Ehitusfoorum

Mis probleem Sul trebla selle keelamisega ja teistele PV pähemäärimisega on?

Sulle meeldib ja tahad - paned PV, sõbrale meeldib - ka paneb...
Aga kas on tõepoolest nii raske mõista, et päris kõik ei taha enda katusele / maale PV-d puhtalt visuaalse reostuse pärast ning sealjuures ei näe sel mitte mingit majanduslikku mõtet?

Ei ole mõtet hakata vaidlema selle üle kel on õigus, see on subjektiivne - samas ei ole ju vaja ka enda veendumusi peale suruda keeldude ja käskudega...

Sõnastus ei kukkunud ehk minu kommentaaril kõige parem välja.
Ma ei väida et mina tahan keelata - keelamisideed liiguvad ( Euroopas ? maailmas ? ) minust sõltumatult.
Ja kuulda on, et mitte ainult fossiilkütuse vaid igasuguse põletamise keelamine.
Tahtsin juhtida tähelepanu, et erinevalt meist, kellel 4 kuud ei tule Päikesest peaaegu mitte midagi (ja ikkagi on mõistlik ka järgmisel aastal omatarbe kompenseerimiseks midagi katusele paigaldada), on maailmas piirkondi, kus päikeseenergia on igapäevaselt lademes käes ja ka tarbimine (jahutusvajadus) käib sellega sünkroonis.

Aastagraafik tundub palju ülevaatlikum

kui aasta läbi lapata, siis praktiliselt ei esinegi üle kahepäevaseid tarbimisauke...
Algusest peale imestasin, et miks see Tesla Powerwall nii väikese mahtuvusega on..
..eks kallis.. Ok.. aga tuleb välja, et ega eriti rohkem ka pole lihtsalt vaja....

Aga eesmärgi riik ainult taastuvenergiale üle viia, on EL-s esimesena stahhaanovlikult välja hõiganud hoopis soomlased - need kes ise kuuluvad 0.25% ekvaatorist kõige kaugemal elava inimkonna osa sekka.


No ja siis täna tuli veel tavatarbijale meeldiv uudis:
https://www.err.ee/1158946/tarbija-hakk ... asu-maksma

No ja siis täna tuli veel tavatarbijale meeldiv uudis...

Ning sealt:

...ei tõuse järgmisel aastal taastuvenergiatasu seetõttu, et valitsus otsustas reservist eraldada...

Ning küsimus: mis kohast "tekib" raha reservfondi?

Samast allikast- "Taastuvenergiatasud inimeste elektriarvetel hakkavad järgmistel aastatel vähenema, sest toetus taastuvenergia tootmisele järsult väheneb. Taastuvenergeetika arenedes võivad paari-kolme aasta pärast toetused sootuks kaduda, ütles majandusministeeriumi asekantsler Timo Tatar."
Miks mul on nii selgelt meeles ca 25+ aastate tagune jutt, et elekter on kõige-kõige odavam ja rahakotisõbralikum kütteviis? Mis juhtus? Väga paljud ehitasid oma majade küttesüsteemi elektri peale. Mis juhtus selle propaganda peale? Juhtus see, et väga paljud eramajade omanikud kiskusid olemasolevad põrandad üles ja paigaldasid küttekaablid. Mis juhtus elektri hinnaga 5-10-15 aastat peale seda propagandat? Pole vaja vist graafikuid välja otsida. Need, kes paigaldasid endale põrandatesse kaablid, siis viisakamad punastasid ja otsekohesemate sõnavara läheb vist tsensuuri alla.
Trebla- neid eraettevõtjate õigustatud ootusi(toetusi) on minu teada EV ennegi pikalt saatnud ja vist isegi Riigikohtus võidu saanud. Ei mäleta täpselt milles, kuid mingi asi oli.
Miks mul on arvamus, et varsti maksustakse päikesepaneelide omanikud(kes müüvad, kuid ei tarbi)? Ja kui tulu maksustakse, siis kui kaugele nihkub soetuskulu? Või on ka hetkel tulu maksustatud? Loll olen selles valdkonnas.
Või võtame EV ja Tallinna linna lubadused soodustustele keskonnasäästlikele autodele. Mis on saanud keskkonnasõbralike(elektriautode) tasuta parkimisest? Kas Viru Keskus teeb vahet? Või Europark? Kas elektriautod ikka võivad endiselt karistamatult bussiradadel sõita? Lubadused-lubadused-lubadused!!! Ja ma pean neid lubadusi uskuma? Või olen vandenõuteoreetik? Oh ei, lihtsalt hallrakud on nipet-näpet säilitanud.

