,6 1/h.
Passiivmaja standardiga ei ole ette kirjutatud, milliste materjalidega tuleb vajalik tulemus saavutada. Tähtis on, et lõpptulemusena toimiks hoone nendele näitajatele vastavalt."
http://www.passiivmaja.ee/index.php?id=5

Soomlaste määratlus - "Passiivmaja kolm kriteeriumi:
Ruumide lämmitysenergiantarve:
Lõuna-Soome rannik ≤ 20 kWh / m 2, a
Kesk-Soome ≤ 25 kWh / m 2, a
Põhja-Soome ≤ 30 kWh / m 2, a
Kokonaisprimäärienergiantarve tähendab, et kõik hoone vajaliku energia energia vastava primäärienergiatarpeella kaalutud:
Lõuna-Soome rannik ≤ 130 kWh / m 2, a
Kesk-Soome ≤ 135 kWh / m 2, a
Põhja-Soome ≤ 140 kWh / m 2, a
Õhulekkearv N50 ≤ 0,6 1 / h (korda tunnis)
(Google tõlge)" http://www.energiatehokaskoti.fi/perust ... ssiivitalo

Külaline kirjutas: Seega arvan, et temaatikaga peab tegelema, aga riiklikul tasemel, kuna fanaatikutel puudub vastav resurss, et teemaga aastakümneid tegeleda ja mitte kasu taodelda. Kui aga mängu tuleb kasu, siis määritakse inimestele pähe ka poolikuid ja ebamajanduslikke lahendusi. Seda on näidanud tänane praktika. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Seega kuna ma ei ole riigi palgal vaid hoopis üritan lõppkokkuvõttes siin teemas saadud teadmistega kasu teenida (elukutseline ehitaja) siis oleks minupoolt ilmselt viisakas seniks näpp ninna torgata ja mitte sellel teemal sõna võtta kuni riikliku tellimuse tulemusel on toimivad lahendused välja kuulutatud.
Õnneks/kahjuks ma ei ole viisakas vaid kasuahne tõbras ning võtan omale vabaduse siiski siia teemase vahest viiteid visata.

Külaline kirjutas: Passiivmaja kontseptsioon on terve kompleks ning kõik eriosad peavad olema omavahel kooskõlas, mitte nii nagu eelkirjutaja tegelikku elu (nagu Krõlovi valmis) kirjeldab.

Külaline kirjutas: Kordan, et passiivmaja ja nullenergiamaja on TERVIK ehk KOMPLEKS ÜKSIKMEETMETEST, mõttetu on eraldi välja tuua sellise kontseptsiooni puhul U-arvu.

Kuidas on võimalik toimivat tervikut saavutada kui ei pööra tähelepanu üksikosadele. Näiteks kui ikka vajatava soojapidavusega avatäiteid ei ole kohalikult turult saada siis tuleb need ilmselt tuua sealt kust neid toodetakse (kallis), parendada veelgi muude välispiirete soojapidavust (samuti kallis) või loobuda esialgsest eesmärgist ja ehitada tera rohkem energiat kulutav hoone.
Loomulikult eeldab sellise hoone ehitamine korralikku projekti ja asjatundlikku ehitajat.

rokikas kirjutas:

Külaline kirjutas:Seni väidetud 10-20 % hinnaerinevusest tavamajast on samuti roosa unistus. Tegelikult on erinevus tunduvalt suurem.(Millistele andmetele see väide põhineb. Milliste "näitajatega" ja hinnaga tavamaja on aluseks võetud.) Luureandmed räägivad, et seni Eestis ehitatud "passiivmaja" jääb passiivmaja energiatarbest kordi kõrgemaks ehk tegelikult tehti passiivmaja sildi all madalenergiatarbega maja(Milline neist. Selleski foorumis päris mitmele majale viidatud.). Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ehk saaks vastused ka nendele küsimustele.

rokikas kirjutas:... sisaldades kõik majas tehtud energiakulutused (ruumiküte, soe vesi ja elekter) ei ole suurem kui 120 kWh/(m2 a),...

