Ehitusfoorum

F1shhhhh kirjutas:Oleks huvi õhksoojus pumba vastu, aga ei tea nendest mõhkugi.

Kõige parem - otsi mõni sõber/tuttav, kes seda asja omab ja lase end valgustada.

F1shhhhh kirjutas:Kütta oleks vaja kuskil 120 ruutu

Lase müügimeestel kohale tulla ja endale pakkumised teha, nii saad kõige parema hinnangu vajalikule võimsusele ja seadmepaigutusele.

F1shhhhh kirjutas:ja soov oleks 1+2 seadme järgi.

Multisplit? Milleks?

juroku kirjutas:praegune kulu 0,5kwh tunnis

Kummalisi mõõtühikuid kohtab ikka. Kui see "0,5kwh tunnis" tuntud mõõtühikuks teisendada, peaks see tähendama, et töötab võimsusega 0,5kW.

F1shhhhh kirjutas:ja soov oleks 1+2 seadme järgi.

Multisplit? Milleks?[/quote]
Kahekorruseline maja, ühe paneks alla korrusele ja teise üles.

Müügimees räägib sitast ka saia.
Ja eks tuttavatel ikka ole õhksoojus pumpasid, aga palju nemadki sellest rohkem teavad kui puldil nupud teevad.
Seega mõtlesin et ehk keegi oskab midagi soovitada.
Googledasin ka veits ja leidsin esialgu ainult ühe 1+2 sedame
abckliima.ee/Default.aspx?mid=39&smid=76&mcat=42&scat=60&id=418

Küülaline kirjutas:

juroku kirjutas:praegune kulu 0,5kwh tunnis

Kummalisi mõõtühikuid kohtab ikka. Kui see "0,5kwh tunnis" tuntud mõõtühikuks teisendada, peaks see tähendama, et töötab võimsusega 0,5kW.

Nad ei tööta 0,5kW võimsusega vaid see on keskmine tarbimine võtame 15 päeva kulu oli 180kWh see on 360 tundi ,ja tuleb kii keskmine tunni kulu 0,5kWh ,see aga ei tähenda et pumbad töötavad kogu aeg ühe võimsusega

PS.Isegi boileri ten olles 1,2kW ei tarbi tuunnis sama palju kuna vahepeal lülitub välja

F1shhhhh kirjutas:Kahekorruseline maja, ühe paneks alla korrusele ja teise üles.

Pane kaks eraldiseisvat seadet - üks üles ja teine alla.

F1shhhhh kirjutas:Tere,
Oleks huvi õhksoojus pumba vastu.

Aga loe alustuseks siinsed 88 lk. läbi. Siis ei ole enam põhjust nentida ...

F1shhhhh kirjutas:... ei tea nendest mõhkugi.

madis64 kirjutas:

F1shhhhh kirjutas:Kahekorruseline maja, ühe paneks alla korrusele ja teise üles.

Pane kaks eraldiseisvat seadet - üks üles ja teine alla.

Kas tootjatel multisplitide valikus on arenguid ka toimunud, või on ikka nii, et multispliti ostes tuleb sama raha välja käia, nagu kaks eraldi seadet ostes?

juroku kirjutas:Kaks pumpa 3,5kw ja 3kw seadistatud 20C ja 22C temperaturile 150ruutu vana maja praegune kulu 0,5kwh tunnis Ksuuk kontrolli oma pumpa midagi on jama kui ta töötab täisvõimsusel praeguste ilmadega

Kuna mõõtsin energiakulu vaid lühikese aja jooksul, siis ööpäevast keskmist kulu ei tea, küll aga nagu ka kirjutasin, vähendades temperatuuri, vähenes ka energiakulu, soovitud 22 kraadi puhul oli ka kulu 500-600 kW vahel, hetkel siis on soovitud 21 kraadi ja teine puhumiskiirus, kusjuures odavam on tõsta puhumiskiirust, kui temperatuuri:).

Muide, kas keegi püsimõõdikuid omav on teinud arvutusi, kas soodsam on ööpäevaringselt 21 kraadi või siis päeval 21 ja öösel 20 kraadi? Tundub, et kulu võiks sama olla, sest öösel kokkuhoitud kulub päevas taas ülekütmisele?

