Ehitusfoorum

Odavate vesikivilõikuritega paistab selleks korraks kõik olevat- nii Bauhausis kui-ka Rautakeskos on need otsas.

Hinda hoiab hästi- maksin järelturul rohkem kui uue eest.
Eks ma olen kehv ärimees kah...

Mulle hakkab järjest rohkem tunduma, et võimalik oleks ära elada sossseppade praaki parandades.

Turunišš missugune.

Jahm, päris suur % leivast, aga puhas leht on mõnusam.

Ma poleks elus pottsepatööga kokku puutund kui poleks just seda jäma ümber tegema palutud.Nüüd tuleb iga kuu midagi ette. Paegu just lõpetan ühte kamnat.Väga raske on nii teha head asja, et kogu kupatust maha ei lammuta. Kivid ei pruugi siduma jääda kui lihtsalt midagi juurde lisada,mis kohe alguses puudu on jäänud.Kahju...aga samas,ma ei küsi raha selle töö eest vähemalt. Siiani pole ka midagi minu tehtut uuesti lagunend õnneks.

Robi palus mind pilte toimetama...
...loodan, et üks katusemees pole meite seast jäädavalt lahkunud, aga kui selline tormiline inspiratsioon peale tuleb, siis häda sellele kes selle kõik peab nüüd ka puhtaks küürima...

Mul on paremaid töid ka olemas tegelikult. Siin on ainult pooleli jänud kamin ja oaliselt korsten minu tehtud(korstna krohvin homme lõpuni,peale tööd).Mulle meeldib täielikult looduskivi, ilma töötlemisjälgedetta.Paari aasta jooksul panen ise ka pilte siia, päris oma töödest.
Teile tundub,see uskumatu,ega vanas varjandis keeras kamin korstnasse pliita raua kõrguselt.Ukse peal oli lihtalt vinkel.Tuharest puudus. Kogu kamin meenutas pigem koerakuuti.

Turuniššisolkija

Millest sisud tegid?

Mõnus rahulike värvidega teema! Pliiditagune müür võiks küll korstnaga koos olla või üldsegi olemata olla.

Sisu on loomulikult shamotist. Pliidi taga olev müür oli juba tehtud kui tulin.
Ma oleks suutnud selle asja ka ilma eraldi korstnatta toimima panna. Korsten oleks tõusnud otse kamina pealt ja sinna oleks ka pliita suits läinud, siibriga.
Kahjuks puudub ka hüdroiso. pliita ja kamina all.

Kui ma, aga võrdlen valtskatuse ehitust ja potsepatööd( mis on harrastus), siis katuse tööd on tunduvalt raskemad füüsiliselt. Vastutustunne on, aga mõlema töö puhul suur.

Robi, ühte luba mul küsida. Ütle, kas tead meest, kelle harrastuseks on valtskatusetöö

No ega eriti ei tea, sest kes tahaks eluga riskida katustel ronides.
Ma olin ise 20 a. tagasi autoplekksepp ja valtsitöö tuli vaikselt kõrvale harrastusena...

on sul endal stubididuu ka öelda vöi vöeti köik sönad nüüd ära? Ma mõtlen seda kivihunnikut.
See oli nüüd küll koogel-moogel, aga... ,
mis see teema on?
Vist on nii, et Ermo teema.

Kamin teema keskmes korstna jalaks on igati ok lahendus!

Ermo! Kirjuta ka mõni pottsepa(hobi) tähelepanek!
Muidu läeb lihtsalt lällutamiseks.

Mulle jääb nätuke poolikuks Juhani mõistmine.Tal toimub pidevalt veel midagi väga huvitavat, mida mina teemast välja ei loe. Mulle kuluks ära, väikene koolitus Juhani käe all!

juhan kirjutas:Ermo! Kirjuta ka mõni pottsepa(hobi) tähelepanek!
Muidu läeb lihtsalt lällutamiseks.

Ma ei oska esialgu väliköökide kohta suurt midagi arvata.

Ma ütleks väliköögi kohta veel seda, et tuul ei tohi vabalt pliita rauale puhuda. Ta lihtsalt jahutab asjatult ja pott ei lähe nii ruttu keema. Seepärast oleks soovitav teha kasvõi kivist seinakesed ümber pliita kolme ääre.

