Ehitusfoorum

Sõbral oli selline teema et termostaat oli pm pepus. Ja siis küttis suht üle. Muudkui uhas ja elektriarved olid ikka täitsa meeletud! Ka nii võib juhtuda. Merlin kes siin abi otsis....temal on asi lihtne....Kütteelement koos anoodiga tuleb ära vahetada ja ongi kõik! See on kaltakivist täiesti umbes. Arvata on et kättesaamine on tänu sellele probleem ja see tenn mis vb veel töötab, läheb ära võtmise käigus puruks.

Kui Sa väga hätta jääd, siis anna mulle privas märku, vb leian kellegi sulle külla saatmiseks!

kyveltech kirjutas:Sõbral oli selline teema et termostaat oli pm pepus. Ja siis küttis suht üle. Muudkui uhas ja elektriarved olid ikka täitsa meeletud! Ka nii võib juhtuda. ....!

no jõuame jälle sinna välja, et kuhu see energia, mis juhet pidi boilerisse tuleb, sealt boilerist lahkub?

veetoru mööda? õhu kaudu? või gammakiirgusena?

seda siin äsja alles arutati...

Trebla ära hakka...Loe teksti korralikult. Termostaat oli perses, ei lülitanud välja boilerit ja sealt jooksis välja väga väga kuum vesi, selline mis sulatas tal mitu korda tihendid ära....segistil. On veel küsimusi? Sellisel juhul võtab ju natuke palju voolu? Või mis?

Tere!
Plaan osta uus horisonaatlne boiler 80L ja asetada see külma ruumi, talvel +2c
Üks võimalus on veel paigaldada see vannituppa +22c, kuid see variant eriti ei meeldi.
Minu küsimus, kuidas kajastub see elektriarvel, kui boiler paigaldada külma või sooja ruumi, on sel üldse mingit vahet?

sarnaselt majaga, on küttekaod arvestatavad lihtsa valemiga:

kaovõimsus = pindala x soojusülekandetegur x temp. vahe

kui kaks esimest on konstandid, siis viimane on (kui hoiad boileris näit. 62 kraadist vett) esimesel juhul 60 kraadi ja teisel juhul 40 kraadi.

Seega boileri kaod on esimesel juhul 1,5 korda suuremad kui teisel juhul.

Aga kui ma sinna külma ruumi boilerile penots kasti ümber teen, kas see aitab?

Peno kast aitab kindlasti. Aga - ära osta hor. boilerit, need on saadanast! Mahuta parem kuskile vert.

Põhjenda, miks nad saatanast on.
See külm ruum on mul põrandaalune tegelikult, ja ruumi on seal kõigest 70-90cm jagu, vertikaalset ma sinna kahjuks panna ei saa.
Hetkel on seal 50l vertikaalneboiler ja seegi läbi suure vaeva sinna paigutatud.

Saatanast nad just ei ole, aga 80-ne horisontaalne annab vast natuke rohkem sooja vett, kui 50-ne vertikaalne.

kyveltech kirjutas:Trebla ära hakka...Loe teksti korralikult. Termostaat oli perses, ei lülitanud välja boilerit ja sealt jooksis välja väga väga kuum vesi, selline mis sulatas tal mitu korda tihendid ära....segistil. On veel küsimusi? Sellisel juhul võtab ju natuke palju voolu? Või mis?

Ega siis sellest elektrikulu väga palju kasvada ikka ei saa.
Sooja vee tarbimine on ikka sama ja külma vett segatakse hulka rohkem.
Natuke rohkem sooja tuleb ruumi läbi boileri isolatsiooni, aga kui ruum on elektriküttel, siis seda kulub jälle seda jagu vähem.

Seega minu jaoks on see samuti müstika, kuhu see elektri poolt tekitatud soojusenergia saab perses termostaadiga boilerist kaduda.


Ainus mõistlik seletus oleks, et aur pressib sooja külma vee trassi tagasi ja sealt kaudu läheb soe pinnasesse ja külma vee soojendamiseks. Korras tagasi lõõgi klapi puhul on aga ka see olukord välistatud.

Ei ole müstika, kuumema veega raisatakse enne kui tulikuumast parajaks saadakse palju energiat ja torustikus läheb ka rohkem kaotsi läbi toru seinte.

Ise mõtlen osta sellise boileri nagu lingil näha:
http://cairosalesstores.com/en/water-he ... lass-.html
Mida teadjad mehed sellest arvavad, asi on müügil ka Decoras ja K-rautas.
Peal on ka eco süsteem, mis hoiab elektrikulu madalamana.
Umbes nii, kui inimene on tööl, siis on tem 45c ning kui inimene tuleb töölt kodu siis kütab ise vee 65c peale.