Kuna kehtib energia jäävuse seadus, siis ei saa kulu sama olla.
Stabiilne toatemperatuur tekib sellest, et küttekeha poolt ruumi antud soojushulk on sama suur kui läbi seina õue välja läinud soojushulk. Välja läheb aga võrdeliselt temperatuuride vahega sees ja väljas. Seega kui vähendad temperatuuride vahet(lased sees jahedamaks) siis läheb ka vähem välja ja vähem on vaja peale anda. Sinu näites - kui toas on 21 ja õues null või toas 20 ja õues null, siis läheb teisel juhul 1/20 ehk viis potsenti vähem sooja läbi seina välja. Kui õues oleks +10, siis 21-20 mängimisega läheks selle 20 hoidmise aja jooksul 1/10 ehk 10 % vähem välja.
Seina mahajahtumisel eraldub seinast täpselt sama palju soojust kui seina uuesti üleskütmiseks vaja läheb.
Iseasi on see, et kui sa öösel lased maha jahtuda, siis öösel aparaat elektrit ei tarvitagi nii palju, sest osa energiat tuleb seinakonstruktsioonide mahajahtumisest, selle energia pead sa aga pärast üleskütmisel võrgust uuesti tagasi võtma. Kui sa võtad selle tagasi päevase elektrihinna ajal, siis oled rämedalt peale maksmas, sest päevase ja öise elektri hinnavahe erineb rohkem kui 5 või 10%.

Seega öise temperatuurialandusega energeetiliselt kindlasti võidad, rahaliselt võid aga ka hävida. Ei häviks kindlasti, kui lõpetaksid uuesti üleskütmise enne päevase tariifi kehtimahakkamist, iseasi aga, et hommikul lähed tööle ja tegelikult oleks uuesti tõsta vaja alles õhtul kell 5.

Külaline kirjutas: Seega öise temperatuurialandusega energeetiliselt kindlasti võidad, rahaliselt võid aga ka hävida. Ei häviks kindlasti, kui lõpetaksid uuesti üleskütmise enne päevase tariifi kehtimahakkamist, iseasi aga, et hommikul lähed tööle ja tegelikult oleks uuesti tõsta vaja alles õhtul kell 5.

Kuna enamus ajast on keegi kodus, siis hetkel olen testinud nii - 00:00-6:50 20 ja 7:00-25:50 21 kraadi. Hommikul 8 paiku samas võiks soojem olla, mistõttu tundub, et stabiilselt 21 kraadi, võttes arvesse, et öösel on odavam elekter, on vist kompromiss mugavuse ja hinna vahel.

Tegelikult oleks ÕSP -l vajalik taimeriga puhumise kiirust muuta, siis hoiaks temperatuuri sama aga öösel puhuks ventilaator kiiremini.

juroku kirjutas:Nad ei tööta 0,5kW võimsusega vaid see on keskmine tarbimine võtame 15 päeva kulu oli 180kWh see on 360 tundi

Sul on võimsuse ja energia mõisted lootusetult segi.
180kWh : 360h = 0,5kW
See on selle aja keskmine VÕIMSUS, mitte tarbimine. Üritasin lihtsalt järje peale aidata, aga kui enesekindlus nii suur on, mis siis ikka.

Pole tõesti mõttet keskmine võimsus on võimalik ainult võimsust reguleritavatel seadmetel antud juhul inverter soojuspump on-offide see kuidagi ei muutu

Külaline kirjutas: Seega kui vähendad temperatuuride vahet(lased sees jahedamaks) siis läheb ka vähem välja ja vähem on vaja peale anda.
Seina mahajahtumisel eraldub seinast täpselt sama palju soojust kui seina uuesti üleskütmiseks vaja läheb.

Siin on üks "aga". Nimelt on kogu hoonel "päris korralik"soojusmahtuvus. Teatavasti ei lange ruumi temperatuur seni, kuni seda tasakaalustab soojusmahtuvus (peab lahkuma täpselt sama energiahulk, mis kulus selle massi temperatuuri tõstmiseks antud kraadide võrra). Kui see protsess on pikaaegne, ei tule temperatuuri alandamisest midagi välja, pealegi peab seda samavõrra varem hakkama kompenseerima üleskütmisel.
Tekiks nagu vajadus võimalikult väikse soojusmahtuvusega hoonete järele? Materjalide/konstruktsioonide valikuga saavutatav, kuid kohe uus "häda".
Soojuslikult väike inerts ja vähene salvestusvõime nõuavad täpset temperatuuri kontrollimist ja korrektset võimsusjaotust (ka piisavalt suurt võimsust järskude temperatuurimuutuste kompenseerimiseks). Vastasel korral esineb ebameeldiv temperatuuri "lainetus".
Seega "rusikareeglid" ja "automaatne kokkuhoid" on välistatud.
Imelik.

juroku kirjutas:Pole tõesti mõttet keskmine võimsus on võimalik ainult võimsust reguleritavatel seadmetel antud juhul inverter soojuspump on-offide see kuidagi ei muutu

