Elektriautodest

[kunn24]

Pigem akude utiliseerimine. Kusjuures seda videot on minuteada siia varem viidatud.

[rs7]

Viskasin veel korra sellele viimasele videole pilgu peale ja vaatasin, et see külastatud ettevõte, on Li-Cycle.
See on teada-tuntud ettevõte neile, kes vaatavad börsiuudiseid ja võtavad sellest väikestviisi osa, nagu ma isegi.
Kui 2019-2020 läks lahti EV buum oli juba kaugelt näha terendavad probleemid ja nende probleemide lahendamine oli tulevikuvaates populaarne teema. Üks probleemsemaid kohti keskkonnavaatest oli (ja on siiani) akude mahakandmise ja taaskasutusega seonduv. Üks buzzword, millega publiku tähelepanu börsil tõmmati, oligi seesama black mass, mida viidatud videos nimetati ja näpiti. Et see on nüüd uus must kuld, taaskasutatav, tulemused on super ja mida kõike.
Tegelikkuses on nii, et tõmba AA patarei näpitsatega lahti, eralda kest ja muu plastik ja see must õline pasta seal sees ongi see black mass. Edasi läheb huvitavamaks.
Mõned aastad tagasi oli palju juttu sellest, kuidas sellest mustast massist saab eraldada 95% komponentidest ja akud on 90% osas taaskasutatavad (tesla vist väidab siiani, et nende akud on koguni 100% recycled, mida iganes see tähendab). Tegelikkuses saadakse 95% liitiumist, koobaltist, niklist, vasest, alumiiniumist jms kätte ainult väga väiksel skaalal, ja pipetiga labori vaakumkambris mässates. Lööd kokku 100g musta massi ekstraheerimise hinna ja võid välja arvutada, milline kogus energiat, milline kogus kangeid happeid, muid vedelikke jms läheb tarvis ühe grammi liitiumi eraldamiseks. See oli mitmeid kümneid kordi rohkem, kui uue AA patarei ostmine. Nüüd korruta see XX miljoniga. Miljonid akud ootavad juba ümbertöötlemist ja neid tuleb päevas kümneid tuhandeid tonne juurde.
Selle protsessi tööstuslikuks skaleerimine on problemaatiline. See kogus energiat, toksiliste jäätmete käitlus jms ei ole mitte ühestki vaatest siiamaani rentaabel. Ärimudelid nägid ette selle musta massi kolmanda maailma riikidesse saatmise, et tegeleda seal selle musta ja toksilise tööga. Pole sealt ka midagi. Aga 95% jutt elab veel jõudsalt vestlustes edasi.

See nimetatud Li-Cycle ettevõte läks 2020 NY börsile suure hurraaga, kõvade lubadustega.
Esimese päeva IPO oli 77 USD, siis suutsid nad veel kaasata soodustingimustel föderaalse laenu ligi poole miljardi USD ulatuses, tõstes aktsia hinda 100 USD peale. Paari aasta jooksul see kõik vaibus ja alates 2022 on aktsia olnud vabalanguses, kuna tulemust ettevõttel pole ette näidata. Täna maksab LICY aktsia 1 (üks!) USD. Kahe aastaga on kukkumine olnud 100x ehk 10,000%. Penny stock. Kui kellelgi on uude musta kulda usku, siis see on eluvõimalus megakiirelt penny stockiga rikastuda. Aga võiks meeles pidada, et aktsia võib kukkuda 0.1USD peale järgmiste kuudega ja 10x oma investeeringust kaotda.
Saksamaal ja Kanadas on kaks analoogset valitsise subsideeritud megatehast veel, aga nendega on jutt täpselt sama.

https://www.google.com/search?sca_esv=3 ... pr=2#ebo=0

Kui mull saab läbi, siis näeb tesla aktsia välja tõenäoliselt samasugune. Hetkel on TSLA market cap umbes triljon USD ülehinnatud mull.

[new1]

Kui neid vanu elemente ostetakse praegusel hetkelgi raha eest kokku, siis igasugune majandusloogika kostab sellepeale, et sealt saadav toore on peale igasugust töötlemist ja kulusid endiselt rohkem väärtust omav, kui töötlemisel olevad sisendkulud, see, et mingid aktsiad on õhku täis puhutud ei mängi selles osas mingit rolli. Ja mida suurem kogus neid jäätmeid saadaval, seda kasumlikum neid ümbertöötlustehaseid üleval pidada on ainuüksi mahu pealt juba. Hetkel olematu kogus elektrimasinate akudest on reaalselt kusagile ümbertöötlusesse jõudnud, pea kõik kusagil teise ringi elul.

