Ehitusfoorum

Külaline kirjutas: ↑13 Veebr 2018, 16:01 Käsitsi.

Oletades, et süsteem on üldjoontes tasakaalus (kirjutasid, et näidikud on enam-vähem ühel joonel), siis pole muud valikut, kui keerata märgade ruumide kontuure veidike kinni. Kui tahad teistes tubades temperatuuri tõsta, siis pead pealevoolu tempi ka tõstma.

ajavahemik, soojuskandja temp. maa seest/akum. paaki (radiaatoritesse ja tarbevesi)/cop maasoojuspumbal, radiaatoritega majas.
okt. 2017: sisse +6,9C; välja +49,7C; cop 3,9
nov. 2017: sisse +4,5C; välja +47,3C; cop 3,5
dets. 2017: sisse +3,4C; välja +47,1C; cop 3,2
jaan. 2018: sisse +2,3C; välja +50,3C; cop 2,9
veeb. 2018: sisse +1,2C; välja +58,6C; cop 2,6

Mul siin suurte külmadega stabiilne -0,2 C sisse ja -3,2 C välja. Tuba endiselt soe ja ei muretse enam nende temperatuuride pärast.

Elektriradiaatoriga võib tuba ka soe olla ja pole vaja muretseda.

Milles küsimus, palun küta elektriradiaatoriga Mina olen oma pumbaga väga rahul, tuleb odavam kui eelmine küttesüsteem, mis oli pelletiga. Otseelektrist me üldse ei räägi.
Aga igaüks valib endale ise meelepärast süsteemi.

mnjah... kirjutas: ↑02 Mär 2018, 08:14 ... Mina olen oma pumbaga väga rahul, tuleb odavam kui eelmine küttesüsteem, mis oli pelletiga........

Miks pelleti välja vahetasid?
Ei viitsinud enam?

0,7 sisse, -3 välja

Pelletiga ikka tükk tegemist. Nädalas korra puhastad katelt, mis üsna tahmane tegevus. Lisaks pead pidevalt vaatama, et pelletikolu tühi ei oleks ja muidugi peab küte ju ka olemas olema. Sai siis otsustatud elu veelgi mugavamaks teha ja näed, lisaks kulude poolelt ka soodsam. Mulle sobib.

On ta jah odavam on kui arvestad ikka alginvesteeringut ka.

Risustan internetti.
Aasta keskmine (1 september 2017a. kuni 1 september 2018a.) COP 2,83 (tarbitud soojust 18,637MWh, elektrit 6,584MWh), sh. soojendatud tarbevett mahus 27,67m3.
Kõige suurema soojavajadusega olid jaanuar, veebruar ja märts, kokku pool aasta soojavadusest.
Juuni-august COP 2,77 oli natuke madalam kui aasta keskmine (soojust 1,084MWh, elektrit ,391MWh, sh tarbevett 6,14m3). Radiaatoreid tuli kütta ka suvel, kuna vahepeal läks liiga niiskeks. Ilma soojemaks minnes sai lihtsalt aknaid rohkem lahti teha.
Siseneva soojuskandja temperatuur pole ühelgi aastal alla +1C langenud. Suvel tõuseb +16C -ni. Detsembris tavaliselt +4C ja edasi langeb iga kuu nii 1 kraadi võrra, märtsis madalaima temperatuuriga. Aprilli lõpuks uuesti 3-5 pluss kraadi ning näiteks juuni alguses oli +12C, rohkem pole seda üles tähendanud.

Ja palju maasoojuspumbasüsteem kokku maksma läks?

....märtsis madalaima temperatuuriga. Aprilli lõpuks uuesti 3-5 pluss kraadi .....

Kas pole miskit lihtsat nippi, kuidas märtsis-aprillis sooja juba õhust võtta?
Miski ventikaga radiaator, mis maakontuuriga paralleelselt ühendatud... ?

Ventikaga radiaator on õhkvesi soojuspump.

Külaline kirjutas: ↑05 Sept 2018, 13:26

....märtsis madalaima temperatuuriga. Aprilli lõpuks uuesti 3-5 pluss kraadi .....

