Päikesepaneelide hinnapakkumised

[Külaline]

Ei ole....

Kas nii oli manualis kirjas?
Ãra ole nii kindel oma vãidetes.
ping

vaata ping, meie võrgus on vahelduvvool.
st kord on pinge + siis 0 ja siis -.
ja nii 50 korda sekundis.

Kui sa üritad sinna võrku miski teise sagedusega pinget anda, siis varem või hiljem saabub moment, kus sul on + aga võrgus on - .
Selle asja nimi on lühis.... (või õigemini lausa topeltlühis, sest lühis oleks see kui võrgus + ja sinul 0).

[Külaline]

Kui eraldiseisvate akude plussi ja miinuse kokku paned, kas siis on lühis?

[Külaline]

Kui eraldiseisvate akude plussi ja miinuse kokku paned, kas siis on lühis?

kas üritasid veidi naltsi teha? kui ühendad akud jadamisi saad kõrgema pinge ( üldiselt pingete summa). kui nüüd need kaks ülejäänud otsa ka tahad omavahel kokku liita, siis on jah lühis. et lühist poleks, peab olema ahelas tarbija ehk mingi asi, mis omab takistust.

[Külaline]

Ei ole....

Kas nii oli manualis kirjas?
Ãra ole nii kindel oma vãidetes.
ping

vaata ping, meie võrgus on vahelduvvool.
st kord on pinge + siis 0 ja siis -.
ja nii 50 korda sekundis.

Kui sa üritad sinna võrku miski teise sagedusega pinget anda, siis varem või hiljem saabub moment, kus sul on + aga võrgus on - .
Selle asja nimi on lühis.... (või õigemini lausa topeltlühis, sest lühis oleks see kui võrgus + ja sinul 0).

Jah, võrgusageduse standard sagedust nimetetakse 50Hz.
Tegelik sagedus alati kõigub selle numbri ümber (lubatud piirides).
Saksas hakatakse piirama inverteri väljundvõimsust kui võrgu sagedus tõuseb üle 50,25 Hz ja kui sagedus tõuseb üle 51Hz siis peavad inverterid lõpetama tootmise.
(Saksas on see asi päris karm, sest seal oli juba juhus kus päiksejaamade ületootmise tagajärjel lülitusid suured elektrijaamad välja. Sellepärast siis saksast ostetud või "toodud" saksa seadistusega inverterid meie võrgus täis võimsusega ei pruugi töötada.)
Eestis on praegu inverteritel lubatud toota voolu sagedusevahemikus 47-52Hz. (Varem oli lubatud kuni 51Hz.)
Praktiliselt igas riigis on oma standardid (mõnes mitu) et milliste parameetritega voolu võib inverter välja anda.
Inverterid mõõdavad mitmeid kordi poolperioodi jooksul võrguparameetreid ja vastavalt sellele toodavad voolu.
ping

[Kalvis]

Kas nii oli manualis kirjas?
Ãra ole nii kindel oma vãidetes.

Oma väites olen täiesti kindel.
Jaotusvõrgu liitumispunktides on samasugused sätted. Kui kogu eestis peaks sagedus tõusma hakkama, hakatakse tootjaid automaatselt välja lülima ja kui vaja riiki saarestuma. Naljakas on seejuures et tootmist eestis piirata ei või, küll aga võib täiega tootja välja lükata - samuti tarbijaid. Et karmimalt näkkulöömine on lubatud, pehmelt aga mitte.
Ma olen seda saksa juhtumit korra kuskilt kuulnud aga huvipuuduse tõttu ei pööranud siis tähelepanu. Minuteada tekkis mingi korrapäratuse tõttu neil piirkondlik saar kus siis päikesetootjad ajasid sageduse ülesse oma saare sees. Saksamaal on üle riigi nõrgad liinid, samas piirkondlik ettevõtja enda sees tugevad liinid teinud, neil pole see jama esmakordne. Eelmine blackout oli samuti tuulikutest, mis koormasid piirkondadevahelised liinid üle, tekkis avarii + ülekoormus ja muu inimlik lollus - lõpuks saarestumine. Seejuures läks sagedus vägagi ülesse, muu euroopa alla ja oligi blackout. Halvimast päästsid Hispaanias asuvad tuulikud, mis suutsid Lääne euroopa saart ülal hoida.
Põhireegel on lihtne - kõrgema sagedusel tuleb tootmist piirata, madalal sagedusel tarbimist ja süsteemi operaatoritel on avarii juhtumitel lubatud terveid piirkondi pimedaks teha.

[Külaline]

Eks kõik suured asjad saavadalguse väikestest.
Sellest sageduse muutumisest ja põhjustest on suht raske aru saada.
Aga kes on näinud kolmefaasilise siinusvoolu graafilist kujutist otsast vaates ja teavad, et see tekkib kolmest spiraalist neile on asi lihtsam.
Nimelt kui graafikul muutub 0 punkti asukoht siis muutub ka spiraali moodustajate nurkkiirus ebavõrdseks. Muutub nurkkiirus siis muutub ka sagedus ja seda ühe perioodi jooksul.
Ehk kolmefaasilise voolu faaside keskmine sagedus ei pruugi ühtida selle sama voolu ühe faasi sagedusega igal ajahetkel.
Tavalise testriga seda mõõta ei õnnestu aga inverterite võrguanalüsaatorid mõõdavad võrgu vektorite nurka pidevalt ja registreerivad selle muutused.
Kuidas inverter sellistele muutustele reageerib see sõltub inverteri seadistusest. Ja kui neid seadmeid palju on siis lõpptulemust on raske ennustada.
Näiteks 1F toitega 63A käivitusimpulsiga (hoone peakaitse 25A) basseini kütte ON/OFF soojapump suudab tekitada sellise sagedusnihke, et inverter lülitab end sageduse muutuse tõttu välja (mitte pinge). Ja näiteid on veel.
ping

[Külaline]

Kas see Saksamaa juhtum ikka mitte tuuleenergiaga rohkem seotud polnud. See juba miski 10 aastat vana asi, PV polnud tollal veel olulise osatähtsusega?