Väliköök on aina popimaks muutumas. Värskes õhus mõnus süüa ning katus annab varju vihma eest. Üleüldse, kui mingi üritus teoksil, siis ei pea kokk pusima üksi vaikselt kuskil toas söögiga vaid saab osa ka välimelust. Üldiselt tasub mõelda ka mingiks tõhusaks ajutiseks tuuletõkkeks, kuna segab teine tihti.

Sellele " köögile" tulevad seinteks viinamarjaväädid.


Mida, aga rääkimast ei väsi: katsume ikka paekivi lubjaseguga laduda. Sellel objektil on pooled asjad laotud müüriseguga ja kohe on märgata ka vehet: kivide vahele on vähem kui aastaga praod tekkind.Lubjaga laotud osad, aga ilusad.

Osa on lubjaseguga ja osa müüriseguga.Kas sain õiti aru.Hästi ei usu ,et müürisegu ei kõlba.Seal võib ju olla ka teisi põhjusi miks on praod.Olen ise ka müüriseguga ladunud ja pole häda midagi.Äkki täpsustad.

www.hot.ee/kaminad

Müüriseguga tegi see eelmine meister,kes pooleli jättis.
Müürisegu on liiga tugev ja jäik. Kivi tahab elada ja mängida. Kui ta sda ei saa, siis kas läheb puruks või kisub praod vuukidesse.
Paekivi on väga erinevat. Näiteks Rakvere kandis on väga tugev punakas ( suur rauasisaldus) ja see käitub kindlasti erinevalt kui Märjamaa kivi,mis on mõnikord üleni täis molluskeid ja suht pehme. Võipolla tõesti tugevama koostisega kivi,peaks vastu ka müüriseguga.Erandeid olen ise ka näinud. Aga kui ikka mõelda selle peale, et see müür võiks aastasadu kesta, siis on lubjasegu kindel valik. Kuigi sellega on tunduvalt rohkem mängimist, sest ta kardab alguse külma ja ka liigne kuivamine ei mõju hästi. Ise niisutan kivid juba enne ladumist ja töö käigus,niisutan ka valmis osa pidevalt. Võimaluse korral,katan müüri kilega ja niisutan veel terve nädala, et lubi saaks normalselt kivistuma hakata ( esimesed 2 kuud toimub see kivistumine aktiivselt,pärat,aga vaiksemalt, kuni muutub aastatega aina kõvemaks).
Lubja tööd, tuleb teha objektidel juba suvel valmis, siis jääb ka pidama.

Siin on probleem eelkõige tsemendi ja paekivi keemilise koostise omavahelises sobimatuses.

kaminahi kirjutas:Siin on probleem eelkõige tsemendi ja paekivi keemilise koostise omavahelises sobimatuses.

Arvan, et tegu pole mitte keemilise vaid füüsikalise sobimatusega.

Robi on õigel teel.

Jah, kuskil peab ju see õige tee ju ka olema . Aga ma muretsen üldiselt suhtumise pärast ehitamisse, asi pole ainult lubjasegus kinni. Tänapäeval tahetakse ehitada väga kiiresti ja sama kiirelt ka lagunevad asjad. Seda, aga peetakse isegi normaalseks, sest mood muutub ja uued tuuled puhuvad nagunii, justkui...
Konkreetse kamina pidin alguses (üleni ) mina tegema ja plaan oli esimene aasta ainult vundament valmistada.Lastes aasta vajuda ja samas varudes materjali aegapidi. Paekivi saab ju tasuta kui silmad lahti ringi liikuda( näiteks Haapsalu paekivitehasest saab tootmisjääke tasuta või sümboolse summa eest). Kuna korsten plaaniti juba algusest krohvida, siis oleks see vabalt võinud kasutatud kivist olla, mida oleks saanud tasuta naabri käest jne. Praegusel juhul maksis see asi kokku 40 tuhat eek. ja jäeti ka pooleli kui rahad käes olid.Omanikul, aga närvid läbi ja muidu häbi, et nii loll oll, et uskus ilusat juttu.