[Prill]

Ei tea kuidas mujal ilma aga euroopas rohepoliitikad nõuavad toote tootjalt ka selle utiliseerimise peale mõtlemist. Vist uute rehvide ostmisel on seal hinna sees ka rehvide utiliseerimine.
Meenub veel kui VW hakkas oma elektriauto platvormi välja töötama, oli seal samuti osa jutukest, kuipalju uues sõidukis taaskasutatakse materjale ning just tootja vastutus auto eluea lõppedes jäätmete osas, sunnib tootjaid juba projekteerimise faasis arvestama, kuidas sõiduki lõppedes osiseid võimalik oleks taaskasutada lihtsaimal viisil.
Üks USA tööstusinseneride punt lammutab uusi autosid juppideks ja hindab nende tehnoloogilist taset ning arutleb miks mingid asjad on tehtud just nii aga mitte teisiti. VW elektriauto puhul pälvis nende tähelepanu akupakk, mis oli kinni polditud, eriti Teslaga võrreldes, mille akupakk on monoliitseks komposiidina liimitud ja ei ole mõeldud avamiseks. Praktikas neid ikk alammutatakse nö konserviavaja meetodil. Aga VW akupaki koht aoligi kommentaar, kuidas lollid sakslaste akupakk on seetõttu palju raskem ja iga kaasasveetav lisakilo elektriauto puhul kahjulik.
Samas kommenteerijad väitsid teist juttu, kuidas VW akupakk on avatav, remonditav ja eluea lõppedes paremini utiliseeritav.
Eks nende utiliseerimistehaste äri põhineb samamoodi regulatsioonidel, kui seadus nõuab tootjalt eluea lõppedes oma sodi utiliseerida, ei hakka teha sise mööda aiaääri ja lammutuskodasid oma akupakke ümberkäitlemiseks taga otsima, vaid käitlemisteenus delegeeritakse selleks spetsialiseerunud ettevõttele. Kuna seadus kohustab akud kui ohtliku jäätme kindlaid teid pidi utiliseerima, jõuab teoorias enamus vanasid akusid jäätmekäitleja kätte ja iga tootja ei pea eraldi teemaga tõmblema.

[rs7]

@new @ Prill
Jah, vanu akusid ostetakse odava raha eest kokku ja tundub, et kusagil peaks olema mingi majanduslik ratsionaalne loogika, aga paraku päädib see kõik toetustel, mitte tootmisel. Tootmisest räägiti veel mõned aastad tagasi, aga praeguseks on “uue musta kulla” jutt vaiksemaks jäänud.
EU nõuab vanade akude töötlemist ja siis maksab ise sellele miljardeid toetusmeetmetena. Seal ongi see majandusloogika, kui nii võib öelda. Neid väiksemaid käitlemistehaseid on euroopasse tekkinud üsna palju, kõik nad jahvatavad neid akusid täpselt nii nagu seal viidatud videos ja see on ka kõik. (Muide, need pisemad jahvatamistehased põlevad pidevalt üle euroopa nii, et must sammas on mitu päeva kõrge taevani. Tehasehoonete kohta ebaprobortsionaalne number)
Ja neile makstakse jahvatatud ühiku pealt toetust. Summasid ma ei tea ja neid ei ole ilmselt väga lihtne leida, aga kui kokkuostu hind on, ütleme, 100-200 eur tonnist, siis jahvatamistoetust saavad noh näiteks 2000 euri tonnist. (Suvaline number, aga nii ta on).
Selleks annab nii EU läbi otseste fondide ja läbi kliimafondide jms miljardeid toetusi. Nii et tasub jahvatada ja kokku koguda. Nii labane see asi ongi. Kui viitsimist on, siis võib ju guugeldada “battery recycling fundis EU” vms ja neid erinevaid rahakraane lööb ette hulgi.
EV äri taga ei ole tegelikult väga palju raha loogikat. Sünnib ta toetustega, elab toetuste pealt ja pärast surma küsib veel toetust. Seda näitavad majanduslikud graafikud ja see, kuidas raha liigub EV sektoris.

