Ehitusfoorum

kaminahi kirjutas:Mõistlikest kommunaalkuludest saab üha enam objekti turuväärtust tõstev tegur.

Kuna nii mõnelgi pool eestis on kaugkütte hind tõusnud pea võrdseks otseelektriga kütmisele siis loomulikult on inimesed huvitatud poole väiksematest arvetest. Soojuspumbad võimaldavad seda

mine seenele. minu pump on 5 aasta jooksul nõudnud remonti 6000 eegu eest. pump maksis omal ajal koos paigaldusega 22 000 eeku. jagame 28 000 kuudega ära ja olen persest saanud

Külaline kirjutas:mine seenele.....

Minu kaastunne aga paku siis välja rahaliselt mõtekas soojusallikas mis garanteeritult kõigil samaväärselt ja tõrgeteta toimiks ("tootja" praak oleks välistatud)?
Otsese päikesepaiste jätame välja ning lõke põrandal on samuti liiga lühiajaline lahendus.

Külaline kirjutas:... ja olen persest saanud

Oodatust suuremate kulutuste lisandumisega persest saada võib nii maja, kui ka autot ostes, rääkimata PRC-s valmistatud kodumasinatest ja tehnikast. Ega sellepärast saa veel koopasse kolida ja hobusega sõita. Muide ka hobune võib jalaluu murda ja lisanduvad jubedad ravikulud ehk siis tasuvuse küsitavus.

sooviks teada mis vahe on Fuji RJZ14LB Nocria Polaris ja Fujitsu AWYZ14LBC / AOYRZ14LBC Nocria Arctic õhksoojuspumpadel?

Külaline kirjutas:[quote="kaminahi"
...Juba on märgata, et heas asukohas ja heas korras ahiküttega üürikorterid on muutumas defitsiidiks...

Õsp kombineerituna ahiküttega ongi parim lahendus. Isegi siis ei viitsiks päevast-päeva ahju kütta, kui kWh hind neil kütteviisidel võrdne oleks.

krt väga halb on kui ahi on siseseadmega samas ruumis
Kui kütta ahju siis siseseade mingist hetkest seiskub ja soojus kaugemale enam vendi toel ei jõua. Mitsubishi on muidu küll hea aparaat töötab -30C kuid ventilaatori funktsiooni kahjuks ei oma. Nüüdseks siis 2a kasutamist ja eks mõned tähelepanekud ikka tekivad.

Oot-oot, mis moodi nn ventilaatori funktsioon ei tööta? Minul on ME 35 VABH ja kui olen katelt kütnud ja toas on läinud temperatuur kõrgemaks, kui pumbale ette antud, siis lõpetab pump küll sooja tootmise, aga ventilaator jääb tööle ehk lööb ruumis õhku ringi.

onusnooker kirjutas:[

krt väga halb on kui ahi on siseseadmega samas ruumis
Kui kütta ahju siis siseseade mingist hetkest seiskub ja soojus kaugemale enam vendi toel ei jõua. Mitsubishi on muidu küll hea aparaat töötab -30C kuid ventilaatori funktsiooni kahjuks ei oma. Nüüdseks siis 2a kasutamist ja eks mõned tähelepanekud ikka tekivad.

Seda tähelepanekut ei saa võtta absoluutse tõena. Mul on ahi näiteks ca 6m kaugusel siseosast, mis paikneb avatud köögis ja elutoas asuva ahju soojus sinna köögiossa enam eriti mõju ei avalda, pigem on siseosa külmemas ruumi osas ja töötab pikemalt kuigi elutoas on temperatuur ahju abil juba saavutatud. Kui pump on ehk ahjust 1-2m kaugusel, siis ehk tõesti mõjutab.

Külaline kirjutas:sooviks teada mis vahe on Fuji RJZ14LB Nocria Polaris ja Fujitsu AWYZ14LBC / AOYRZ14LBC Nocria Arctic õhksoojuspumpadel?

Fuji Electric Ltd (asutatud 1935) poolt on ajaloo jooksul loonud väga palju sõsarfirmasid või spetsiifilisele tehnoloogiale suunatud filiaale, sh Fujitsu (General). Kes huvi tunneb , võib infot leida märksõnadega googeldades või Wikipediast : http://en.wikipedia.org/wiki/Fujitsu#20th_century
Meie turul pakutavad Nocria mudelid FUJI, FUJITSU, GENERAL on oma tehniliste näitajate ja koostedetailide osas pea 100% analoogsed. Regiooni distributor-firmas (Poola ) paigaldatakse välisosade põhjaavade sulatust tagav “talvevarustus” ning pannakse välisosale klepsud “ARCTIC“, “NORTH”, “POLARIS” . Kuigi esmapilgul tundub tegemist olevat tarbijate eksitamise ja bluffimisega, näitavad viimaste talvede kogemused, et Nocia mudelid on suht-hästi toime tulnud.

