Ehitusfoorum

checkmate kirjutas: Nemad mainivad, et standardsituatsioonis on vaja eelsoojendust, kui välistemperatuur langeb alla -6 (tegelikult vaadatakse väljapuhke temperatuuri, et kui see langeb alla +2, siis läheb kalorifeer tööle, kuid see juhtub tavaliselt kui välistemp on alla -6).

See standart eelsoojendamine ilmselt soojusvaheti jäätumise vältimiseks aga tore oleks kui maapinnast saadava soojusega saaks kogu talve agregaati siseneva õhu tempi hoida pluss poolel.
Näiteks sarnase "radikaga" http://www.vallox.com/vallox-mlv-radiator

ja maasse paigaldatud toru hind on ?
paigaldustöö hind on ?
pumba hind on ?
kalorifeeri hind on ?
mõningate aastate pärast jälle pumba hind on ?
pumba tarbitav elekter (väike aga siiski) ?
kokku = liiga palju, et võita vist või siis on tasuvuse aeg vääääga kaugel.
lisaks võib juhtuda see, et soovides kasutada vesiküttega kalorifeeri mille takistus õhule on suurem kui elektritennidega peab üle dimensioneerima vent agergaadi sest väiksem mudel ei ületa takistust piisava õhuhulgaga !

Külaline kirjutas:

kevad03 kirjutas:Päike kõrgel ja kevad algab homme, 20 toruga paneel katusel http://www.akromex.com, annab juba -7 C välistemperatuuriga keskpäevaks üle +50C ja mõnel päeval näitab soojamõõtja akumuleeritud soojuse koguseks juba üle 10kWh.

Täpselt nii, vaatan, et keskmine välisõhu temp on seni märtsis madalam olnud, kui näiteks jaanuaris, aga küttele kuluv rahahulk on tänu päikesele üle poole väiksem, kui jaanuaris.

Vaatan täpselt sama asja. Ainult mul pole ühtegi toru või paneeli katusel. Piisab ka aknast sisse paistvast päikesest, et küttekulusid alandada - pole vaja kalleid torusid/paneele katusele.

Veidi offtopic, aga ostsin eile ühe soome keelest tõlgitud soojuspumpi tutvustava raamatu. Soomes teenis maasoojuspump u. 2009 end elektriküttega võrreldes tasa 13 aastaga. Ise arvestasid nad soojuspumba elueaks u. 15 aastat, et külmutuskapid umbes niikaua kestavad, ehk kestavad soojuspumbad ka. Õhk-õhk soojuspump teenis end tasa mõne aastaga, aga seda ei peetud põhikütteallikaks. Taham öelda sellega, et tihti tahetakse kokku hoides paigaldada mingi kallis ja keeruline süsteem ja enne kui tegelik kokkuhoid saabub, on aparaat juba surnud või ollakse ise surnud. Mustaks värvitud vana vaat katusel teeb ka suvel edukalt sooja vett (natuke täiendades saab juba parema süsteemi ja ikkagi suht. odavalt veel). Tööstuslike paneelide tasuvusaeg kipub ikka sinna 10 aasta ligi ja peale. Soojaveepaneel on selleks ajaks isegi veel elus vist, aga äkki saaks seda raha kuskile mujale paigutades veel parema tootluse?

2korda2 kirjutas:

Külaline kirjutas:

kevad03 kirjutas:Päike kõrgel ja kevad algab homme, 20 toruga paneel katusel http://www.akromex.com, annab juba -7 C välistemperatuuriga keskpäevaks üle +50C ja mõnel päeval näitab soojamõõtja akumuleeritud soojuse koguseks juba üle 10kWh.

Täpselt nii, vaatan, et keskmine välisõhu temp on seni märtsis madalam olnud, kui näiteks jaanuaris, aga küttele kuluv rahahulk on tänu päikesele üle poole väiksem, kui jaanuaris.

Vaatan täpselt sama asja. Ainult mul pole ühtegi toru või paneeli katusel. Piisab ka aknast sisse paistvast päikesest, et küttekulusid alandada - pole vaja kalleid torusid/paneele katusele.

--------------------------------------------------------
See teema siin ju tarbevee mitte kütmise teema samuti ei saa mitte aru kuidas
saab päikese soojuse ilma torusid kasutamata boilerisse, panen boileri akna peale soojenema või? Torud pole ju eriti kallid 7,5 eur/ tk
http://www.akromex.com/eshop/et/vaakumt ... laas-.html
ja oskaja mees teeb ise valmis nii toru sisu, ühendused ja soojusvaheti boilerisse.

Postimehest ühe kokkuhoiuteemalise artikli kommentaare lugedes viskas millepärast pildi jooksma VE foorumis selle ja paljude teiste sarnaste (kokkuhoiu) probleemidega teemade pealkirjad ja kommentaarid. Kommentaar ise on selline:
"Paaniline kokkuhoid on üks lolliksminemise erivorme."(tundmatu netikommentaator)
Minu arvates ilusamini enam öelda ei saa!

Aastat jooksunud - on kellelgi kogemusi jagada venttoru maasse ? Kas ja kuidas hallitusega lood, mis temp-de vahed välja võlutakse.