Tegin suvalise guugelduse ja üks esimesi “Mercedes Benz battery recycling” annab selle lingi
https://www.automotivedive.com/news/mer ... ry/731344/

Siin on välja toodud mingid numbrid jms ja 95% jutu asemel on nüüd 1% kangem jutt.
Asja toetab Saksa rahandusministeerium ja miski kliimaprogramm. Numbritest juttu ei ole.
See 50,000 akut on ka.. mnjha.. selleks peab vaatama, kuidas nad selle väite roheliseks ära pesid.
Aastane võimekus on 2,500 tonni jahvatamist. Keskmiselt 500kg aku kaal = 5000 akut aastas.

MB ametlik pressikas okt, 2024 on see
https://media.mercedes-benz.com/article ... f6f352c574
Summadest pole ka siin juttu, aga omafinantseeringu pealt seda ei tehta ja töös ei hoita.
Kindlasti on sama bmw, vw, audi jms tehased. Kui pakutakse, siis tuleb võtta.

Vb üks probleemikoht, mis eelmises postituses mainimata jäi on see, et erinevad akutootjad teevad erineva seguga akusid ja see teeb niigi keerulise töötlemisprotsessi veelgi keerulisemaks, kulukamaks jne. Akusid on ju proovitud taaskasutada juba 90ndatest alates, kui need duracelli AA-d välja tulid. Siiani läheb siiski suur osa… prügimäele. Nüüd, kui seoses EV-de ja igasuguste akuliikurite arv on hüppeliselt tõusnud, on teema rohkem kui akuutne. See on hädavajalik. Ohtlike jäätmete hulk aina kasvab. Nobeli auhind ja kullamäed ootavad probleemi lahendajat.

(Vabandust, sai jälle pikalt)

[new1]

@new @ Prill
Jah, vanu akusid ostetakse odava raha eest kokku ja tundub, et kusagil peaks olema mingi majanduslik ratsionaalne loogika, aga paraku päädib see kõik toetustel, mitte tootmisel. Tootmisest räägiti veel mõned aastad tagasi, aga praeguseks on “uue musta kulla” jutt vaiksemaks jäänud.
EU nõuab vanade akude töötlemist ja siis maksab ise sellele miljardeid toetusmeetmetena. Seal ongi see majandusloogika, kui nii võib öelda. Neid väiksemaid käitlemistehaseid on euroopasse tekkinud üsna palju, kõik nad jahvatavad neid akusid täpselt nii nagu seal viidatud videos ja see on ka kõik. (Muide, need pisemad jahvatamistehased põlevad pidevalt üle euroopa nii, et must sammas on mitu päeva kõrge taevani. Tehasehoonete kohta ebaprobortsionaalne number)
Ja neile makstakse jahvatatud ühiku pealt toetust. Summasid ma ei tea ja neid ei ole ilmselt väga lihtne leida, aga kui kokkuostu hind on, ütleme, 100-200 eur tonnist, siis jahvatamistoetust saavad noh näiteks 2000 euri tonnist. (Suvaline number, aga nii ta on).
Selleks annab nii EU läbi otseste fondide ja läbi kliimafondide jms miljardeid toetusi. Nii et tasub jahvatada ja kokku koguda. Nii labane see asi ongi. Kui viitsimist on, siis võib ju guugeldada “battery recycling fundis EU” vms ja neid erinevaid rahakraane lööb ette hulgi.
EV äri taga ei ole tegelikult väga palju raha loogikat. Sünnib ta toetustega, elab toetuste pealt ja pärast surma küsib veel toetust. Seda näitavad majanduslikud graafikud ja see, kuidas raha liigub EV sektoris.

Tegin suvalise guugelduse ja üks esimesi “Mercedes Benz battery recycling” annab selle lingi
https://www.automotivedive.com/news/mer ... ry/731344/

Siin on välja toodud mingid numbrid jms ja 95% jutu asemel on nüüd 1% kangem jutt.
Asja toetab Saksa rahandusministeerium ja miski kliimaprogramm. Numbritest juttu ei ole.
See 50,000 akut on ka.. mnjha.. selleks peab vaatama, kuidas nad selle väite roheliseks ära pesid.
Aastane võimekus on 2,500 tonni jahvatamist. Keskmiselt 500kg aku kaal = 5000 akut aastas.

MB ametlik pressikas okt, 2024 on see
https://media.mercedes-benz.com/article ... f6f352c574
Summadest pole ka siin juttu, aga omafinantseeringu pealt seda ei tehta ja töös ei hoita.
Kindlasti on sama bmw, vw, audi jms tehased. Kui pakutakse, siis tuleb võtta.