Keskmine võimsus ei olene seadme tüübist vaid suhtest kWh/h=kW
(siin nimetajas on ajavahemik tööaeg ja lugejas vaadeldav aeg) aga seda ei saa kuidagi energiaks nimetada. Nagu ei saa km/h nimetada teepikkuseks.
Imelik.

ja siis tuleb üks teine "peep" või "teet" ja paneb oma mingisuguse hetke tarbimise ülesse ja siis tuleb kolmas "tark tarmo" ja teeb järelduse - see pump on parem sest võtab vähem voolu ja see pump on ilgelt s...t sest kulutab palju.

jutu mõte on see et inimesed olge targemad ja 1. vaadake mida te välja ütlete ja 2. vaadake mida te loete ja usute.

kas kellegil on põhjust kahelda andmetes mida jagatakse tootja poolt avalikult üle maailma ? jah mingi mõõtemetoodika erinevus on aga ...
seega kui uskuda seadme andmeid siis tarbib see seade täpselt niipalju nagu oli sellele ruumile vajalik sellise tellitud temperatuuri saavutamiseks on see siis küte või jahutus.
ja teine seade samas ruumis samal ajal OLEKS tarbinud täpselt niipalju vähem või rohkem kui palju on erinevus nende seadmete andmetes.

EI SAA võrrelda kahte erinevat ruumi, maja nende erinevates tingimusetes.

Kas midagi sellist ka meie keelset leidub? http://airpatrol.eu/

rokikas kirjutas:Kas midagi sellist ka meie keelset leidub? http://airpatrol.eu/

Aga palun - http://translate.google.com/translate?s ... trol.eu%2F

.

rokikas kirjutas:Kas midagi sellist ka meie keelset leidub? http://airpatrol.eu/

kasutajate kommentaarid on kõik "ühest sulest" kirjutatud.

Ostsin 2006 sügisel Fujitsu Nocria soojuspumba ning kui seda võrrelda praegu müügil olevate õ-õ pumpadega, siis kuue aasta jooksul arengut nagu polegi. Praktiliselt sama välimuse, hinna ja tehniliste andmetega Nocria ikka müügis ning ega teiste firmade sarnase võimsuse ja hinnaga pumbad ka paremad pole. Näiteks telerid on selle aja jooksul kõvasti edasi arenenud.

Pagan jah, termodünaamika toimib endiselt sama moodi

Vaid termodünaamikast (Carnot' tsüklist) lähtudes oleks soojuspumpade COP=22 @ õues +7C, toas +20C.

Aga kuidas saaks paremaks, või kus on suurimad puudjäägid, mida tehnoloogia ei lase ületada, et teoreetiline kasutegurile saaks praktilise võimalikult lähedale? J

Soojuspumbal sõltub kasutegur nii välisosa kui siseosa pindaladest, kui ka kompresseerimise tehnoloogiatest. Soojusvahetitega on lihtsam, tuleb kasutada loomulikku soojusvahetust ja pindala suureks saada aga see maksab just ehituskuludele. COP paraneb.
Kompressortehnoloogiaga on palju keerulisem, arenguruumi on. Kuid sealgi on sama häda - parema COP saab väga kalleid materjale kasutades või lähevad kompressori enda mõõtmed kolossaalseks. Kui ma ei eksi siis algsete soojuspumpade ja tänapäevastepumpade COP tõus saadigi just kompressortehnika uute lahenduste kasutuselevõtust soojuspumpades. Saadi parem kompresseerimine väiksema energiakuluga Ja kindlasti külmaaine omadused.
Näiteks üks võimalus parem COP saada oleks ehk kasutada drosseldamise asemel külmaaine läbi laskmist läbi mingi mootori. Või teine meetod oleks adiabaatilise kompresseerimise asemel kasutada ericssoni tsüklit, see on peaaegu lähedane ideaalsele Carno soojusmasina omale, kuid on reaalselt ehitatav (ja on mõnel pool ka kasutusel, eriti võimsamates seadmetes)

Tere!

Alati kõikvõimas okidoki pakub sellist asja:
http://www.okidoki.ee/item/1159199/

Kas keegi on soetanud ja oskab kommenteerida?
Hind on tuntavalt madal.
Kuivõrd mängib rolli kasutegur elektriarve kujunemisel?

Kohtasin mõned aastad tagasi eramut, millel oli samuti kütteks õhksoojuspump, aga igasse tuppa jooksis eraldi toru, kas selliseid lahendusi ka leidub?

Vabandage mu asjatundmatust : )