Rokikas, mida mõeldakse energiakulutuste all konkreetselt elektri osas ehk mille peale tohib elektri kulutada, et mahuks sinna 120kWh/m2 kohta aastas. Kas sinna hulka kuulub ka olmevajaduste nagu pesumasin, el.pliit, el.keris jms. peale kulutatud elekter või ainult soojavajadusteks nagu ruumiküte, soe vesi, pumbad jms.?
Urmasr

Peaks olema vist et kuluta kuhu tahad aga peaasi et liiga palju ei kuluta .
Kui tõsisemalt siis see primaarenergia arvestamine tiba keerulisem lugu. Kogu kasutatud energia läheb "kirja" jah aga sealjuures 2 +2 ei pruugi enam 4 olla vaid hoopis 3 või 6.
Ametlik sõnaseletus selline -" 14) primaarenergia – ühe kilovatt-tunni tarnitud energia tootmiseks vajalik esmane energiahulk taastuvatest ja mittetaastuvatest energiaallikatest, mis sisaldab kõiki energiaallika ammutamise, energia tootmise, ülekande ja jaotamise kadusid;" https://www.riigiteataja.ee/akt/12903585.
Nii et näiteks 10 kwh "särtsu" mis sa oled oma õuepealse tuulikuga tootnud annab vist lõpptulemusse tunduvalt vähem "panust" kui see "särts" mis narvast tulnud. See päris keeruline ja segane lugu veel mulle aga eks ma vaikselt "studeerin".
Soomes hakkavad 2012 a. keskpaigast kehtima jälle karmimad nõuded. Seekord ongi põhirõhk just sellel primaarenergia kasutamise vähendamisel.
http://www.finlex.fi/data/normit/37188- ... _Suomi.pdf
http://www.ymparisto.fi/default.asp?con ... 869&lan=FI

rokikas kirjutas:http://www.mv.hiiumaa.ee/uploads/energi ... vmajad.pdf

Meeldis sellelt lingilt ainult termopilt, aga see 10% jutt tundub minu jaoks veel müstika. Miks siinsed suured ehitusfirmad ei võta kätte ja tee sellist kortermaja järgi. Müügiedu peaks selliste kommunaalkulude juures, eriti sooja osas, olema 150% tagatud kui müügihind oleks samuti praegusest 1000.-/m2 (umbes pakutud) eest ainult 10% kõrgem.
Urmasr

Rääkisin paar päeva tagasi ühe tuttavaga, kes ehitas endale maja Aeroc375-st ilma lisasoojustuseta. Küsisin möödaminnes, et kuidas ta sel talvel rahul oli maja soojapidavusega. Vastus- 137 kWh/m2-le, kusjuures tal on maaküte, paneelid ja igaks juhuks katlamaja tahkekütuse jaoks. Küsisin siis, et kui elekter ära kaob pikemaks ajaks, siis oled ju ikkagi külmas. Ei, vastasti, selliseks juhuks pidi tal toas kamin olema ja lubas veel tuulegeneka püsti panna. Kas tõesti läheb kogu see kupatus maksma ainult 10% rohkem? Midagi pole parata, aga mina olen veel skeptiline ehitusmaksumuse osas.
Urmasr

Külaline kirjutas:

rokikas kirjutas:http://www.mv.hiiumaa.ee/uploads/energi ... vmajad.pdf

Meeldis sellelt lingilt ainult termopilt, aga see 10% jutt tundub minu jaoks veel müstika. Miks siinsed suured ehitusfirmad ei võta kätte ja tee sellist kortermaja järgi. Müügiedu peaks selliste kommunaalkulude juures, eriti sooja osas, olema 150% tagatud kui müügihind oleks samuti praegusest 1000.-/m2 (umbes pakutud) eest ainult 10% kõrgem.
Urmasr