Vb üks probleemikoht, mis eelmises postituses mainimata jäi on see, et erinevad akutootjad teevad erineva seguga akusid ja see teeb niigi keerulise töötlemisprotsessi veelgi keerulisemaks, kulukamaks jne. Akusid on ju proovitud taaskasutada juba 90ndatest alates, kui need duracelli AA-d välja tulid. Siiani läheb siiski suur osa… prügimäele. Nüüd, kui seoses EV-de ja igasuguste akuliikurite arv on hüppeliselt tõusnud, on teema rohkem kui akuutne. See on hädavajalik. Ohtlike jäätmete hulk aina kasvab. Nobeli auhind ja kullamäed ootavad probleemi lahendajat.

(Vabandust, sai jälle pikalt)

Jutt jookseb pikalt, viska siis mõni link ka sellele, et mis ettevõte ja kui palju on toetust saanud/peaks saama misiganes töötlemise koguse pealt. Kui mingeid reaalseid viiteid pole, siis on ikkagi tegu puhtakujulise kõhutunde kuulutamisega siin. Eu-s on kõik toetused ja maksud bürokraatia poolt alati välja toodud ja pikalt-laialt keerutatakse iga teema ümber, althõlma salaja ei jaga siin keegi kellelegi toetusi. Sama loogika järgi peaks ka külmikuid, asbesti sisaldav vana eterniit jms kõik ohtlik sodi minema raha eest hoopis äraandmisele(et ei satuks loodusesse), ent huvitaval kombel see nii ei ole selle asbesti jms pahnaga, milles tõesti mingeid metalle ega taaskasutusse võetavat kraami pole, nende eest küsitakse raha peale ära viimise eest, nagu ka üldine jäätmerahanduse loogika seal on. Ainult need va akud sinu loogika alusel toimivad ainsana seal ahelas risti vastupidi kõigele muule.

[rs7]

Viska mõni link.. Ei viska ma mingit linki. Nagu öeldud, ma vaatan seda asja läbi majandus- ja börsiuudiste ja teemakohastes artiklites on seda akuvärki jahvatatud omajagu. Ma ei hakka sulle mingeid üksikuid artikleid välja tuhlama.
Kui sa arvad, et avaliku raha kulutamine on väga läbipaistev, siis kahjuks see nii ei ole. Eesti Kliimaministeerium jagab viie aasta jooksul (2023-2028) välja 100 miljonit mingi asja toetuseks, mida nimetatakse “Jäätmereformiks”, ringmajanduseks. Akude jahvatamine läheks sinna alla kindlasti õnnestunud projektikirjutamise korral. Kahjuks ei naelutata summasid ja tulemusi keset küla seisvale tahvlile, et kõik saaks näha, mis ja kus ja kui palju. Selleks on tempel “ametisiseseks kasutamiseks”. Nii on see mujal ka. Millistel tingimustel Saksa Majandusministeerium ja too kliimaprogramm viidatud Mercedes Benzi akukäitlustehast rahastab, ei ole sugugi nii läbipaistev, kui võiks olla.
Kas Prantsusmaal jagatakse sama palju raha kui Saksamaal või Rootsis, ei olegi tegelikult oluline. Kas toetust lubatakse kvoodi pealt või tonnaažilt.. Kas selle tulemusena saadakse CO2 kvooti paberi peal ringi tõsta või on mingi teine, kolmas motivaator. Rahalist stiimulit selle ettevõtmise taga sisuliselt täna ei ole.

EU-s ei ole jah “vana nõukaaegse värvipoti ja eterniidi” fondi, aga see-eest on igasugused rohefondid ja kõik EV-ga seonduv läheb kenasti nende alla. EU rohepakett näeb ette ca 2 trillionit (!) eurot.