Lugesin uuesti artiklit ja minu jaoks tekkis paar küsimust öeldu kohta.
Kuid juba praegu tuleb ligi pool elektritootmisest taastuvatest allikatest. Hüppeline kasv toob kaasa suurema toetuse vajaduse, mida pole ilma lisarahastuseta võimalik järgmisel aastal maksta.
Kas Timo Tatar oskab selgitada, kes konkreetselt nõuab nn "rohelist energiat", mille eest pean maksma mina, kes seda tarbida ei soovi? No ei ole roheenergia tarbija, täpselt samamoodi nagu hiinlanegi. Panete mind selle eest seina äärde?
"Me oleme koos Eleringiga vaadanud nendele numbritele otsa, saanud Eleringilt parima teadmise, et kui palju puudujääk on," märkis Tatar.
Ah, et kui riigi eelarves on auk, siis võtame augu lappimiseks Eleringilt, sõimata saavad nemad, kuid riigi maine on puhas?
Taastuvenergia toetus loodi kümne aasta eest, mil roheenergia kasutuselevõtu hoogustamiseks hakati tootajatele väljastama 12 aasta jooksul makstavat toetust.

Kuidas on kasutatud toetusi? Kas loodi toetuste eest uusi töökohti, laekus toetuste eest tulusid riigi eelarvesse? Investeerit, et asi muutuks odavamaks? Või olid riigil ainult kulud toetuste näol? Ootaks selgitusi lollidele.

Nüüd on need esimesed toetused ammendumas.
Sooh, ja mida peab nüüd peab tegema tavakodanik? Kurat, kui te ei ole suutnud 10 aasta jooksul toetuste(maksumaksja) najal ennast tasuvaks teha, siis otseselt öeldes on teie äri määratud sinnasamusesse kohta, sõltumata sellest, kas sa oled heterofoob või homofoob või sooneutraalne või LGBT+ juhtivaktivist jnejne erisus...

Ning küsimus: mis kohast "tekib" raha reservfondi?

Mina mõtlesin seda laiemalt... see on kõigest ühekordne meede.
Aga kitsamalt sobib see neile, kes siin eespool on välja öelnud, et on toetustega nõus , juhul kui need tulevad kuskilt euroopa rahadest... mis teeb sama välja.
Kuigi globaalse solidaarsuse seisukohast võiks meile maksta need, kel seda päikeseenergiat on ropult üle.... ja meie võiks neile vastu saata näiteks pudelivett...
Ma juba siin eespool olen rehkendanud , et esimesed suured tuuleenergia toetusperioodid saavad peagi läbi aga minuarust aasta-kaks hiljem kui seal saates välja hõigati...

Urmas... selliste üleskutsete puhul peaks mõtlevale inimesele kohe selge olema, et pikas perspektiivis ei pea need võrdlused paika... elekter kui kõige mugavam energiaviis ei saa pikas perspektiivis olla odavam kui gaas, vedelkütus või halgude ahjuajamine...
(St. muidugi kui see tõesti odavam on, siis kaovad need teised turult sootumaks. Ja nii võib ka juhtuda lõpuks aga esialgu see päev pole veel tulnud.)
Loogiliselt on kohe selge, et elektriautoga tasuta parkida ja bussirajal sõita saab ainult seni kuni neid vähe on... pärast peab see ju niikuinii muutuma.
Hetkel on üks uuem loogilise mõtlemisega vastuolus olev õhin usk vesiniku kasutamisse.... st just 'rohelise' vesiniku, mida toodetakse taastuvenergia abil, seega enne peab see taastuvelekter ise puhtamuidu käes olema, alles siis saab taskukohast vesinikku sellega toota...

