Ehitusfoorum

optimist88 kirjutas: 09 Sept 2024, 10:34
Näiteks hamba plommimine on ka üldiselt suht lihtne. Miks mitte seda üle interneti teha? Arst vaatab moblaga tehtud fotot, annab üldised juhised ja kindlama käega pereõde teeb ära.

See ei olegi nii ülemõistuse, üldiselt meditsiinis asi vaikselt sinnapoole liigubki. Juba üsna levinud on, et diagnoose tehakse "remotes".
Ka keerulisemate operatsioonide puhul on kaasatud "remote" konsultante, kes jälgivad operatsiooni ja kui miskit ebatavalist ilmneb, siis saavad teha soovitusi/ nõuandeid tegelikule protseduuri läbiviijale. Vastutab muidugi see, kel reaalselt skalpell käes.
Konkreetselt ka uuema tehnikaga varustatud hambaarstikabinettides nt ei ole enam vaja "kipsiga" hambumise jälge võtta, kõik käib digitaalselt.

A23 kirjutas: 09 Sept 2024, 14:54

optimist88 kirjutas: 09 Sept 2024, 10:34
Näiteks hamba plommimine on ka üldiselt suht lihtne. Miks mitte seda üle interneti teha? Arst vaatab moblaga tehtud fotot, annab üldised juhised ja kindlama käega pereõde teeb ära.

See ei olegi nii ülemõistuse, üldiselt meditsiinis asi vaikselt sinnapoole liigubki. Juba üsna levinud on, et diagnoose tehakse "remotes"... Vastutab muidugi see, kel reaalselt skalpell käes.

Nõus. Vahe selles, et "pereõde", kes kliendile arve esitab/töö tehtuks märgib ja vastutuse võtab, ei eelda, et ta saab poole ravi pealt moblafotode järgi avalikust foorumist tasuta nõuanded "sõnnikust saia" tegemiseks.

Need võrdlused on samas välja tõmmatud seedekulgla vastupidisest otsast suuõõnsusele.

A23 kirjutas: 09 Sept 2024, 14:54 ....
Konkreetselt ka uuema tehnikaga varustatud hambaarstikabinettides nt ei ole enam vaja "kipsiga" hambumise jälge võtta, kõik käib digitaalselt.

Juba 10 aastat tagasi oli tehnoloogia olemas, kus hambaaugu kuju võeti skanneriga üles, kordinaatpink valmistas vajaliku kujuga plommi ja medtöötaja liimis selle kohale.

Malaisias (või kus) on palju kopsuhaigusi ja seal toimib äpp, inimene köhib teosse ja äpp näitab 95% tõenäosusega, et kas "väga kole" tõbi on inimesel kallal.

CAD piltide vaatamiseks ja objektil korrigeerimiseks on äpp olemas.

Äpid on olemas mootoririhmade pingsuse testimiseks ja grammofoni plaadi pöörlemise kiiruse mõõtmiseks.

Piisava huvi korral saab kindlasti teha ka äpi, mis suudab näidata seinte U arvu ja niiskusrežiime.

Hakkab vaikselt sügiseks minema, seinaääre paneb kinni, terrasilaua peale ja trepiga vaatab järgmine aasta edasi.

Ei viitsi enam pikalt katuseid teha ka see aasta, mõned projektid veel ja siis suund 1000 kilti itta, Barentsi mere äärde kalahooajaks külmladu juhtima.

Midagi sai siis kokku soperdatud, klient rahul ja pealtpoolt-külgedelt katmisega 95% veeprobleemidest lahendatud.

pancho villa kirjutas: 21 Okt 2024, 19:48 Midagi sai siis kokku soperdatud, klient rahul ja pealtpoolt-külgedelt katmisega 95% veeprobleemidest lahendatud.

Kas see kaldus toru (veesüliti või mis otstarbel?) on ajutine lahendus?

See on test-toru. On kasutusel selle hetkeni, kui kinni jäätub. Siis kukub ise ära.

