Ehitusfoorum

Tere. Sellist "ulmet" on Eestis sajandeid rakendatud. "Ujuvad" põrandad on viimase 20 aasta moeröögatus. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Minu näite puhul teebki plaadi toetamine/sisuliselt ikkagi sidumine vundamendiga asja keeruliseks, kuna 100% garantiid, et see vana madal vundament, hoolimata väljast soojustamisele, ei kerki- kui teatud asjaolud kokku langevad. Sellisel juhul võib külmakerge põrandaplaadi lõhkuda + põrandas asuva küttetorustiku.
Plaadi alune pind on korralikult tihendatud, sajand seisnud vanale täitele sai 100mm liiva lihtsalt peale kantud, tihendatud. Seega peaks olema sellisel juhul põranda mittesidumine vundamendiga õigustatud. Või?

"Eestikinnisvara"
Valik on vist kas teed tavapärase pinnasel põranda (ei toetu vundamendile) ning kumbki elab oma elu või teed vundamendile toetuva põranda aga see peab siis ka olema võimeline kandma kogu koormust ilma pinnasele toetumata (õigemini ei ole minuarvates sellisel juhul enam soovitatav et pinnas kohati põrandat kannab ning soovitatav oleks põrandaalune tuulutus.) Aga eks arvamusi/arvajaid erinevaid.


Ülelahe pärit reklaamjutt aga ehk kellegile tiba abiks http://www.rakentaja.fi/index.asp?s=/ar ... dium=Email

No hetkel on plaanis teha nii, et kumbki elab oma elu, kuna olenemata vundamendi välissoojustusest (õigemini isoleerimisest) ei ole loogiline arvata, et külmakerke oht on 100% välistatud. Vundamendi peal vana palkhoone, mitte kivimaja.

rokikas kirjutas:"Eestikinnisvara"
Valik on vist kas teed tavapärase pinnasel põranda (ei toetu vundamendile) ning kumbki elab oma elu või teed vundamendile toetuva põranda aga see peab siis ka olema võimeline kandma kogu koormust ilma pinnasele toetumata (õigemini ei ole minuarvates sellisel juhul enam soovitatav et pinnas kohati põrandat kannab ning soovitatav oleks põrandaalune tuulutus.) Aga eks arvamusi/arvajaid erinevaid.


Ülelahe pärit reklaamjutt aga ehk kellegile tiba abiks http://www.rakentaja.fi/index.asp?s=/ar ... dium=Email

milline võiks läbilõikelt välja näha alt tuulutatav ja valatud põrand?

valu alla pandav penosoojustus peaks olema võimeline õhus rippuma?

viimase aja klassikaline põrand on selline (alt üles): peno liiva peale, kile, armatuur (koos põrandaküttega), mille otsa valu. Seega peno ja valu vahel on kile.

kui pinnas vajub alla, siis loogiliselt võttes peaks koos sellega vajuma alla ka peno, mida ei hoia valu küljes mitte miski ja ongi põranda soojustus sama hästi kui olematu.

mõtlemise koht vist.

Mina pakuks välja lahenduse, et peno plaadist tuleks seinakinnituseks ettenähtud pikemad plasttüüblid enne maha panekut läbi lükata, et siis valu korral jääks peno tüüblitega valu alla kindlasti püsima.

soomlased panid 15a. tagasi nii, et all oli liiv, selle peal kile, siis peno ja kõige peal armeeritud betoon. Miks just nii, ärge küsige, vaid vaadake mu allkirja

Ei no Busta, sa räägid "Eesti teatud ringkonna ehituskultuurist"! See, kui alus on tihendamata, tähendab seda, et töö on TEOSTATUD mittekorrektselt.

Minu näite puhul pole aluspinnasel küll kuhugi vajuda, kuna see on puutumatuna olnud üle 100 aasta. Umbes 100mm liiva sai pandud nö rihtimise eesmärgil ja ka see korralikult kinni tambitud tampijaga.