Nagu enne kirjeldatud, siis Li-ion patarei ümbertöötlemine ei ole rentaabel, majanduslikult tulus. Mida akude ümbertöötlemise arendustegevus otsib? Nad ei ole huvitatud mingist X kogusest vasest ega alumiiniumist, ega magneesiumist, ega niklist, koobaltist. Liitiumist vms.. Põhifookus on katoodidel. Katood moodustab akuelemendi massist tublisti alla poole, ca 30%, sõltub segust jms, aga maksab 70-80% aku hinnast. Nagu öeldud, segusid on erinevaid - liitium/ magneesium, liitium/koobalt, liitium/nikkel jne oksiidid. See on see osa, mida üritatakse kätte saada ja ära puhastda, see on see keemiliselt inseneeritud osa akuelemendist. Seda ei ole siiani õnnestunud suuremal skaalal kätte saada ja kui saadaksegi, siis lõppeks katoodide valmistamise tehnoloogial on terve pleiaad patente peal ja tuleb ikkagi kasutada kas Sony vms sellise tehast, kes neid vastaval viisil uuesti töötleb ja pakendab. Kuidas? See on ettevõtete kiivalt hoitud saladus.
Rääkida vase või alumiiniumi eraldamisest on üliväikese tähtsusega kogu selle tööstuse juures. Vaske ja alumiiniumi on akuelemendis ka vaid 20%, selle jahvatamisel ja üksteisest eraldamisel saadakse selline segu, mis kõlbab küll uksenuppude valmistamiseks, aga peen-elektroonikasse see enam tagasi ei lähe. Maailma vase ja alumiiniumi toodangut arvestdes on sealt saadud kogus köömes ja ole ka nende metallide eraldmine rentaabel. Ainult kolmanda maailma riikides tasub käsitsi elementide lahtikangutamine ja üliõhukese vase fooliumi eraldamine vb ära.

Liitiumi perioodilisuse tabeli number on 3, ta tublisti eespool kõigest muust ja seda leidub maapinnal ohtralt. Tesla kuuldavasti proovib isegi savist seda eraldada ja teha oma uuemad akud ilma toksiliste elektrolüütideta, ehk täiesti kuivad, mitte enam must pasta mass. Seega ka olulisemalt keskkonnasõbralikud.
Akude arenduses käib kõva töö, aga vanade akude töötlemine on, mnjah.. ikka veel probleem.

[pancho villa]

Ei viska ma mingit linki.

Selle asemel kolm A4 kelbast. Tubli!

[new1]

Viska mõni link.. Ei viska ma mingit linki. Nagu öeldud, ma vaatan seda asja läbi majandus- ja börsiuudiste ja teemakohastes artiklites on seda akuvärki jahvatatud omajagu. Ma ei hakka sulle mingeid üksikuid artikleid välja tuhlama.
Kui sa arvad, et avaliku raha kulutamine on väga läbipaistev, siis kahjuks see nii ei ole. Eesti Kliimaministeerium jagab viie aasta jooksul (2023-2028) välja 100 miljonit mingi asja toetuseks, mida nimetatakse “Jäätmereformiks”, ringmajanduseks. Akude jahvatamine läheks sinna alla kindlasti õnnestunud projektikirjutamise korral. Kahjuks ei naelutata summasid ja tulemusi keset küla seisvale tahvlile, et kõik saaks näha, mis ja kus ja kui palju. Selleks on tempel “ametisiseseks kasutamiseks”. Nii on see mujal ka. Millistel tingimustel Saksa Majandusministeerium ja too kliimaprogramm viidatud Mercedes Benzi akukäitlustehast rahastab, ei ole sugugi nii läbipaistev, kui võiks olla.
Kas Prantsusmaal jagatakse sama palju raha kui Saksamaal või Rootsis, ei olegi tegelikult oluline. Kas toetust lubatakse kvoodi pealt või tonnaažilt.. Kas selle tulemusena saadakse CO2 kvooti paberi peal ringi tõsta või on mingi teine, kolmas motivaator. Rahalist stiimulit selle ettevõtmise taga sisuliselt täna ei ole.

EU-s ei ole jah “vana nõukaaegse värvipoti ja eterniidi” fondi, aga see-eest on igasugused rohefondid ja kõik EV-ga seonduv läheb kenasti nende alla. EU rohepakett näeb ette ca 2 trillionit (!) eurot.