Kuid kaugelt vaadates tundub terve see saast päris kena.
Mul tekkis selline küss, kas Norras igatsugu projektdokude ja ehituslubadega ajusid ei k..ta?

A23 kirjutas: 22 Okt 2024, 15:00 Kas see kaldus toru (veesüliti või mis otstarbel?) on ajutine lahendus?

Ajutine-igavene, kogu süsteem alates ülemisest katusest on nii räige pask, et ei hakanud ilusamaks tegema praegu. Vee suunab majast eemale enamuses, sellest piisab

kunn24 kirjutas: 22 Okt 2024, 16:34 Mul tekkis selline küss, kas Norras igatsugu projektdokude ja ehituslubadega ajusid ei k..ta?

Teoorias fassaadi muutes on luba vaja küll, kui kaebajaid naabreid pole võib mitte päris kesklinnas suht rahus toimetada.

Olen kuulnud, et ke... ja veel kuidas. Kõige parem ongi omada normaalseid naabreid. Selle kohapeal pidi Norra nagu Eesti olema - kui vähegi saab kaevatakse naabri peale...

Selle peale võib ütelda, et rikkad naabrid omavahel väga ei tülitse ning vaeste peale ma oma aega ei raiska.

Tegelikult võib selliste kohta väita, et sõdivad küll, kuid laiemalt, laastavamalt ja suurema kaliibri vahenditega. Terve sõdade ajalugu on selliste idiootide ajalugu.

Jah kindlasti neid kõvasid kive, kes üksteisega hakkama ei saa, leidub kindlasti kuningriigis palju, lehest loeb kogu aeg, aga ma valisin põhjusega asukohaks 5000 elanikuga "küla", kus hõõrdumised lahendatakse reede õhtul õlleklaasi taga. 5000 elanikku ja aastas käib läbi paarkümmend tuhat tonni kala.

pancho villa kirjutas: 19 Sept 2024, 12:22 Hakkab vaikselt sügiseks minema, seinaääre paneb kinni, terrasilaua peale ja trepiga vaatab järgmine aasta edasi.

Ei viitsi enam pikalt katuseid teha ka see aasta, mõned projektid veel ja siis suund 1000 kilti itta, Barentsi mere äärde kalahooajaks külmladu juhtima.

Hahaa, sittagi. Kui väga õnnestub, saab kalahooajaks (sõbrapäev-lihavõtted) Finnmarki "puhkusele", aga jõulupuhkus 4 päeva ja siis tagasi katustele. Kuskil pidi masu olema, ei tea. 26 Eestist laeva ja 28. hommikul ise ja kaks sahiibi kõik katusele.

Toru sai ilusaks tehtud, rõdu alla sai kanalitoru, kõik nagu peab
Mingi nädal tagasi segati hommikust pohmakat sõnumiga, et lekib ja koledal kombel, aga õnneks uues kohas:

Miski 5 ruutu rõdu, 4k euri tuleb ikka lõppsummaks.

4k tuleb vist kümnega korrutada
See on uhke elamise ülemine ots, kelle käest projekti saaks?

Suht hästi läheb. Olematu kõrgusega vundament toetub otse kaljule, drenaazhi jaoks mingit ruumi pole, tekitasin pvcst mingi hüdroisolatsiooni
Esiplaanil maja vooluvarustus, "kõrist" voolas otse maja alla pidev juga. Ega väga heaks ei saanud, aga kaablit üles kaevama ka ei hakka

pancho villa kirjutas: 05 Mär 2025, 07:11 Olematu kõrgusega vundament toetub otse kaljule, drenaazhi jaoks mingit ruumi pole, tekitasin pvcst mingi hüdroisolatsiooni

Minu teada kaevatakse Norras läbi graniidi kilomeetrite pikkusi tunneleid ja sa ei saa nüüd ühte drenaaži kaljusse raiuda.

siiani pole isegi põrandaaluse hüdroisoleerimistki selgeks saanud...