Mina jätan põranda vundamendiga sidumata, kuna suurem tõenäosus on see, et vundament saab tunda külmakerget, kui see, et põrand "Korea poole vajuma hakkab".

Hiid kirjutas:soomlased panid 15a. tagasi nii, et all oli liiv, selle peal kile, siis peno ja kõige peal armeeritud betoon.

Kõlab nagu märg peno.

kus see ,märgus siis tuleb?

Busta kirjutas: viimase aja klassikaline põrand on selline (alt üles): peno liiva peale, kile, armatuur (koos põrandaküttega), mille otsa valu. Seega peno ja valu vahel on kile.
kui pinnas vajub alla, siis loogiliselt võttes peaks koos sellega vajuma alla ka peno, mida ei hoia valu küljes mitte miski ja ongi põranda soojustus sama hästi kui olematu.
mõtlemise koht vist.

Mõtlemise koht jah.
1. Miks peaks pinnas vajuma.
2.Miks peaks peno alla vajuma (kui just kogu põranda perimeeter ei ole vajunud)
3. Miks peaks näiteks keset põrandat asetsev 1 m2. suurune ja 10 mm.paksune pragu soojustuse ja betooni vahel halvendama põranda soojapidavust.
4.Miks peaks vundamendile mittetoetuv põrand jääma õhku rippuma kui aluspinnas ja soojustus juba on vajunud.
5. Mis juhtub põrandaga mis toetub küll vundamendile aga ei ole planeeritud kandvana (vahelagi) kui aluspinnas vajub.
6. Mis juhtub põrandaga mis on küll planeeritud kandvana (vahelagi) ja toetub algselt vundamendile ja postidele aga maja vajub ning seetõttu mõningad keskmised postid muutuvad ainukesteks kandvateks punktideks. Kas põrand peab olema planeeritud ka vastu pidama selliseid juhtumeid.
7. jne.
Ei viitsi rohkem täna.

PS. Elukutselistele on kõige tüütum/vaevalisem tihtipeale vaielda sellise amatööriga kes midagi nagu teaks ja omab selle põhjal oma seisukohta aga suuremat pilti ei hooma. Võitle ja vaidle aga tulemus kipub tihtipeale suht kesine olema. Eks tihtipeale seetõttu vist tehaksegi tööd vastavalt tellija juhenditele aga mitte nii nagu õige oleks. Vähemalt mõneks ajaks on kõik rahul. Tellija sest sai mida tahtis, töövõtja et sai tööd ja sissetulekut, järgmine töövõtja kes saab parandada eelnevalt tehtuid valesi lahendusi, jne.
Ei kehti vaid ehitusturul vaid tunduvalt laiemalt.

Hiid kirjutas:kus see ,märgus siis tuleb?

Toast. Siinjuures eeldan, et ei kasutatud XPSi.

eip, miingi harilik oli.
kas see, kui maa seest niiskus üles ronib on siis parem vahtplastile?
Mis vesi see läbi betooni sinna alla tungib ei saa ma ikkagi aru.

Tere. Selle vaidluse juures hämmastab mind see, et ennast ainult amatööriks nimetav kodanik Busta on jõudnud iseseisvalt täiesti töötava lahenduseni omaenese mõttetöö ja analüüsi tulemusel. Enamus "professionaalseid ehitajaid" ei viitsi mõelda, analüüsida, rääkimata tarkade aabitsate lugemisest. Ainult vehivad käibetõdededega ning teevad ainult seda, mida on kuskil ehitusplatsil näinud. Teised lahendused, mis insenerlikult võib-olla palju palju paremad, tehakse maha kui mõttetult kallid ja mittevajalikud. Meil jah toimub ehitaja diktaat, aga peaks olema arhitekt-inseneri diktaat. Ehitajal puudub insener-projekteerija ettevalmistus, pahatihti pole ka ehitamist koolis õppinud. Kui tulla vundamendi juurde, siis enamus vundamentide ehitajaid pole oma "loomingut" kunagi lahti võtnud ning ei tea, mis seal maa sees 20 aastaga juhtub. Erinevalt neist teavad tarkade raamatute kirjutajad, mis seal maa sees toimub ning oskavad ka seal maa sees tekkivaid probleeme vältida.
Aga noh ka Nif-Nif maju on vaja ka ehitada, tööd ja leiba jätkub meil ehituses tänu sellele veel väga pikaks ajaks.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Selge see ja mina ei vaidlegi.
Mul on lihtsalt 2 kehva valikut- üritan valida nö. paremat. See, et jäeti madalvundament on probleem, olen teadlik.