See, et toetused vähenevad ja üldse võivad ära kaduda tähendab seda, et 12 aastaks fikseeritud 5,37 euriste väljastamine 2 kuu pärast lõpetatakse ja edasi hakatakse tegema vähempakkuiisi, mis praeguste trendide ja hindade puhul paistavad viima nende täielikule lõppemisele. Kunagi.
Et meie riigi pisku raha sellele tehnoloogia arengule kaasa oleks aidanud, seda seisukohta ma olen alati kritiseerinud. Meie väikesest rahast ei olene miskit...
Aga lohutuseks võib mõelda, et teiste riikidega võrreldes pole need toetused ka suured olnud.
Ja teistpidi ka tasud, sest saksa tavainimene maksvat elektri kWh eest pea 30 senti, samas kui börsihind neil viimasel ajal meie omast tihti madalam.

Seega väga suures plaanis võibki ju tegemist ollagi arenguga, et taastuvelekter liigubki puhtamuidu maksumuse poole ja see toob loogiliselt siis kaasa kallimate kütteviiside väljasuremise. Vähemalt suures plaanis. Londonit ju kah ammu ei köeta söega - briti söekaevandused pandi kinni Thatcheri tulekuga, seni olid sotsialistid kaevureid toetustega töös hoidnud ja suurlinnu sudutanud.

Roheenergiat on meil võrgus alati olnud... Oleme üks elektrisüsteem ja arvestatav rohetootja, kes toetusi vast ei saagi on Daugava kaskaadi 3 hüdrojaama. Ja mina nõuan siin ikka Rootsi merekaabli ehitust, et saaks kah midagi natukene Norrast, kus neil pole elektrit kuhugi panna.

No ei ole roheenergia tarbija, täpselt samamoodi nagu hiinlanegi.

Hiinlased on maailma suurimad paneeli- ja tuulikutootjad ning paigaldusnumbrid Hiinas on viimastel aastatel maailma suurimad, paar aastat tagasi panid nad ühel aastal omale paika lausa pooled tol aastal kogu maailmas toodetud päikesepaneelidest.
Aga pärast tänavust meie buumi läheb hiinlastel vist jah paar aastat aega, et paneelidega per nuppi meile järele jõuda... tänu sellele, et meil lisandumistempo ilmselt langeb.



Maksustamissüsteem aga peabki olema ühetaoline ja lihtne. Tulumaks.
Tootja müüb ju võrku midagi üldkasulikku ja saab selle eest raha. Tema toode sobib teistele mahamüümiseks ja ka eksportimiseks....
Ja tema toodang kokkuvõttes kujundab börsihinda, ehk siis mida rohkem ta toodab, seda madalam on hind teistele tarbijatele...
Ma korra juba mainisin, et pole nagu viimasel ajal märganud ja järgmisel aastal vast üldse ei tule neid 200 euriseid tipphindu ajal kui päike paistab... ? See ongi juba paneelide mõju ...?

Mina jällegi tahtsin öelda, et valitsusel ja riigil (ka EU) mingit muud raha ei ole kui kodanike ja ettevõtete maksuraha...

xxx111 kirjutas: 14 Nov 2020, 12:47 Mina jällegi tahtsin öelda, et valitsusel ja riigil (ka EU) mingit muud raha ei ole kui kodanike ja ettevõtete maksuraha...

nõus, ei ole jah
ja seetõttu on selle toppimine juba 70 aastat termotuumareaktori üritamisse justkui kehvalt kasutatud....
parem võinuks kohe päikesepaneele ja akusid või ülemaailmset ülekandevõrku aretama hakata..