MW 35 VABH jah ja ventilaator sees pöörleb loomulikult. Ilmselt ikka vahe kas seade on "puhke" reziimil või vent ikkagi puhub ja toodab sooja(OK minu viga ei täpsustanud)
Võib olla keegi kes plaanib sellist marki ÕS ostu ja veel asukoha üle mõtleb siis ei tasu panna kaminaga ühte ruumi. Teisele poole maja oleks norm, ühel pool maja kamin ja teisel pool ÕS.

ÕS Siseseade on ca. 4,5m kaminast aga samas, avatud ruumis. Ilmselt kamin liiga aktiivne.

Oleks soov ÕS välisseadet väheke nihutada. Kas selleks peab ka uued torud vedama või on ka vanade jätkamine võimalik? Ehk keegi oskab soovitada head meest kes seda võiks teha.

Arvan, et saab nihutada. Kuid jätkamisega lastakse gaas välja ja tuleb teha SP uuesti täitmine. Jätkamistööd kui täitmist teevad ühed ja samad tegelased koos materjalidega.

Külmaaine kogutakse kokku väliseadmesse, torudele joodetakse vajalik pikkus otsa ja seade paigaldatakse uuesti. Ka jootmisel on omad reeglid nipid, vältimaks jootejääkide (tahm, sade) sattumist külmaaine ringi.
Külmaainet lisatakse juurde vastavalt paigaldusjuhisele. Külmaaine lasevad taevasse hobikorras tegijad.

Kas keegi teab head meest kes asja oskaks ja palju asi maksta võiks. Nihutada vaja max 2m.

Otsimootoriga leiaksid ka ülesse firmad kuid soovitaksin SolarFan-i.

Külaline kirjutas:mine seenele. minu pump on 5 aasta jooksul nõudnud remonti 6000 eegu eest. pump maksis omal ajal koos paigaldusega 22 000 eeku. jagame 28 000 kuudega ära ja olen persest saanud

Mis seadmega tegemist?

Minu Mitshubishil täitub suvel 15 aastat ja pole kordagi remonti vajanud. Maksis omalajal mingi 16.000. Palju võitu olen saanud, ei oskagi välja arvutada, kuid tundub, et on investeeringu kuhjaga tasa teeninud ja tasub otsida sobivat uuema põlvkonna seadet, millel parem COP külmemate ilmadega.

ukulele2 kirjutas:
Minu Mitshubishil täitub suvel 15 aastat ja pole kordagi remonti vajanud. Maksis omalajal mingi 16.000. Palju võitu olen saanud, ei oskagi välja arvutada, kuid tundub, et on investeeringu kuhjaga tasa teeninud ja tasub otsida sobivat uuema põlvkonna seadet, millel parem COP külmemate ilmadega.

Parem võiksid ajamasina teenust pakkuma hakata.
15 aastat tagasi ei müüdud eestis Mitsubishi inverter õhksoojus pumpasid. (Neid lihtsalt polnud)
Kui aga kiidad, et kütsid viimased 15 aastat on-off konditsioneeriga, siis see ei näita küll investeeringu tasuvust.
Pigem on tegu rumalusega iga hinna eestvananenud tehnoloogiast kinni hoidmisel- maksis teine ju tervelt 1000 eurot ja investeeringu kuhjaga tasa teenimisest pole küll mõtet rääkida. (Mida rohkem elektri hind veel tõuseb, seda tasuvamaks see vanaraud saab ja kuhi näiliselt muudkui suureneb)

Oleksid selle uunikumi õigel ajahetkel kasutatuna kellelegi jahutamiseks maha müünud ja uue seadme ostnud, oleks ka see uus ennast juba praeguseks tasa teeninud. Sellega oleks aga praegune investering uude seadmesse ära jäänud. Nüüd on aga vaja jälle 1000 eurot välja käia.

Tupsu kirjutas: 15 aastat tagasi ei müüdud eestis Mitsubishi inverter õhksoojus pumpasid. (Neid lihtsalt polnud)

Tglt hakkas Toshiba tootma AC invertereid 30 a tagasi http://www.ahi-toshiba.com/quality/?ELEMENT_ID=355 ja Mitsubishi 25 a tagasi http://www.mitsubishi-electric-aircon.d ... storie.php
Kas 15 a tagasi neid Eestis saada oli, ei tea

Lahtudes soetushinnast 16000 eek aastal 1997 , ei olnud tegu inverterseadmega .Loomulikult on innovaatilisi tehnoloogiaid arendatud vahel aastakümneid, enne , kui nad lõpuks jõuavad ka kodukasutusse.

1997 aastal Eestisst soetatud õhk-õhk invertori mudel on Mitsubishi SRK-H ja selle juhendit uurides tundub, et tegemist ei ole enam on-off seadmega , kuna mikroprotessor on juba operatsioone juhtimas. Selle peamiseks puuduseks pean madalamat kasutegurit alla -5 kraadi ning selle kõrge ea tõttu oleks mõistlik vahetada juba uuema vastu.
Ma natuke imestan küll, kui keegi julgeb siin väita, et seadme energiasääst ei ole andud rahalist võitu.

ukulele2 kirjutas: Ma natuke imestan küll, kui keegi julgeb siin väita, et seadme energiasääst ei ole andud rahalist võitu.

