Ehitusfoorum

Parim valik, mis sai maja juures tehtud, oli maasoojuspumba paigaldamine.

Kindel see, igaühe oma valik on alati kõige õigem.

Aga loomulikult

ffs kirjutas:Kindel see, igaühe oma valik on alati kõige õigem.

Mitte alati. Võtsin mõned aastad tagasi Buderuse õhk/vesi soojuspumba - ei arva, et oli parim valik... elektrikulu tundub suur. Pm pole minu asi, üüriline maksab, kui ei raatsi maksta, kütku ahju...
Samas uus mudel olla neil igati efektiivne. Mõlgutan mõtet, et v-olla tasub miskil hetkel parema vastu välja vahetada... mul neid maju mitu, vana võib panna mõnda vähemolulist hoonet kütma...

Ostetud renoveerimist vajav maja. Kogupind 120 m2. Põhikütteks plaanin panna maakütte. Esimesele korrusele tuleb põrandaküte, teisele radiaatorküte, kuna teine korrus on juba renoveeritud. Hetkel majas ahjud 4 tk. Need lähevad maha ja esimesele korrusele tuled kaminahi.
Plaanis oli Nibe 1245 8kw, aga siin lugedes tundub Thermia G3 ka hea valik.
Aga põhimure kas 6 või 8 kw? Ise olen arvestanud 8, aga siin inimestel 8kw on 160 ja 180 m2 majadel.
Sellest sõltub ka kui pika kontuuri pean panema. Kas 2x200 või 2x250m.

raks18 kirjutas:Ostetud renoveerimist vajav maja. Kogupind 120 m2. Põhikütteks plaanin panna maakütte. Esimesele korrusele tuleb põrandaküte, teisele radiaatorküte, kuna teine korrus on juba renoveeritud. Hetkel majas ahjud 4 tk. Need lähevad maha ja esimesele korrusele tuled kaminahi.
Plaanis oli Nibe 1245 8kw, aga siin lugedes tundub Thermia G3 ka hea valik.
Aga põhimure kas 6 või 8 kw? Ise olen arvestanud 8, aga siin inimestel 8kw on 160 ja 180 m2 majadel.
Sellest sõltub ka kui pika kontuuri pean panema. Kas 2x200 või 2x250m.

see sõltub su maja energiavajadusest , lase teha küttprojekt mis just nendele küsimustele vastab.

Aasta on nüüd Nibe F1245-10 tööd teinud
Käivituste arv 3561 korda.
Kogu tööaeg 2181 tundi
millest sooja tarbevee tootmine 336tundi
eelektrit kulunud 5542kwh
Periood 11.08.14-11.08.15

11 kuud enamvähem täpselt:
2566 kwh elektrit tarvitanud

Teisi numbreid mu vana pann ei näita.

Ehk saaks natuke rohkem andmeid:
*Energia vajadus või vähemalt klass
*köetav pindala/ruumala
*kütab ka tarbevett
*mis pump
*pikk trass
*jne

Võib-olla info ka juba eelneval üheksal leheküljel olemas aga ehk annab parema ülevaate asjast.

*panin majale sitaks villa
*180m2
*eelsoojendab elektriboilerisse minevat vett
*ctc
*350m tiigis

kütja2 kirjutas:Aasta on nüüd Nibe F1245-10 tööd teinud
Käivituste arv 3561 korda.
Kogu tööaeg 2181 tundi
millest sooja tarbevee tootmine 336tundi
eelektrit kulunud 5542kwh
Periood 11.08.14-11.08.15

Vähe villa,keskmisest kehvem soojapidavus
pind 220m2
kontuur 2x350m

Sellised numbrid ei ütle eriti midagi, sest ei ole teada mitu kWh reaalselt soojusenergiat saadi.

mõmm kirjutas:Aga Alpha Inno Tech?
Ehitusmessil on praegu väljas.

Kas kellegil on kogemusi selle pesumasinaga -

Alterra SW: väike, kuid asjalik !
http://ait-nord.ee/maasoojuspumbad/sw-seeria/
ja
http://www.akromex.com/2012/kliima.php#.VdAqiW57Pcs

Ehk teab keegi, millistel Eesti turul pakutavatel maasoojuspumpadel on tarbevee ringluse funktsioon sisse ehitatud ?

val kirjutas:Ehk teab keegi, millistel Eesti turul pakutavatel maasoojuspumpadel on tarbevee ringluse funktsioon sisse ehitatud ?