Nagu enne kirjeldatud, siis Li-ion patarei ümbertöötlemine ei ole rentaabel, majanduslikult tulus. Mida akude ümbertöötlemise arendustegevus otsib? Nad ei ole huvitatud mingist X kogusest vasest ega alumiiniumist, ega magneesiumist, ega niklist, koobaltist. Liitiumist vms.. Põhifookus on katoodidel. Katood moodustab akuelemendi massist tublisti alla poole, ca 30%, sõltub segust jms, aga maksab 70-80% aku hinnast. Nagu öeldud, segusid on erinevaid - liitium/ magneesium, liitium/koobalt, liitium/nikkel jne oksiidid. See on see osa, mida üritatakse kätte saada ja ära puhastda, see on see keemiliselt inseneeritud osa akuelemendist. Seda ei ole siiani õnnestunud suuremal skaalal kätte saada ja kui saadaksegi, siis lõppeks katoodide valmistamise tehnoloogial on terve pleiaad patente peal ja tuleb ikkagi kasutada kas Sony vms sellise tehast, kes neid vastaval viisil uuesti töötleb ja pakendab. Kuidas? See on ettevõtete kiivalt hoitud saladus.
Rääkida vase või alumiiniumi eraldamisest on üliväikese tähtsusega kogu selle tööstuse juures. Vaske ja alumiiniumi on akuelemendis ka vaid 20%, selle jahvatamisel ja üksteisest eraldamisel saadakse selline segu, mis kõlbab küll uksenuppude valmistamiseks, aga peen-elektroonikasse see enam tagasi ei lähe. Maailma vase ja alumiiniumi toodangut arvestdes on sealt saadud kogus köömes ja ole ka nende metallide eraldmine rentaabel. Ainult kolmanda maailma riikides tasub käsitsi elementide lahtikangutamine ja üliõhukese vase fooliumi eraldamine vb ära.

Liitiumi perioodilisuse tabeli number on 3, ta tublisti eespool kõigest muust ja seda leidub maapinnal ohtralt. Tesla kuuldavasti proovib isegi savist seda eraldada ja teha oma uuemad akud ilma toksiliste elektrolüütideta, ehk täiesti kuivad, mitte enam must pasta mass. Seega ka olulisemalt keskkonnasõbralikud.
Akude arenduses käib kõva töö, aga vanade akude töötlemine on, mnjah.. ikka veel probleem.

Et siis kogu su pika jahvatamise ja justkui faktina esitletud loo taga on reaalselt lihtsalt mingid börsimullide võnked, millest võiks justkui kinni hakata, nojah.

[Urmas]

Viska mõni link.. ...

Et siis kogu su pika jahvatamise ja justkui faktina esitletud loo taga on reaalselt lihtsalt mingid börsimullide võnked, millest võiks justkui kinni hakata, nojah.

Ja sinu kommetaaride sisu faktid on millised? Kui sul ongi viiteid, siis kas need sinu viited on absoluutne tõde? Lubage tõest aru saada igaühel vastavalt oma hallrakkude seedimisvõimele! Unustage ära, et on olemas ainult teie(eramajas elavate EV omanike) arvamus ja vale arvamus. On veel Reformierakonna arvamus, on veel EKRE arvamus, on veel Eesti200 arvamus, on veel Keskerakonna arvamus, on veel SDE arvamus, on veel erakonna Isamaa arvamus, on veel hele-, tume- ja muiduroheliste arvamus, on veel igatsugu "Kastirataste rüütlite vennas-/ões-/erisustekonna" liikmete arvamused, on veel 2x audoktori kraadiga Greta Thundbergi arvamus jnejne arvamusi .... Oeh, hakkan vaikselt väsima.

[elektron]

Mõned on oma ElektriVankri ostuga vist nii valusalt "lutti" saanud, et nüüd on vaja seda valusat ostu püüda pidevalt õigustada ja ka üritada teisi meelitada samasse S*-ämbrisse astuma. Püüdke palju tahate, ei lähe läbi!

Aga miks sa ennast siin sellega piinamas käid? Kui ei küündi elektriautoni sõida diisliga edasi ja ongi rahu maailmas.

[tabarabarap]

Täna on ka kasutatud EV -dele toetus saadaval. Iga toetus moonutab turgu ja seegi. Tarbijale tähendab see seda, et nüüd on 350km sõiduulatust saadaval 16-20k € maksva kasutatud sõiduki piiril.

[madis64]

... nüüd on 350km sõiduulatust saadaval 16-20k € maksva kasutatud sõiduki piiril.

Milline oleks sellise sõiduki müügiväärtus järelturul näiteks nelja või kaheksa aasta pärast?

Osta võib (maksumaksja toetusi tasku pannes) kokku kõike, müügiga võivad probleemid tekkida

Selles hinnaklassis olen seni ostnud uusi sisepõlemismootoriga autosid, mille füüsiline eluiga paarkümend aastat prognoositav on.

[RaJy]

... nüüd on 350km sõiduulatust saadaval 16-20k € maksva kasutatud sõiduki piiril.

Milline oleks sellise sõiduki müügiväärtus järelturul näiteks nelja või kaheksa aasta pärast?

Osta võib (maksumaksja toetusi tasku pannes) kokku kõike, müügiga võivad probleemid tekkida

Selles hinnaklassis olen seni ostnud uusi sisepõlemismootoriga autosid, mille füüsiline eluiga paarkümend aastat prognoositav on.