Ja miks pole need, kes seda 10% korrutavad ise seda suutnud avalikkusele veenvalt ja lahtikirjutatult tõestada? See peaks olema lihtne ja ka kõige parem reklaam(lisaks au ja kuulsus ) mis saab üldse olla, võtaks vähemalt selle teema maha. See 10 % on tänasele keskmisele eramajaehitajale muidugi täielik müstika. Kui akna pinda rohkem, siis kulub ainuüksi parimatele passiivmaja akendele pea pool sellest summast. Nüüd nuputa ennast hulluks, et kust ja millest see 10% on võetud
Kas Eestis on üldse mõni valmis nn passiga passiivmaja, mis vastaks oma normidele ka hilisemal kasutamisel, mitte ainult paberil? Kas Valga lasteaia kulu pool on selline nagu plaaniti? Vist ei!? Sama Jõelähtme majaga.
Miks peale valmimist ei kipu meil enam keegi hõiskama ja vastu rinda taguma, et näe maja maksis ainult 10% rohkem ja nüüd kulub ka reaalselt 15 kWh/m2 ja seda soojusvajadust numbritega tõestama?

See 5 - 10 %on soomlaste väitel paikapidav suurusjärk.
Vaadake nende hetkenorme millele ehitatav maja peab vastama. Vaadake keskmist hinda mida sellise maja ehitamine soomes maksab. Vaadake ka näiteks siin teemas lingitud majatehaste toodangu, mis vastab soomes kehtivatele passiivmaja määratlustele, maksumust. Võite avastada et see hinnavahe võibki jääda sinna suurusjärku.
Eestis ehitatud passiivmajade hindadest ei tea ma midagi. Samuti on väga mõtetu vehkida mindite protsentidega ennem kui ei ole määratletud milliste "näitajatega" ja ehitushinnaga majast see võrdlus võetud on. Sama lugu peaks kehtima ka nende kortermajadega.

Eks igaüks otsustab ju ise keda/mida usub ja millist infot tõesemaks peab. Õnneks veel ei keela keegi vanamoodi ehitada nii et igaüks saab oma "tõest" lähtuda. Eks juba lähikümnendil näeme kuhu suunas see "tõde" kaldub ja kelle tänane suundumus/mõtteviis kestma jääb. Tänased majaehitajad (tellijad) saavad loomulikult neid tänaseid otsuseid kõige otsesemalt oma rahakotis tunda.

Mõtlesin ka, et paneks kõvasti soojustust majale. Passiivmaja mõiste olgu mis ta on. Ei taotlegi otseselt passiivmaja. Aga seina ehitan ikkagi paksu. Lae ka. 5-kordseid aknaid ja übersuper ventilatsioonisoojusvaheteid saab kunagi tulevikus ka edasi arendada. Aga vat seinale paksust juurde keevitada on totaalne kapitaalremont. Arvestades kui palju maksab siseviimistlus ja kõik muu pudi padi sinna majakastile juurde, siis julgen küll väita, et minu kaks korda tavanormist paksem sein ei muuda minu maja rohkem kui 5 prossa kallimaks. Siin vast olekski ettenägeliku mõtlemise ja "arendan oru küla" tüüpide vahe. Eks küll 20 aasta pärast vahetavad kõik oma "tavaaknaid" "soojapidavate" vastu. Nagu praegu kõik see paneelika elanikkond...

rokikas kirjutas:See 5 - 10 %on soomlaste väitel paikapidav suurusjärk.
Vaadake nende hetkenorme millele ehitatav maja peab vastama. Vaadake keskmist hinda mida sellise maja ehitamine soomes maksab. Vaadake ka näiteks siin teemas lingitud majatehaste toodangu, mis vastab soomes kehtivatele passiivmaja määratlustele, maksumust. Võite avastada et see hinnavahe võibki jääda sinna suurusjärku.