Toetus peaks olema 0 so seda ei peaks olema (see on äri)
Ükskõik millele (ärile)
Lisaks peaks puuduma muu sundus

xxx111 kirjutas: 14 Nov 2020, 16:28 Toetus peaks olema 0 so seda ei peaks olema (see on äri)
Ükskõik millele (ärile)
Lisaks peaks puuduma muu sundus

Tegelikult me jõuame ringiga nüüd sinna , et ka riiklikud teaduseelarve rahad on toetus. Fundamentaaluuringud sealhulgas. Ja perspektiivse toote tootmisse juurutamine vajab toetust. Seega seda on mõistlik teha tarbijale makstava toetuse kaudu, sest siis seda reguleerib turg vähemalt osaliselt.
Aga seda ei pea tegema proportsionaalselt kõigis riikides ja kõigis kliimavöötmetes.
See oleks sama kui nõuaksime Aafrika riikidelt toetust talverehvide arendamisse..

On erinevad "perspektiivsed" tooted
Ühed on sellised millesse investeerivad tootjad ise (sh arendus) ning loovad toote mida tarbija tahab ning teenivad sealt tulevikus investeeringu + tulu
Teised on sellised millesse tuleb investeerida sunduslikult ning mis tarbijale olenemata tahtest peale sunnitakse keelates või maksustades muud alternatiivid

.. ja peale selle veel alad, kus alginvesteering on nii suur, et tootjale kasumlikkus mõistlikus perspektiivis ei paista kuid ühiskonnale on oluline. Pärast aga saab kasumlikult majandada küll.
Meditsiin näiteks, kosmoselennundus, tuuma(algselt küll -relvastus )energeetika ja energeetika laiemalt.
Kütuseelemente uuritakse samuti riikide e. maksumaksjate rahade eest. Tootmist toetatakse samamoodi ilmselt elektriautode soodustusega..... vähemalt kütuseaktsiisivabastus 5+ senti /km on neil kohe kindlasti ka Eestis.


Paradigma muutus/ Postimees:

....Paisjärvedele saab rajada ujuvad päikesejõujaamu

Ameerika Ühendriikide Riikliku Taastuvenergia Laboratooriumi (NREL) uurijad on näidanud, et hüdroelektrijaamade tammide taha tekkinud järvedele võib olla otstarbekas paigutada ujuvaid päikesejõujaamu.

Maailmas on ühtekokku 380 000 sellist paisu taga olevat järve ja NRELi asjatundjate sõnul võiks ujuvjaamade koguvõimsus olla 7,6 TW, mis lisaks olemasolevate hüdroelektrijaamade toodangule veel 10 600 TWh päikesest toodetud energiat igal aastal. 2018. aastal oli maailma kogu elektrienergia vajadus 22 300 TWh.

Ühtlasi oleks võimalik päevasel ajal päikeseelektriga vajaduse korral pumbata vett tammi taha energia salvestamiseks. Samas ületab sellisel moel päikesevoolust saadava elektrienergia hulk hüdrojaamade toodetava. PM..

...et siis hüdrojaama põhiline ressurss pole mitte vooluhulk ja kõrguste vahe vaid hoopis veehoidla ehitiste- ja varjudevaba pindala. Mis tihedalt asustatud riikides on enesestmõistetavam kui meil näiteks.
Hüdrojaam ise täidab vaid akumuleerivat funktsiooni, milleks see muide ongi ideaalne.
Samas on ülekandeliinid juba valmis ehitatud ja neisse täiendavalt pole kohe investeerida vaja... kui siis ainult võimsust suurendada pärast...


PS
Ja jälle on lõunamaades asi soodsam kui meil.
Seal pannakse paneelid suht horisontaalselt, seega võib veepinna nendega ühtlaselt katta ja tuul ei tekita sel juhul nii suurt probleemi kui meil, kus paneelid oleks optimaalsem paigutada 45 kraadise nurga alla....
Erinevus ruutjuur 2-st korda....