Tarkpea "Tupsu" koos oma uni-multi-heatsüsteemiga (vt varasemaid postitusi)

ukulele2 kirjutas:1997 aastal Eestisst soetatud õhk-õhk invertori mudel on Mitsubishi SRK-H ja selle juhendit uurides tundub, et tegemist ei ole enam on-off seadmega , kuna mikroprotessor on juba operatsioone juhtimas. Selle peamiseks puuduseks pean madalamat kasutegurit alla -5 kraadi ning selle kõrge ea tõttu oleks mõistlik vahetada juba uuema vastu.

Service-manuaalist ( http://www.mhiaa.com.au/docs/TechnicalM ... _SRK_H.pdf) paistab, et tegu mitte inverteriga ja vanal külmaainel R22 töötava seadmega, mida ei soovitata kasutada all +7C välistemperatuuril. Kui sellisega säästu saite, siis jääb ainult õnne soovida või hoolikamalt kalkulatsioone teha.

Külaline kirjutas:

ukulele2 kirjutas:1997 aastal Eestisst soetatud õhk-õhk invertori mudel on Mitsubishi SRK-H ja selle juhendit uurides tundub, et tegemist ei ole enam on-off seadmega , kuna mikroprotessor on juba operatsioone juhtimas. Selle peamiseks puuduseks pean madalamat kasutegurit alla -5 kraadi ning selle kõrge ea tõttu oleks mõistlik vahetada juba uuema vastu.

Service-manuaalist ( http://www.mhiaa.com.au/docs/TechnicalM ... _SRK_H.pdf) paistab, et tegu mitte inverteriga ja vanal külmaainel R22 töötava seadmega, mida ei soovitata kasutada all +7C välistemperatuuril. Kui sellisega säästu saite, siis jääb ainult õnne soovida või hoolikamalt kalkulatsioone teha.

Link hetkel maas või vigane, nii et ei oska öelda kust selline info, ilmselt mingi täht mudeli lõpus erinev. seadmega kaasas olev graafik pakkus 0 kraadi juures 2.3x ja -5 juures 1.5x, mida olen ka testmõõtmistega tuvastanud. R22 aine kohta ei oska aga ma midagi arvata.

Ma ei saa küll aru, miks Õhksoojuspumpa siin ühe teema alla surutuna diskrimineeritakse.
Kuid küsimus on - kui märgatav, kui üldse, on kasuteguri vähenemine, kui Õ-Õ seadmete vahelised torud jookseksid kogu ulatuses, so 5 meetrit õues maja seinal?
Tahaks uue seadme välisosa teise kohta paigaldada, kuid torud peaksid siis välisosani karbiku sees õuest minema.

Tuleb meelde, et ühte 2002a toodetud LG 3,5kw inverterit olen ka ise omanud ja maha müünud. R22 gaasiga.
Tänapäevassesse LG inverterseadmesse see kompressor siiski asenduseks ei sobiks.

Aga siit saab teha siis ainult ühe järelduse, et eestis müüdi mitsubishi inverterseadmeid tõenäliselt ka 1997 aastal. Kindlasti on aga see seade R22A gaasiga.

ukulele2 kirjutas:...
Kuid küsimus on - kui märgatav, kui üldse, on kasuteguri vähenemine, kui Õ-Õ seadmete vahelised torud jookseksid kogu ulatuses, so 5 meetrit õues maja seinal?
Tahaks uue seadme välisosa teise kohta paigaldada, kuid torud peaksid siis välisosani karbiku sees õuest minema.

Mõjutab ja väga palju. Ühel 3,5kw pumbal jookseb mul toru karbikus katuse ääres seina küljes ja talvel kukub sinna teiselt katuselt lumi.
Sooja eraldub nii palju, et karbiku ümber on talvel lumes tühi ruum.

Selleks talveks isoleerisin eraldi soojustuskoorikuga ära pööningul jooksvad umbes 60 meetrit multisplit seadme torusid. ( Jäid veel isoleerida umbes 5m kahe peatrassi toru, mis jooksevad väljas karbikus Sinna lihtsalt lisasoojustus karbiku sisse ära ei mahu ja tuleb osta jämedam karbik.)

Tulemuseks oli see, et välisosa sulatamisprotsess hakkas silmnähtavalt paremini toimima. Eelmistel talvedel ei suutnud ära sulatada lõrtsiste ilmadega tekkinud jääkoorikut,mis otseselt radika vastas polnud)
Kuna isolatsiooni paigaldasin jupikaupa, siis oli moment, kus peatrass oli peaaegu igalt poolt isoleeritud välja arvatud üks 30cm jupp. Ja sealt käega katsudes oli toru originaal isolatsioon katsudes külmal pööningul täiesti tuntavalt soe. Kuni torul lisaisolatsioon puudus, sellist katsudes soojatunnet ei olnud. Ehk siis sellest originaal toru isolatsioonist läheb läbi märkimisväärne kogus sooja.