Mis see Soome meile korda läheb? See 10% jutt käib ikka Eesti kohta, mida on korduvalt ka sellest http://www.tuit.ut.ee/eetl asutusest mainitud, nagu mantrat. Need lingid videotele ja materjalide peaks selle teemas kusagil olema. 10% on ilus number aga targu jäetakse mainimatta millest see võetakse ja sellest ka kahtlused, möödarääkimised ja ebausk. No ja näiteks selline number nagu 25% ei müü enam üldse

Niipalju, kui meie riigis on tellijaid, kes arvavadki, et uue maja ehituse hind peaks maksimaalselt 600 eur/m2 jääma (võtmed kätte/valmis ehitis)- siis polegi mõtet rääkida ei madalenergia ega ka passiivmajadest ning nede maksumusest. Meie riigi inimene tahab ka parimat, kuid maksta ei jõua / taha / soovi ja siis kukubki välja nii nagu alati... Arenguruumi meil on.

fanatic kirjutas: http://www.tuit.ut.ee/eetl

Sealt lehelt leiad ka kontaktandmed. Võta ühendust ja küsi. Anna ka meile teada mida vastati.
Kui sulle soomest pärit info ei meeldi siis soovitan minu postitustele mitte tähelepanu pöörata sest vahendatud info enamikus sealt suunast pärit.

sashaobrok kirjutas: Passiivmaja mõiste olgu mis ta on. Ei taotlegi otseselt passiivmaja.

Minugi mõtlemine liigub tegelikult selles suunas. Ega ju lõppkokkuvõttes küttearveid makstes pole eriti oluline kas maja omab passiivmaja tunnistust või ei. See on oluline ilmselt eelkõige müügi korral. Annab ostjale mingi pidepunkti maja "omadustest". Hiljem on ju oluline vaid et küttearveid tuleb maksta 10/15/20 kwh.m2.a. mitte aga 60 või 120 kwh.m2.a.

sashaobrok kirjutas: Arvestades kui palju maksab siseviimistlus ja kõik muu pudi padi sinna majakastile juurde, siis julgen küll väita, et minu kaks korda tavanormist paksem sein ei muuda minu maja rohkem kui 5 prossa kallimaks.

Arvestustes soojustuse "tuubeldamisega" olen minagi samas suurusjärgus lõpphinna tõusu saanud. Oluline on leida toimiv seina/lae lahendus et "puravikud" tuppa ei tekiks.

Eestikinnisvara kirjutas:Niipalju, kui meie riigis on tellijaid, kes arvavadki, et uue maja ehituse hind peaks maksimaalselt 600 eur/m2 jääma (võtmed kätte/valmis ehitis)- siis polegi mõtet rääkida ei madalenergia ega ka passiivmajadest ning nede maksumusest. Meie riigi inimene tahab ka parimat, kuid maksta ei jõua / taha / soovi ja siis kukubki välja nii nagu alati... Arenguruumi meil on.

Eks ta vist nii ole jah. Paljud tellijad tegelikult ei suuda mõistliku lahenduse eest maksta aga suurt maja tahavad siiski ning lõpptulemuseks saavadki sellise "poolpiduse" lahenduse.
Mida enam liikuda madalaenergia ja passiivmajade suunas seda olulisemaks muutub töö kvaliteet. See aga nõuab eelarves muuhulgas ka mõistliku tööraha millega saab palgata oskustöölised ning neil on ka ajaliselt/rahaliselt aega pöörata tähelepanu ka pisiasjadele.

rokikas kirjutas:

Eestikinnisvara kirjutas:Niipalju, kui meie riigis on tellijaid, kes arvavadki, et uue maja ehituse hind peaks maksimaalselt 600 eur/m2 jääma (võtmed kätte/valmis ehitis)- siis polegi mõtet rääkida ei madalenergia ega ka passiivmajadest ning nede maksumusest. Meie riigi inimene tahab ka parimat, kuid maksta ei jõua / taha / soovi ja siis kukubki välja nii nagu alati... Arenguruumi meil on.