Reklaaminfot "põhjaosariigist" http://www.rakentaja.fi/index.asp?s=/Su ... ?nro=30/11

Tere

Minu arusaamist mööda, saab põrand vajuda siis, kui kasvupinnast põranda alt korralikult ei eemaldata ja / või kui tagasitäidetav pinnas ei tihendata nõuetekohaselt. Pinnase tihedust on tänapäevaste vahenditega võimalik ka mõõta.
Nüüd küsimus selles, millistes piirides põrand vajub ja kas vajumine on ühtlane kogu põranda ulatuses või mitte. Vähene ühtlane vajumine ei tekita probleeme.
Murekohaks peaksin pigem kandvate seinte vajumist / kerkimist.

Kunagi aastatetagusel ajal olin samuti küsimuse ees, et miks on vajalik peno peale betoonplaadi alla kile. Ühe tuttava inseneri seletuse järgi selleks, et betoneerimise käigus ei satuks vesi ja betoon beno jätkuvuukidesse ja penosse. Seega, pärast betooni kivinemist on kile seal oma töö teinud ja kasutu.

Tere. Esiteks ei kaitse kiletükid penoplasti betoonivee eest kohe kindlasti. Veel on omadus voolata. Ja teiseks, mille poolest erinev see hetkevesi betoonist sellest veest, mis hakkab seal maa sees penoplasti mõjutama aastakümneid.
Ja kui see betoonitilk penoplasti vuukide vahele satub, siis mis siis? Ega vettinud tühi vuuk, mis mõne aja möödudes pinnasega täitub , pole põrmugi parem. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Miks siis kohe kiletükid...?
Kas mõnel pool on tehtud ka nii, et penotükid kaetud kiletükkidega ja betoneeritud veega - pole näinud.

Erinevates põrandpinnasel projektides on erinevad lahendused.
Alates sellest, et peno ja betoonplaadi vahel pole midagi näidatud.
Või on peno ja betoonplaadi vahele on näidatud laagrikiht. 2 x 0.2mm PVC kile ülekatetega.
Mõnel joonisel on sinna näidatud hüdroisolatsioon, samas pole täpsustatud materjal. Ehk ilmselt projekteerija ja tellija eeldavad, et ehitaja teab ise, mis on hüdroisolatsioon.
Võib ka kohata jooniseid, millel on peno all lisaks geotekstiil või filterkangas.
Kindlasti tuleb nii mõnelgi kogenud ehitajale tuttav variant, kus peno ja betoonplaadi vahele näidatud aurutõke.
Mis siis ehitajal muud üle jääb, kui uskuda inseneride, projekteerijate pädevust ja ehitada vastavalt nende joonistele.
Ilma millegita, kile, või 2kihti 0,2mm PVC kilet (laagrkiht), või aurutõke, hüdroisalatsioon... kangas alla, mis iganes. Ikka nii kuidas härrad targad insenerid sinna kirja pannud.

Olen ka näinud, kus mehed panevad killustiku kihile kile ja sellele peno jne. Otse loomulikult tallatakse selle töö käigus teravate killustiku tükkide peal oleva kile auklikuks. Kui küsisin, et mis on niisuguse lahenduse mõte, siis oli lühike vastus, et on ette nähtud ja kogu lugu. Tuleb nii teha, kuidas öeldakse.

Eks inimene õpib eluaeg ja sureb ikka lollina.