Nibe 1245 on tarbevee ringluspump sees.

kütja2 kirjutas:

val kirjutas:Ehk teab keegi, millistel Eesti turul pakutavatel maasoojuspumpadel on tarbevee ringluse funktsioon sisse ehitatud ?

Nibe 1245 on tarbevee ringluspump sees.

Oled sa ikka kindel, ma lasin just oma pumbale ( 2a vana Nibe 1245) paigaldada sooja tarbevee tsirkulatsioonipumba ehk et pumbal endal on tsirkulatsiooni jaoks toru ots olemas katte all ( pole eraldi tagant välja toodud nagu tarbevee ja kutte otsad) ja tarkvaraga saab ringluspumpa erinevatel reziimidel tööle panna, aga ringluspumpa ennast väidetavalt sees pole ( vähemalt ABC kliima väitel). Kui kellelgi on teistsugust infot, siis teen ABC kodanikud pihuks ja pörmuks ning lasen paigaldatud pumba kini maksta ))

Oravaonu kirjutas:

kütja2 kirjutas:

val kirjutas:Ehk teab keegi, millistel Eesti turul pakutavatel maasoojuspumpadel on tarbevee ringluse funktsioon sisse ehitatud ?

Nibe 1245 on tarbevee ringluspump sees.

Oled sa ikka kindel, ma lasin just oma pumbale ( 2a vana Nibe 1245) paigaldada sooja tarbevee tsirkulatsioonipumba ehk et pumbal endal on tsirkulatsiooni jaoks toru ots olemas katte all ( pole eraldi tagant välja toodud nagu tarbevee ja kutte otsad) ja tarkvaraga saab ringluspumpa erinevatel reziimidel tööle panna, aga ringluspumpa ennast väidetavalt sees pole ( vähemalt ABC kliima väitel). Kui kellelgi on teistsugust infot, siis teen ABC kodanikud pihuks ja pörmuks ning lasen paigaldatud pumba kini maksta ))

Võtan sõnad tagasi,lähemal uurimisel selgus,et ongi ainult tarkvaraline valmidus olemas, tisrgupumpa ennast ei ole

Kuna lähemas tulevikus hakkan ostma tegin väikese võrdluse Nibe F1245 ja Thermia Diplomat Optimum G3 vahel:

-Roostevaba tarbevee boiler mõlemal.
-Tarbevee temp ajutine tõstmin (Legionella vastu) mõlemal.
-Aktiivne/passiivne jahutuse võimalus mõlemal (mõlemad vajavad eraldi lisaseaadet).

Nibe +
+0/35 graafiku COP EN 14511 Nibel vähe parem (6kw): 4,59 / 4,2
+Nibel korralik eestikeelne juhend.
+Nibel sooja tarbevee ringlus (juhendi järgi on see olemas ! Kui ostma hakkan, siis eeldan, et on olemas ?).

Thermia +
+Teemas viidatud roostlaste testi järgi on 0/35 graafiku SCOP Nibest 0,1 ühikut parem.
+Manualis kirjas, et boiler on hooldusvaba ja anood ei vaja üldiselt vahetamist.
+HWG ja TWS värk, mis pidavat ka reaaluses hea olema.
+Thermia COP/SCOP radiaatorite puhul parem.

Vajab uurimist
-Tarkavara võimalused ja kasutusmugavus. Raske asjalikku infi leida.
-Kas saab päikeseküttet perspektiivis lisada täiendava akupaagita. Kas võib ühel lihtsam olla kui teisel ?

Ütleks nii, et olemasoleva info alusel on objektiivset valikut raske teha. Näiteks helistasin kahte eri müügikontorisse, kus ühes väideti, et Thermial on sooja vee ringlus sisse ehitatud ja teises, et ei ole.

2006 Movek paigaldas thermia diplomati, minu palve peale paigaldasid "paigaldajad" kappi tsirgu pumba tarbevee ringiajamiseks. (nii lihtne oligi)
Nädala kasutasin ja lülitasin välja, ei näinud vajadust kütta maja tarbeveega.
Samas olen nõus väitega, et parim valik mis maja juures kõheldes sai tehtud oli maasoojuspump.
Seda muretud mugavust ei kõiguta mingid intressid.

val kirjutas: Vajab uurimist
-Tarkavara võimalused ja kasutusmugavus. Raske asjalikku infi leida.
-Kas saab päikeseküttet perspektiivis lisada täiendava akupaagita. Kas võib ühel lihtsam olla kui teisel ?