Eks ta vist nii ole jah. Paljud tellijad tegelikult ei suuda mõistliku lahenduse eest maksta aga suurt maja tahavad siiski ning lõpptulemuseks saavadki sellise "poolpiduse" lahenduse.
Mida enam liikuda madalaenergia ja passiivmajade suunas seda olulisemaks muutub töö kvaliteet. See aga nõuab eelarves muuhulgas ka mõistliku tööraha millega saab palgata oskustöölised ning neil on ka ajaliselt/rahaliselt aega pöörata tähelepanu ka pisiasjadele.

Siit tuleb väga hästi välja see 10% bluff, millega tahetakse tähelepanu saada, sest reaalsemaid numbreid ehmataks rahva täitsa ära.



Palju maksab selline akna m2 http://www.rehau.ee/ehitus/akna-.ja.fas ... sign.shtml
http://www.gealan.de/en/fensterbauer/pr ... etails.php

Külaline kirjutas: Siit tuleb väga hästi välja see 10% bluff, millega tahetakse tähelepanu saada, sest reaalsemaid numbreid ehmataks rahva täitsa ära.

Selles et kanakuudist ei saa 10% lisakuluga passiivmaja on süüdi ilmselt rahvusvaheline imperialism ning neli aastaaega.

Külaline kirjutas: Palju maksab selline akna m2 http://www.rehau.ee/ehitus/akna-.ja.fas ... sign.shtml
http://www.gealan.de/en/fensterbauer/pr ... etails.php

Võta nende firmadega ühendust ja küsi neilt.
Mina tean hetkel ainult et 8 tk. 900*1200 aknaid millest 5 on avatavaid ja milles on kasutatud seda profiili http://www.gealan.de/en/fensterbauer/pr ... ammern.php ning klaaspakett on kolmekordne klaaspakett 3к4-14arg-4sel-14arg-4sel, paketti paksus 40 mm soojapidavuse koefitsient 0.6 W/m2K maksab siin http://www.arutech.ee/view/index koos Sauele toomisega 801 euri ehk 92,70 euri m2. Pakkumine kehtib kuni 26.05.2011.

Euroliidu tasemel kokkulepitud et 2021 a. peavad ehitatavad eramud vastama "peaaegu nullenergiatasemele", sakslased otsustasid täna http://www.ap3.ee/article/2011/5/30/sak ... aenergiast et 2022 a. sulevad viimased tuumajaamad ....

Soome uudistes igatahes kommenteeriti kohe et see sakslaste otsus võib tõsta elektrihinda ka soomes. Kui nii siis ei ka eesti sellest puutumata jää. Huvitav millega sakslased plaanivad kompenseeride puudujäävat elektrivõimsust.

Kisel: sakslaste otsus mõjutab oluliselt elektriturgu
http://www.ap3.ee/article/2011/5/31/kis ... ektriturgu

Valitsus kavatseb välja arendada toetusmeetme energiasäästu tegevuseks ka väikemajades
http://www.city24.ee/client/city24clien ... eId=202902

Lugesin kogu 10 lk läbi. Pealkirjaks on passiivmaja aga tundub et rohkem soovitakse rääkida lihtsalt energiatõhusast majast. Täiesti nõus, et oluline pole standardi nimi (või kassi värv ) vaid mõistlike lisakuludega saavutatud oluline kokkuhoid küttekuludelt. Nähes, kui tõsiselt see segadus terminitega häirib näiteks härra Piirfeldi ... äkki peaks teema pealkirja ära muutma?

Madalenergia.ee pealik arvas aasta tagasi tehtud videos, et Jõelähtme maja hakkab tarbima 15 kWh/m2/a. Praeguseks on see number nende veebis korrigeeritud 20kWh/m/a peale. Vast nõustute et 1000 kW aastas (200 m2 puhul) lisakulusid pole väga oluline rahaline vahe, vähemalt praeguste energiahindade juures. Võibolla kusagilt sealt 20kWh juurest jooksebki Eesti mõistes see optimum, millest veel säästlikumaks punnitada ei ole enam mõistlik?