Kui läbiproovitud, töökindel ja kulutõhus see veepinnale rajatav päikesepark on. Eespool läbikäinud lingi põhjal tundus pigem kahtlane ja ka minu meelest pigem küsitav suund. Veepealse päikesepargiga kerkib terve rida tehnilisi nüansse-riske, mida vaja lahendada-maandada.
Esimesena jäi silma veepealsete paneelide liikuvus, kui maapealsete päikesparkide üks suuri eeliseid nt tuuleparkidega on passiivsus, kus päikeseparkidel liikuvad osad puuduvad või täpsemalt neid saab vältida. Teadupärast mis liigub see kulub ja tuuleparkidel on see osutunud üheks riskikohaks, kus eriti varasemate tuulikumudelite töökindlus osutus projekteeritust napimaks kohati mitmeid kordi ja tuulikute laagrite ja liikuvate osade vahetus samas tehniliselt komplitseeritud ja kulukas, lisaks tuuliku seisakule / toodangu puudumisele.
Kas veepinnal loksuvad paneelid ei hakka sama häda käes kannatama, kus vastupidavus võib oluliselt väheneda, sest mis liigub see kulub või tuleb ehitada tugevamad ja ka kallimad paneelid. Samuti veepealse päikesejaama rajamine eeldatavasti on keerukam-kulukam, kus tuleb arvatavalt park ankurdada ja hooldus-remont eeldab veealuseid töid samamoodi, kui veepealset võimekust.
Samuti kõik paisjärved ei tarvitse olla sobivas kliimavöötmes, kinnikülmuv-jäätuv veepind pigem vist ei ole sobilik, samuti suured paisjärved on ka tuultele avatud ja sealne torm ei erine loodusliku veekogu tormist, mis lõhub kõike.
Ideena huvitav aga praktikas pigem tehniliselt probleemne.

Ideena huvitav aga praktikas pigem tehniliselt probleemne......

https://www.pv-magazine.com/2020/09/22/ ... -momentum/
ometi on need olemas.. 2,6 GW kokku juba... 10 korda rohkem kui päikesepaneele Eestis üldse.
Ehk siis keegi on leidnud mõistliku sinna alla 2-3 miljardit $ panna...

Meie siin pooluse külje all elades ei pea kõiki oma olusid automaatselt teistele üle kandma...
nagu ka teised enda omasid meile...

Küsiks sellise huvitava küsimuse. ca 10-15kw paneeliparkide omanikud

Mis elektripaketi olete omale valinud?

Kuna asi on uus, siis pole ausalt öeldes sellesse väga süvenenud.

Energia müügi puhul EE börsielekter.
Võrgupakett vastavalt tarbimisele.
Antud juhul , kuna nii tarbimist kui ka sh öist tarbimist on vähe, siis võrk 1.

EE puhul teeb mugavaks ühine arve ja tootmise ettemaksu kasutamine ka võrgutasu kompenseerimiseks.
Kas ühist arvet pakkuv Alexela kah sedasama võimaldab, ei oska öelda...?

Kui tootmine on ühe liitumispunkti ja tarbimine teise taga, siis ilmselt on kasumlik liituda mõlemal 220
energiaga ja kasutada PäikesEST eraisikult eraisikule müümise skeemi.
Peakski hakkama otsima oma võrkuantavale elektrile täiendavaid kliente...
Kas on huvilisi, kes tahaksid minu käest osta...?

trebla kirjutas: 15 Nov 2020, 22:29 Kui tootmine on ühe liitumispunkti ja tarbimine teise taga, siis ilmselt on kasumlik liituda mõlemal 220
energiaga ja kasutada PäikesEST eraisikult eraisikule müümise skeemi.
Peakski hakkama otsima oma võrkuantavale elektrile täiendavaid kliente...
Kas on huvilisi, kes tahaksid minu käest osta...?