Kas pole miskit lihtsat nippi, kuidas märtsis-aprillis sooja juba õhust võtta?
Miski ventikaga radiaator, mis maakontuuriga paralleelselt ühendatud... ?

ikka on, süsteem tuleb dubleerida maaküte + õhk/vesi seade

no siis ongi nii; et hangin kuskilt vana õhkpumba suure välisosa ja ühendan selle maakontuuri paari kraaniga nii, et talvel lasen sellest mööda ja kevadel sügisel sealt läbi....

Maapinna temperatuur taastub kah kiiremini

Kas on keegi ära teinud ?

Tee lihtsalt 2 kontuuri, 1 maa alla ja teine maa peale.

Nii ei ole teinud, kuigi peaaegu plaanisin sarnast lahendust.
Mul on siiski kaks pumpa eraldi - on õhk-vesi ja on maasoojuspump. Kevadsügisel töötab õhk-vesi, talvel jälle maasoojuspump. Ja see on vägagi toimiv.

Kummal cop parem tuleb kokkuvõttes?

Külaline kirjutas: ↑04 Sept 2018, 22:05 Ja palju maasoojuspumbasüsteem kokku maksma läks?

8500 eurot + oma kaevetöö

hajameelne kirjutas:

Külaline kirjutas: Ja palju maasoojuspumbasüsteem kokku maksma läks?

8500 eurot + oma kaevetöö

Õnnelikud on need, kel on kaugküte olemas. Madalama haritusega inimesed muudkui räuskavad, et kaugküte on kallis, see mulje tuleb suurte kortermajade näitel kus ka keldrid ja trepikojad on soojad nagu toad.

Tegelikult on aga asi nii. Aastas 18,3 MWh soojusenergiat maksab Tallinnas 1157 eur. Kui sul sama energia saamiseks kulus u. 725 eur eest elektrit, siis aastas jääb soojuspumba tasuvuse peale ainult 432 eurot ehk praeguste hindade juures alles 20 aasta kandis hakkab ära tasuma.

Iga asi on täpselt nii kallis nagu turg võimaldab. Turumajanduse olukorras on ka kaugküte konkureeriv teiste kütteliikidega. Pole mõtet arvata et kaugkütte puhul on tegemist pidevalt kestvate "Hullude päevadega".

Sellised võrdlused üksikult üldisele on päris mõttetud. Võtaks parem üldiselt üksikule. Avaks Riigi Teataja mis kohustab aastast 2020 uue ehitise korral seda inimest kes ei ela kaugkütte läheduses tasuma Narva elektrijaamade saastuskoefitsente läbi seaduses(määruses) sisalduvate kaalutlustegurite.
Kuigi palju katlamaju on hakkepuidul (mille hind vist ka tõuseb) siis fakt et kodanikke koormatakse ebamõistlike kohustustega vajaks põhjalikumat käsitlemist.

Coolhouse kirjutas: Iga asi on täpselt nii kallis nagu turg võimaldab. Turumajanduse olukorras on ka kaugküte konkureeriv teiste kütteliikidega. Pole mõtet arvata et kaugkütte puhul on tegemist pidevalt kestvate "Hullude päevadega".

Ütleksin nii, et kaugkütte hind on läinud väga heaks. Praegune hind ei erine eriti 10 või isegi 15 tagusest hinnast.

Jaa jaa. Kui kaugkütetorustik läheks majast mööda, siis ei mõtleks rohkem. Minu piirkonnas on võrdlusmoment otseelektri- , ahi- ja graanulküttega. Võrreldes otseelektriga on süsteem juba end vist tasa teeninud (2014a sai paika).
Mis veel oma kaevu ja reoveesüsteemi kasutades m3 hinnaks kujuneb. Vee ja kanaliga liituks samal põhjusel samuti aga pole võimalust.
Eraldi elamine ongi selles osas kallim, kuid on ka plusse.

Nii on. Plussid on nö. emotsionaalset laadi, miinused aga rahalised.

Ei ole alati nii. Tallinnas oli vahepeal kaugkütte hind kallim kui otseelektriga küttes siis tuli eramaja kütmine säästvama kütteliigiga soodsam kui sama m2 linnakorteris. Paljud linnakorterid on senini soojustamatta, mistõttu per korter on koguküttekulu kallim kui eramajas (sama m2 pind aluseks). Paljud uued linnakorterid on puhta elektriküttega ja pole lootuski odavamat kütet kasutada.