Allalaadimiseks maakeeles, asukoht aristonbaltic.
"Teadjad mehed" peavad arvama "eco süsteemist"? Automaatika maksab alati raha ja 10% on suhtarv millestki (oleneb tarbimisest- kasutab säästmiseks temperatuurialandust). Kõige suurem on "eco" kui vett ette üldse mitte soojendada. Küll käiks minu majapidamise korral "mäng" max 2 EUR-i ümber kuus??? Häid külgi on Aristoni boileritel "süle ja seljaga", ning firma mainega. Teadjaks olemisele ei pretendeeri.
Imelik.

See õhtul ülessoojendamine toimub ikka ju kalli päevase elektriga - seega olulist säästu sealt ei tule..

Pigem soovitaks võtta suurem boiler ja seda ainult öösel elektriga kütta.
Siis on vaja programmkella - selle võib vahel lausa muidu saada kui EE kilpides kelli vahetatakse.
Mul endal nii tehtud - täisvannitamiseks (mida tihti ei juhtu) tuleb korra kellal ühte nuppu vajutada, siis saab ka loputusvee soojana..

Põhimõtteliselt peaks asja saama ära ajada ka selle pistikupessa torgatava mehhaanilise kellaga, (kui kella võimsus vastu peab)

Trebla jutul on jumet. Lisaks saab suurema koguse juures alandada vee temperatuuri (võrreldes väiksema boileriga),kaotamata sooja tarbevee koguses ning lineaarselt mahuga ei tõuse soojuskadu boilerist.
Odavam elektrienergia eeldab küttepaketti, tarbimise suhet vähemalt 50/50 ? Ainult tarbevee puhul ei pruugi olla rentaabel? Lisaks maksab mahukam boiler ka mõne raha rohkem. Kes viitsib, võiks panna arvudesse.
Imelik.

Kokkuvõtteks, tasuks ikkagi võtta tavaline boiler, kuna eletrkikokkuhoidu ikkagi selle Eco Plussiga ei tule, mulle muidu igasugused tuled ja viled meeldivad.
Hoian vist raha natuke kokku ja võtan tavalise 80L aristoni.

Panen hinnad ka
Aristonveriklaane EcoPlus 169eur
Ariston vertikaalne tavaline 119eur

Ega lugupeetav ilmselt ka nende "tulede ja viledega" midagi otseselt kaota (hindu vaadates). Säästa võiks aga 10 aasta kontekstis praeguse boileri hinna (juhul kui arvestus 10% paika- ja "tuled, viled" vastu peavad). See sõltub muidugi ka tarbimisgraafikust .

Tarbimine(50l) põhiliselt on peale kella 8 õhtul ja siis boiler täitsa tühjaks, taimer on ka pandud vahele selleks, et kütma hakaks peale kella 12(öine tariif).
Plaan osta uus 80L, kuna vahest jääb vett ikkagi väheks, 2inimest.

Olen nüüdseks otsustanud ikka tavalise vertikaalse boileri kasuks.

Mul on kasutatud püstine 300 liitrine roostevaba boiler, millel ise külge aretatud keermega 3 elemendiga 6kw küttekeha. Kütab ainult ööelektriga, aga plaanin siiski teist samasugust boilerit veel kõrvale, kuna plaanis on vanni vahetus ja sooja vee süsteemi ümber ehitus tsirkuleerivaks..

Viimase sellise300l roostevaba boileri ostsin siit samast ehitusfoorumist umbes 20 euro eest (katkise küttekehaga aga komplektse) Tuli ainult ise 40 km eemale järgi minna.
Müüja sisuliselt kinkis hea boileri ära, sest tegi kalkulatsiooni, et originaal küttekeha umbes 150 euro eest osta ei tasu vaid ostis uue boileri.

Boilerist seest nüüdseks katlakivi välja pestud, küttekeha jaoks 2" keermega flants valmis ja ootab ainult teise kõrvale ülesse panekut.
Aga ütlen ausalt, 80 liitrise boileri ööelektriga kütmise mõtekusest aru ei saa.

Olen kunagi ka nii elanud, et 2kw vene keduspiraalidega sai vanni jaoks vett soojendatud. Ikka paraja pikkusega laua külge seotud ja otsapidi vannis. Aga siis polnud lihtsalt raha ja võimalusi korraliku boileri jaoks.
Ning üldse ei saa aru, kuidas saab 80 liitrise boileriga hakkama. On kunagi ka 100 liitrine olnud ja vannis käimiseks jäi väheks.

tere,Boileriässad.
ma ei jaga torutöödest ega küttest mitte midagi.
huviga lugesin läbi pm. kogu selle teemavaidluse.
mõtlesin,et kui madalalaubalised koos on,aga nüüd nüüd olen üks nendest.