Kas selle skeemi kohta ka detailsemat infot leidub? 220 äpis pakub seda infot kuid nende veebilink (kolinud?) viitab olematule asjale.
Millest see 10% arvestatakse ja palju sell pealt reaalselt mingit tulu tekib üldse

Teatavasti rehkendatakse börsihind tunni jooksul tarbitud elektrienergia koguse ja sel tunnil kehtiva Nordpooli hinna korrutamisega.
Tarbid tunni jooksul 2 kWh ja hind on 5 senti/kWh, siis on summaks 10 senti.
Kui saad võrgust anonüümset võrguelektrit, siis korrutatakse sulle sinna otsa 20 % käibemaksu ehk arve tuleb 10 senti ja all on lisaks rida -Käibemaks 2 senti.
Kui järgmisel sarnasel tunnil osta eraisiku toodetud elektrit, siis on elektri hind hind 2x5 senti + 10 % ehk 11 senti aga käibemaksu selle summa pealt maksma ei pea..
Ehk siis ainult võrgust ostes oleksid kahe tunni eest maksnud 24 senti, osa eraisikult ostes maksad 23 senti.
Praktikas on päevane elekter tavaliselt veel öisest kallim, seega summaliselt see vahe suurem suurem, kui ainult tootjal elektrit jätkub..



Arvel on read :

Elektrienergia börsihinnaga aaaa kWh 3.115 senti / kWh - xx.xx €
Ost väiketootjalt bbb kWh 5.336 senti / kWh - yy.yy €
Hinnavõit 220 PäikesEST z.zz €
Bõrsihind 5.821 senti/kWh nendel tundidel
Börsihinna marginaal mmmm.mm kWh 0.075 senti / kWh - n.nn €
Kuutasu 1 tk 0.325 € / kuu 0.33 €
---------------------------------------------------------------------------------
Käibemaksuga mittemaksustatav summa - cc.cc €
Käibemaksuga maksustatav summa - dd.dd €
Käibemaks 20% - e.ee €
Summa kokku - gg.gg


st, et väiketootjalt ostu hetkel oli kWh börsihind 5.336/1.1 = 4.851 senti ja muidu peaksid maksma selle eest 4.851*1.2=5.821 senti

Nagu näha, see võit ongi siis nii ostjale kui müüjale kummalegi u 10% km-ta hinnast ehk teete selle km omavahel pooleks. Pole palju, aga parem ikka kui mitte midagi.

Minuarust andekas leiutis. Mõni kriitik nimetaks seda maksupettuseks, tegelikult jumala aus eraisikute vaheline turukaubandus.
Saadan maalt kulleriga oma sõbrale linna 10 euro väärtuses omakasvatatud õunu ja maksan ausalt kullerile tema palgad ja bensiinid koos maksudega (võrgutasu) aga ega ometi see ei tähenda, et maksaksin kullerile veel 2 euri maksu lisaks õunte hinna pealt?

Huvitav millal selline skeem muudesse valdkondadesse levib?

Ja seda teemat võiks üldse jatkata elektrihinna teema alla...

Partertehingud on ka maksuvabad ja sealjuures seaduslikult. See asi ilmus minuteada üsna ammu seadusandlusesse - nimelt palju aastaid tagasi oli üksjagu hüdroenergia tootjaid eestis aga mingit kohustust EE_l polnud neilt elektrit osta. EE ei ostnudki neilt mitte üht kWh. Siis tekkiski võimalus - leiad oma elektrile ostja näiteks naabrimehe näol - võid kasutada EE võrku talle edastamiseks. Ja see asi on tänaseni nii. Pole ju keelatud isegi eraelektriliin ehitada (siis pääseksid võrgutasust!)

Eks aktuaalsemaks muutuvad eraliinid siis kui akundus paraneb.
Kui sul on palju kõikuvat elektritoodangut ja võrkuandmise eest taastuvenergiatoetust enam ei saa, siis on kasulik esiteks ise võimalikult palju sellest ära tarbida, mis tähendab tuulevaikseteks ja öötundideks salvestada ja seda salvestatut võib siis müüa võrku kallima elektrihinna ajal aga miks mitte naabrimehele ka pidevalt...