Soomlaste lahendused on kõik (?) sõrestiku ja villa baasil (rokika lingid.) Kas Eestis ka keegi sellist midagi sellist pakub? Elumaja.ee põhumoodulid jäävad minu silmis betoon-peno võileivale alla kui m2 hinnavahe 10-11% on. Põhjus pole niivõrd põhus kui moodulsüsteemis. See ahistab!

Kui ma väga ei eksi siis praeguste energiahindade juures oleks 200 m2 wolf-thermo maja aastane kütekulu vaid ~6000 eek/260€. Paneb imestama, et nii väikese kulu juures veel soojuspumpasid kasutatakse. Ei kujuta ette, millal see pumba investeering (eraldivõetuna) omadega plussi jõuab. Teisest küljest - need inimesed, kes 5,6 miljoni eeguseid maju ostavad - ei viitsi vist mingi tühise soojuspumba pärast pead vaevatagi. Ja ahju kütmine on vist lausa häbiväärne tegevus.

Betoon-peno võileivast karbi m2 hind võtab muidugi ohkama. Villaga sõrestik peaks ju odavam olema, kui soomlased kõik seda usku on?

Keegi skeptikutest juhtis sarkastiliselt tähelepanu ühele sakslaste tabelile: http://www.passiv.de/07_eng/phpp/ENG_Bild2.gif
Vaatasin lähemalt. See on passiivmajade arvutusprogrammi PHPP 2007 kasutusjuhendist (http://www.passiv.de/07_eng/index_e.html ) pärit täiesti suvaline illustreeriv näide ilma igasuguse geograafilise taustainfo või kontekstita. Mina saan aru, et tabeli mõte on näidata - millisel kujul (vormis) PHPP-st tulemusi saab. Kas keegi tahab vastu vaielda või suudab sealt midagi Eesti kohta välja lugeda? Kui ei, siis milleks raisata kaasinimeste aega sellise viitega?

Jõelähtmel maksab krunt koos infrastruktuuriga umbes 100000 euri. Siin http://www.kv.ee/1739799 müüakse seda kurikuulsat 153 m² nn passiivmaja 360000 euriga. Igaüks võib nüüd ise edasi arvutada, palju tuleb m², kas see ikka on 10% kallim tavaehitusest. Pakun, et kui ise mitte käed taskus tellida on see umbes poole kallim. Paneb mõtlema. Ja mis tasuvusest saab siin rääkida? Kõik muidugi muutub, kui arvata, et arendaja tahab täna näiteks juba 50% kasumiks saada.

Justnimelt - me ei tea, kui palju kasumit sisaldab see hind, millest algab kauplemine. Oleks naiivne arvata, et praeguses turuseisus sõlmitakse reaalne tehing alghinnaga. Ja ega kõik see, mis seal piltidelt paistab, pole ka just päris Harju keskmine siseviimistlus. Rainmakeri dušš, kallis wc-pott jne.

"Poole kallim", mõtled +50%? Pakud huupi või oskad öelda, mis maksab täna spoonparketi paigaldus, põrandate-seinte plaatimine, santehnika paigaldamine? Tüüpiline elektriinstall? Ma mõtlen "võtmed kätte" varianti ilma materjalide maksumuseta (mis on nii subjektiivne.)

Aga prooviks teistpidi - kui palju maksab täna siseviimistluseta betoonmaja või kergplokk-maja kinnise karbi m2 koos kõigi tehnosüsteemidega ja kommudega (küte, vent, elekter, vesi, kanal, side), penovooder ja välisviimistlus krohv, sees kruntvärv seinas? Mina ei tea... Aga kujutan elavalt ette kuidas ehitusjärelevalve ja tellija peavad keskmisel Eesti ehitajal pidevalt ora tagumikus hoidma ja vigade parandusi nõudma.