-tarkadele küsimus.-Kas boiler,mille seinad on paksult kaetud katlakiviga ja boiler,mis on puhas, võtavad sama palju elektrit vee soojendamiseks?.-minu lihtne loogika ütleb ,et küttekeha peab tegelema lisaks vee mahule 15 liitri (olen paaril korral puhastusel juures olnud ja nii palju on seda kraami umbes seest kätte saadud) katlakivi soojendamise ja soojana hoidmisega.-Niiet see on siis müügimeeste soga,mis väimeestele annab kohustuse paari aasta tagant memme boilerit puhastada? (kui katlakivi arvestada soojasalvestajana,siis miks ei paigaldata isolatsioonist sissepoole kivi kihti näiteks)

-Lisaks siis mõtlen,et kui küttekeha on paksu katlakivi kihiga kaetud,siis mingigi energia väljub keha sellest otsast,mis teda kinnitab (ilmselt,kui käega katsuda,peaks see koht ka soe või kuum olema...).-väike energiakadu siitki.

-Rikkis küttekeha,mis keedab vett,ei ole ju absoluutselt mõistlik..ega vee segamine ei toimu boileris vaid ikka kraanis /segistis.Milleks torudesse ja segistini lasta kuuma vett tuba soojendama ja tihendeid sulatama?..jälle ei saa aru,kuidas isegi sellise koha peal vaieldi.ausaltöeldes see ,kes vaidles ,on puha loll.

Kardan,et tuleb nentida fakti ,et 100%lisest efektiivsusest küttekeha töös puhastamata boileri puhul juttu ei ole ja kui härrad ei oska seda kinnitada,siis võib minu, kui mitteteadja jaoks olla see number vabalt ka 70%...ja mulle isiklikut ka nii pigem tundub.

Üleüldse: Ühe viieaastase lapse arvates on torumees selline: "Tal on nokamüts,sinised tööriided,suured mustad vuntsid ja ta on koguaeg tööriistadega kraanikausi all.".-lahedalt öeldud..
minu arust võiksite te kraanikausi alt vahel ka välja tulla ja omale elu osta.

boileriässad kirjutas:..ega vee segamine ei toimu boileris vaid ikka kraanis /segistis.Milleks torudesse ja segistini lasta kuuma vett tuba soojendama ja tihendeid sulatama?..

Ma ei tae ühtegi tihendit mis sulaks kuuma vee pärast.
Tean aga, et näiteks lapsed võivad end ära põletada kuuma veega kui segistini tuleb kuum vesi.
Selle tarbeks on olemas seadmed mis pannakse peale boilerit kuuma veetoru vahele mis laseb trassi paraja soojusega vee, mis ei põleta.
Tihendite tervisepärast pole küll vaja muretseda.

Kellegil hakkas vist igav.

jeerum küll,
tulikuuma veega annavad ju tihendid mõne ajaga järele.
ka segistit kattev kiht muutub tuhmiks pika lubja kuumamise tagajärjel.

http://www.tarbija24.ee/1164890/saastun ... tasub-ara/
Teema aeti jälle kuumaks. Kommentaarid on valdavalt naljakad lisaks juhmakale müügimehele artiklis...

vtl kirjutas: Parem variant on see, kui boilerile on paigaldatud tagasilöögiklapp ning paisupaak. Sellisel juhul me ei kaota vett, aga kui paisupaak ja ühendustoru on soojustamata, siis on energiakadu samasugune, kui ilma klapita, lihtsalt külmaveetorusse tagasivoolamisel.

Ega see kadu midagi märkimisväärset ei ole, sest tagasi voolab boileri põhjas olev kõige jahedam vesi, see on ikka tunduvalt jahedam kui boilerist väljuv kuum vesi. Eeldatavasti keegi ei ühenda paisupaaki boilerist väljuva vee torule. Paisupaak on hea asi küll, aga lihtsalt peab mõtlema, kas on otstarbekas seda panna. Ühes keskmises elamus, kus vett tihti tarbitakse ja ei tarbita nii palju korraga, et boiler maha jahtuks, siis ei ole väga vajadust paisupaagi järele. Kui aga kaitseklapp mõnikord rakendub, siis tasub kindlasti panna. Näiteks maal sauna panin paisupaagi, sest seal on boileri töötsüklid sellised, et igapäevaselt boiler ei küta ja kui kütma panna, siis kütab algul täiesti külma vett ning vett enne sauna minekut ei tarbita, seetõttu rõhk tõuseb päris kõrgele ja kaitseklapp kippus rakenduma.


See jutt, et katlakiviga saastunud küttekeha rohkem elektrit tarbib kui puhas küttekeha, on loomulikult vale. Jah, kütmise aeg on sel juhul pikema küll, sest sest soojuse juurdepääs veele on raskendatud. Aga selline küttekeha ei küta ka sama võimsusega mis puhas, vaid väiksemaga, kui ei usu, mõõtke järgi. Miks nii?
P=UI I=U/R ... natuke mõelge ise siia juurde veel ...