Paralleel autondusega - kui on oma auto sõidan sellega, vahel aga ikkagi bussiga, vahel aga viskan naabrimehe kah möödaminnes ära.. pisult odavamalt kui ta bussiga saaks .....

Tehnikauudist kah:

https://www.pv-magazine.com/2020/11/18/ ... n=Internal

Veel üks firma mis leiab, et elemente võib ka trükkida..
12 aastat tagasi, kui paneelide hind oli 4 USD/Wp, lubas Nanosolar hakata neid trükkimismenetlusel tootma 20 sendiga Wp ja müüma 1 dollariga aga läksid pankrotti, nüüd aga on turuhind ise juba 15-30 senti WP ja tahetakse kordades odavamaid trükkida... ???


Ja alalisvoolu kaitselahutus paistab olema probleemiks...
https://www.pv-magazine.com/2020/11/18/ ... n=Internal

Loodetavasti on tänaseks hüperõhtuks akud laetud. 200€ MWh

Kalvis kirjutas: 20 Nov 2020, 15:19200€ MWh

Kolm tundi ainult, kell 17-19. Öösel oli 100 korda odavam, ainult 2 €/MWh.

Minu mäletamist mööda ongi 200 hinnapiir, millest kõrgemat ei saa Nordpoolis küsida...
See komakoht vast miski valuutakursi tulemus...?

Hetkel 17:40 aga tuleb 900 MW Soomest sisse ja 570 MW läheb Venesse ning 200 MW Lätti edasi ?
Kas see ongi see Vene elektri ostmine ?


PS
Nordpooli kaart enne ei näidanud aga selle kalli tunni elektrivood (PHYSICAL EXCHANGE) olid siis ilmselt järgmised:
https://www.nordpoolgroup.com/Market-data1/#/nordic/map
Soomest tuli meile sisse 400 MW,
Valgevenest tuli Leetu 400 MW (Astravets seisab, seega ostavad jälle ?);
Kaliningradist läks baltikumi kaudu venesse 370 MW;
Leedust Poolasse läks 88 MW ja Rootsi 978 MW....

Et siis sisuliselt olid Balti riigid transiidiks vene ja Valgevene elektrile Rootsi (830 MW ulatuses) ning lisasid sinna veel 150 MW omatoodetud elektrit? Läti hüdroelektrit...?



PS1

Siin sahmides pole aga keegi vaevunud märkama meie endi tegelike vähempakkumiste hindu
https://elering.ee/tulemused#tab0
Et siis mõnede arvates on 6 senti vatt võimalik meil taastuvenergiat toota... ja sugugi mitte ainult rannikul..


Eleringi lehel on kõik elektriallikad kenasti välja toodud.. kui üldisest taastuvenergiast tuul, hüdro ja biomassid maha lahutada, peaks järele jääma päikeseelekter?
Ja kui jooksvalt liita kokku viimase 12 kuu toodangud siis PV andis 118 GWh, tuul 800 GWh ning biopõletus 1200 GWh.
Saab siis näha, kas aasta pärast on PV nelja-viie kordne?

Läti liin ei lase niipalju läbi kui Lätlased tahavad. Saab ju üle Venemaa Lätti elektrit viia! Seda sa näedki.
Samuti Venemaa müüb Baltikumi vaid tühiseid ülejääke - nad ei müü kunagi suuri koguseid. Venemaa on korduvalt Talvel elektrimüügi Euroopasse peatanud - misssiis et olid taskus vinged lepingud. Lüliti lükati välja ja Ungaris oli kohe elektrit hullult puudu - nutsid ja külmetasid.
Astravetsi elektrit blokib Leedu ja poliitilistel põhjustel ei taha lätlasedki sealt osta.