Ütleks nii, et olemasoleva info alusel on objektiivset valikut raske teha. Näiteks helistasin kahte eri müügikontorisse, kus ühes väideti, et Thermial on sooja vee ringlus sisse ehitatud ja teises, et ei ole.

Nibe'l ei ole ringlupumpa kaasas (tarbevee oma).
Nibe vajab eraldi paaki päikese jaoks. Pigem siis võtta kohe Nibe 1145 eraldi paagiga.

tarbevesi, selles asi ongi, et eraldi tsirku panna on mõttetu, kui tarkvara seda juhtida ei suuda ja tsirk pump kogu aeg töötab.

Eraldi paagiga süsteemil hind vist vähe suurem ja SCOP madalam. Samas perspektiivne päikesekütte lisamine ja lihtsam on pump optimaalsele tööreziimile sättida kompressori eluiga arvestades. Paneb mõtlema.

Soovitaks valikul ka kaaluda maasoojuspumpade seeriaid Alterra WZS (4.7-12.2 kW) WZS inverter (2-16 kW), Alterra SWC (4.7-31.8 kW) SWC inverter (2-16 kW) Alterra SW (4.7-18.6 kW .COP: 4.7 – 5.09 (vastavalt mudelile) Küsige pakkumist, saatke meil info@akromex.com

Kui omal ajal 2a tagasi maasoojuspumba ( MSP) paigaldasin, siis oli ka kaalumisel sooja tarbeveele tsirkulatsioonipumba lisamine, kuna kõige kaugema punkti ( köögi) ja MSP vahe ( torustiku pikkus) oli pea 10m ehk kraanist tuli lasta 2L vett, ennem kui soe vesi jooksma hakkas... seda just hommikuti ja kui polnud sooja vett ka päeval tükk aega tarbinud. Paigaldaja tegi ka pakkumise, kus tsirkulatsiooni pumba paigaldamine oleks maksunud 400€ ja puht majanduslikel kaalutlustel jätsin toona selle paigaldamata ehk 400€ eest saaksin 2L vett lasta ikka hea hulga aastaid joosta.
Nüüd, kus sauna kap remondi käigus sai välja vahetatud ka sauna ahi ehk see on ei soojenda enam sauna jaoks sooja vett ja soe vesi tuleb nüüd maasoojuspumba boilerist ning kuna trassi pikkuseks on 25m, siis tuli ikkagi paigaldada tsirkulatsioonipump. Torustik sai ära isoleeritud 3cm fooliumiga villaga ehk soojakaod võiks olla minimaalsed ja nüüd kaalun, kas panen maasoojuspumba tsirkulatsioonipumpa juhtima või programmkella. Viimast on lihtne paigaldada ja vastavalt vajadusele ise ümber häälestada või üldse välja lülitada, oluline, et pistiku pesa peal ja pistikul endal oleks faas ära märgitud, kuna tegemist pole püsiva ühendusega ja oht on, et pistik võib pessa sattuda teisipidi ) Seega kui torustik korralikult ära isoleerida ja tsirkulatsioonipumpa juhtida kas läbi MSP tarkvara või läbi programmkella ( neid müüakse igas ehitusmaterjali poes), siis ei tohiks lisakulud märkimisväärsed olla. Võib panna vahele ka täiesti tavalise lüliti, aga seda on tülikas iga kord sisse välja lülitada.
Aga ilmselt panen ikkagi MSP tarkvara seda juhtima, kuna see võimalus on juba olemas ja lihtsalt ühendamise vaev ( väidetavalt tuleb ka tarkvara uuendada, kuna täna müüdavatel pumpadel pidi see juba parem olema, k.a. tsirkulatsioonipumba juhtimises rohkem võimalusi)

Oravaonu kirjutas:oluline, et pistiku pesa peal ja pistikul endal oleks faas ära märgitud, kuna tegemist pole püsiva ühendusega ja oht on, et pistik võib pessa sattuda teisipidi

Mis jutt see veel on? Miks peaks 1-faasilisel seadmel see tähtis olema?

Grundfosil peaks olema osadel pumpadel autoadapt süsteem,et pump õpib ise millal vaja vett pumbata ja millal mitte.