Pealegi saab selles hinnaklassis sisepõlemismootoriga auto mille sõiduulatus on 1500+ km. Järelturu väärtus ilmselt ka suurem.

[tabarabarap]

... nüüd on 350km sõiduulatust saadaval 16-20k € maksva kasutatud sõiduki piiril.

Milline oleks sellise sõiduki müügiväärtus järelturul näiteks nelja või kaheksa aasta pärast?

Osta võib (maksumaksja toetusi tasku pannes) kokku kõike, müügiga võivad probleemid tekkida

Selles hinnaklassis olen seni ostnud uusi sisepõlemismootoriga autosid, mille füüsiline eluiga paarkümend aastat prognoositav on.

Eelenevalt näiteks Urmase aastase läbisõidu järgi arvestades hoiti 6 a jooksul 10k€ kütuselt kokku (ilmselt ka hoolduselt) . Kui oleks ka 6 aasta pärast 16k€ auto ainult 6k€ oleks ju eduline. Ilmselt on see ainult sellise 120 -150k läbinud sõiduki aku järelturu hind selles suurusjärgus. Sõidukit ennast on ka ilmselt veel päris palju järgi . Kui ei ole sellise näidisläbisõiduga 6 aasta jooksul, siis on läbisõit ilmselt eel alla 100k ja sellise auto müümisel ei peaks probleeme olema. Kui sind huvitab , siis löö filtrisse 2018 autoportaalis ja vali kütuseks elekter, näed mis müügis on.

Muidugi need 20k maksvad uued ICE autod mis kestavad 20 aastat on kus, kas meiega samas ruumis?

[tabarabarap]

Pealegi saab selles hinnaklassis sisepõlemismootoriga auto mille sõiduulatus on 1500+ km. Järelturu väärtus ilmselt ka suurem.

see on ju EV teema

[RaJy]

Pealegi saab selles hinnaklassis sisepõlemismootoriga auto mille sõiduulatus on 1500+ km. Järelturu väärtus ilmselt ka suurem.

see on ju EV teema

Ja minu jutt oli EV vs ICE. Väga mööda ikka ei pannud!?

[tabarabarap]

Ja minu jutt oli EV vs ICE. Väga mööda ikka ei pannud!?

Mis sa tahad sellega öelda , seda, et paned jälle kusemata Kaunasesse, Varsavisse ? Selge see, et raha eest saab erinevaid asju, näiteks saab osta bensaka volvo xc60 mille sõiduulatus talvel Tallinnas on 480km ja saab vbl ka selle 1500km asja (mul pole selliset olnud, max oli e61 350d bmw ~1200km)

Ega minu asi ei olegi teile põhjendada miks te EV peaks ostma vaid lihtsalt need välja toodud mured ei ole täna EV omanike mured. Need on teie hirmud ja ega seal midagi ju muutuma ei peagi.

[RaJy]

Mul on Volvo V70 D5 2006, maksab mingi 1000€ vist täna (3 aastat tagasi maksis 2000€) kütusekulu maanteel 4,5/100 km. Tee järgi või maksa kinni! Mugavus? Oled korra ikarus bussiga Pariisis käinud siis on 200 km läbimiseks ka sapakas lux (mina olen ja kusjuures Pariisist kõvasti edasi)
Teemasse - kas ma saaksin sõidukõlbuliku EV soetada 2000€ eest? No mis teeniks mind vähemalt 5 aastat arvestades igaaastaseks hooldus/remondi kuluks 1000€? (umbes nii on siiani kulunud)

[tabarabarap]

Mul on Volvo V70 D5 2006, maksab mingi 1000€ vist täna (3 aastat tagasi maksis 2000€) kütusekulu maanteel 4,5/100 km. Tee järgi või maksa kinni! Mugavus? Oled korra ikarus bussiga Pariisis käinud siis on 200 km läbimiseks ka sapakas lux (mina olen ja kusjuures Pariisist kõvasti edasi)
Teemasse - kas ma saaksin sõidukõlbuliku EV soetada 2000€ eest? No mis teeniks mind vähemalt 5 aastat arvestades igaaastaseks hooldus/remondi kuluks 1000€? (umbes nii on siiani kulunud)

Kus mina pean seda teadma mis sa saad või ei saa samuti kahtlen kas sul linnas on 4,5/100 km. Aga eks ise arvutad oma valikud. Kui su läbisõit on nagu Urmasel, siis 5 aastaga hoiad kütuselt 8000€ kokku ja võid vabalt ka valida 10k€ maksva auto ja igaaastaseks hoolduseks arvestada 350€.