Tere. "PVC kile ülekatetega" ongi kiletükid. Veel on erinevalt valgusest omadus liikuda mittesirgjooneliselt.
Olen ka näinud igasuguseid jooniseid, kus insenerimõistust (küll kohati isegi inseneri poolt tehtud) pole vundamendi joonisel grammigi sees.
Lugupidamisega. Alar piirfeld

Aga hr. Piirfeld tehke katse. Lööge ämbri põhja naela ja vasara abil auk.Täitke see põrandavalu betooniga. Valige sellise vesi-tsement teguriga ja töödeldavusega betoon nagu põrandate valuks kasutakse. Ja vaadake siis, kui palju sellest august vett välja tuleb.
Lisaks, kile vahekohad ju teibitakse.
No tõenäoliselt tööde käigus mõnikord kile saab kahjustada ja tekib ka mõni auk.
Kui juhtumisi peno peale või vahele mõni tilk vett satubki, mis sellest siis on?

Kas on mõtet juuksekarva lõhki ajada?

Tere. Väitest "mõnikord kile saab kahjustada " võib järeldada, et antud kile ei täidagi 100 % kindlusega oma väidetavat funktsiooni. Sedasama võib välja lugeda ka "Kui juhtumisi peno peale või vahele mõni tilk vett satubki". Aga mida see kile siis seal peab kaitsma, mitte ei saa aru. Seda, et neid kilesid keegi teibib kuulub ehitusliku fantaasia rubriiki. Seega on see kile seal kellegi väljamõeldud komponent, millel pole peale kile müügi tulul mingit muud efekti. Need kiletajad pole kunagi oma konstruktsiooni lahti võtnud, et veenduda penoplasti kuivuses seal maa sees kiletükkide all. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Kui soovite, et peno seal maa sees kuiv oleks, siis pange juba see kile peno alla, mitte peale!

no nii soomlased projektidesse kirjutasidki ju

Külaline kirjutas:Tere. Väitest "mõnikord kile saab kahjustada " võib järeldada, et antud kile ei täidagi 100 % kindlusega oma väidetavat funktsiooni. Sedasama võib välja lugeda ka "Kui juhtumisi peno peale või vahele mõni tilk vett satubki". Aga mida see kile siis seal peab kaitsma, mitte ei saa aru. Seda, et neid kilesid keegi teibib kuulub ehitusliku fantaasia rubriiki. Seega on see kile seal kellegi väljamõeldud komponent, millel pole peale kile müügi tulul mingit muud efekti. Need kiletajad pole kunagi oma konstruktsiooni lahti võtnud, et veenduda penoplasti kuivuses seal maa sees kiletükkide all. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Need kiletajad järgivad ju vaid projekti, milleks kohustab ehitajat Ehitusseaduse vastav punkt.
Konstruktsiooni lahtivõtmine ja penoplasti kuivuses veendumine ei kuulu ka tavaliselt ehitaja töökohustuste hulka. Sellega võiksid tegeleda teadlased või kõrgkoolide laborid, katserühmad. Mille tulemusel saaks siis vastavalt harida projekteerijaid ja insenere, et need ei joonistaks "idiootsusi" projektidesse.

Külaline kirjutas:Tere. Väitest "mõnikord kile saab kahjustada " võib järeldada, et antud kile ei täidagi 100 % kindlusega oma väidetavat funktsiooni. Sedasama võib välja lugeda ka "Kui juhtumisi peno peale või vahele mõni tilk vett satubki". Aga mida see kile siis seal peab kaitsma, mitte ei saa aru. Seda, et neid kilesid keegi teibib kuulub ehitusliku fantaasia rubriiki. Seega on see kile seal kellegi väljamõeldud komponent, millel pole peale kile müügi tulul mingit muud efekti. Need kiletajad pole kunagi oma konstruktsiooni lahti võtnud, et veenduda penoplasti kuivuses seal maa sees kiletükkide all. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Ota kile point oli ju esmalt betooni liigkiire kuivamise eest takistada. Milleks see häma siin? Panen ka edaspidi enne valu kile alla ja kui tundub, et ei saa hea, siis ka teibin.