Lihtsamalt me võime siin põrgatada ükskõik milliseid laest võetud numbreid, matemaatika jääb ikkagi samaks, arvuta oma auto km kulu ja võrdle seda . See on ainus nö puhas võrdlus hinna osas mida sa oma autode juures tegema peaks. Sealt edasi võtad aja ja planeeritava läbisõidu ja saad teha hinnapõhise valiku, juhul kui hind sulle oluline.

[RaJy]

Siis selleks, et säästa kütuselt 8000€ (sinu pakutud nr - ei tea kuskohast selle võtsid, kui see on kogu kulu kütusele siis miks ei lahuta maha kulu elektrile?) peaksin soetama 16-20 k€ maksva sõiduki? 10x kallima kui praegune?
P.S. Meil siin maapiirkonnas on vähemalt kord aastas rohkem kui 2 päeva kestvaid elektrikatkestusi. Kõige pikem aeg 20 aasta jooksul mil siin olen elanud oli 14 päeva.

[ping]

... Kui su läbisõit on nagu Urmasel, siis 5 aastaga hoiad kütuselt 8000€ kokku ja võid vabalt ka valida 10k€ maksva auto ja igaaastaseks hoolduseks arvestada 350€. ....

Et siis suurema soetusmaksumusega loota väiksemaid jooksevkulusid, teadmata soetatava seadme planeeritud kasutusiga ja jooksevkulusid ning jääkväärtust?

Kui ma PV paneelide ostmisega "ostan elektrit ette", siis paneelid ise tehniliselt peaks toimima vähemalt 20 aastat aga e-auto eluea pikkuse kohta puudub kindlus, sest see ei sõltu enam mitte "loomulikust kulumisest" vaid (pilves oleva) tehnilise toe toimimisest.

Kui pikk on tänapäevase "ratastega nutiseadme" tootja poolt planeeritud eluiga, kui on teada, et Hiinas ei tohi liigelda üle 10 aasta vanused sõiduautod?

(Kas inimesed on lugenud näiteks mitu aastat tootja pakub uuendusi nende nutiseadmetele ja mitu aastat parandab neis turvaauke?)

[madis64]

... on teada, et Hiinas ei tohi liigelda üle 10 aasta vanused sõiduautod?

See väide tundub esmapilgul rahvaluule valdkonda minevat - kas on mingeid linke, kus tegeliku olukorra kohta infot saaks?

Silmaringi laiendamise mõttes...

[RaJy]

... Kui su läbisõit on nagu Urmasel, siis 5 aastaga hoiad kütuselt 8000€ kokku ja võid vabalt ka valida 10k€ maksva auto ja igaaastaseks hoolduseks arvestada 350€. ....

Et siis suurema soetusmaksumusega loota väiksemaid jooksevkulusid, teadmata soetatava seadme planeeritud kasutusiga ja jooksevkulusid ning jääkväärtust?

Kui ma PV paneelide ostmisega "ostan elektrit ette", siis paneelid ise tehniliselt peaks toimima vähemalt 20 aastat aga e-auto eluea pikkuse kohta puudub kindlus, sest see ei sõltu enam mitte "loomulikust kulumisest" vaid (pilves oleva) tehnilise toe toimimisest.

Kui pikk on tänapäevase "ratastega nutiseadme" tootja poolt planeeritud eluiga, kui on teada, et Hiinas ei tohi liigelda üle 10 aasta vanused sõiduautod?

(Kas inimesed on lugenud näiteks mitu aastat tootja pakub uuendusi nende nutiseadmetele ja mitu aastat parandab neis turvaauke?)

Ja tuleb üks korralik golfipalli suuruste teradega rahehoog ja ei jää sellest 20 aasta unistusest midagi alles.

[madis64]

Ja tuleb üks korralik golfipalli suuruste teradega rahehoog ja ei jää sellest 20 aasta unistusest midagi alles.

Elektriautost jääb?

Niimoodi mõeldes on ainus elamisviis mitte midagi omada, vaid tarbida ainult renditeenust. Loomulikult maksad siis rendileandja kasumi kaudu kinni ka kõik need rahe- ja muud ilmakahjud.
Aga üldiselt on selleks puhuks kaskokindlustus välja mõeldud.