[Kalvis]

Kõige värskem juhtum mille üle sakslased lausa uhked olid, oli seesama viimane suur täielik päikesevarjutus euroopas. Aga nad olid selleks valmistunud. Päikesetoodang kukkus varjutuse tipphetkel vähemalt 15 minutiks nulli ning suur elektrisüsteem kukkus avariieelsesse situatsiooni! Kuid saksa operaator oli selleks juhtumiks tellinud suure koguse "avariienergiat" et kuigi sagedus kogu euroopas kukkus suudeti nibin nabin süsteem elus hoida ja kõik läks õnneks.
Ka on olnud saksas aeg ajalt jaotusvõrgu piires lolltöötamisi kus mingi piirkond lühikeseks ajaks on pimedaks jäänud justnimelt avarii liinil + päikeseenergia tootmine ning nende sagedused on siis lokaalses jaotusvõrgu piirkonnas lõhkuma läinud.

[kuu]

Minu arust ei tasu päikeseneergiasse investeerida, sest:
1. Päike on juba u. 4,6 miljardit aastat paistnud, kaua teda ikka jätkub enam, mõned aastad ehk.
2. Päike ja Maa eemalduvad teineteisest kiirusega 15 cm aastas, varsti on Päike nii kaugel, et eriti ei paistagi.

[Külaline]

Vahepeal tuldi jälle elektripaneelide teemasse sooja vee juttu ajama....

Mul 3 konkreetset küsimust:

1) Kas mikrotootja võimsuspiiri on tõstetud 15 kW-ni?
2) Kas keegi on veel Alma Solarshop'ist kola Eestise tellinud (kuidas maksud sel juhul on?)? Äsja oli miski paneelide pakkumine 61 senti/Wp?
3) Kas on keegi miski akudega süsteemi vahepeal üles pannud? Kui suured akud?
Märtsis olnuks vaja 30-50 kWh ööpäevas..
Kas need akusüsteemid võrguga paralleelselt toimivad? Kas pole parem vihmase ilmaga salvestada akusse hoopis odavat ööelektrit?

Tuleks nüüd teemasse tagasi, kas kellegil on midagi nende küsimuste koha pealt öelda?

[Külaline]

Ei ole midagi.

[Külaline]

Vahepeal tuldi jälle elektripaneelide teemasse sooja vee juttu ajama....

Mul 3 konkreetset küsimust:

1) Kas mikrotootja võimsuspiiri on tõstetud 15 kW-ni?
2) Kas keegi on veel Alma Solarshop'ist kola Eestise tellinud (kuidas maksud sel juhul on?)? Äsja oli miski paneelide pakkumine 61 senti/Wp?
3) Kas on keegi miski akudega süsteemi vahepeal üles pannud? Kui suured akud?
Märtsis olnuks vaja 30-50 kWh ööpäevas..
Kas need akusüsteemid võrguga paralleelselt toimivad? Kas pole parem vihmase ilmaga salvestada akusse hoopis odavat ööelektrit?

Tuleks nüüd teemasse tagasi, kas kellegil on midagi nende küsimuste koha pealt öelda?

Väike peastarvutus su küsimuse kohta.
Kui on vaja akudesse mahutada 50kWh ööpäeva kohta ja varu peaks olema näiteks 3 ööpäeva siis peaks akusse mahtuma 150 kWh. Ehk 48V süsteemis peaks aku mahutavus olema 3000Ah. Selline akupank kaaluks umbes 3500kg. Ehk umbes 166tk 72 Ah autoakusid. Ja maksaks ???
Et selline aku ühe päevaga täis laadida oleks vaja umbes 200tk 250W paneele.
Nagu aru saada on siis peaks kõigepealt lähteülesande väga täpselt väljamõtlema, et milleks seda energiat vaja on ja kuidas seda kasutada.
Kahjuks on küsimus nii puudulikult püstitatud, et selle põhjal mingit täpsemat arvutust teha on mõttetu.
ping

[Külaline]

suure koguse elektrienergia salvestamine elektrina ei tundu tõesti hea mõte. Pigem salvestada näiteks mehaaniliselt.

[Külaline]

Ei ole vaja salvestada 150 kWh. Piisab 50-st .
See on maksimumtarbimine talvel, tarbijaks soojuspump+maja muu elekter.
See on isegi ülespoole ümardatud tarbimine.
Selge, et päikesepaneelidega ei saa keset pimedat talve seda energiat mõistlikult kätte, seega oleks mõtekas salvestada öist odavat energiat.
Kui odavaid tunde on umbes 5, siis peaks akusse salvestama võimsusega 10 kW ehk seesama 3x16 A oleks täie rauaga taga. Liitumisvõimsus oleks siis minimaalselt 3x20 (x 400V).

[Külaline]

Ei ole vaja salvestada 150 kWh. Piisab 50-st .
See on maksimumtarbimine talvel, tarbijaks soojuspump+maja muu elekter.
See on isegi ülespoole ümardatud tarbimine.
Selge, et päikesepaneelidega ei saa keset pimedat talve seda energiat mõistlikult kätte, seega oleks mõtekas salvestada öist odavat energiat.
Kui odavaid tunde on umbes 5, siis peaks akusse salvestama võimsusega 10 kW ehk seesama 3x16 A oleks täie rauaga taga. Liitumisvõimsus oleks siis minimaalselt 3x20 (x 400V).

Ja kui pikk siis akude eluiga, mitu laadimis/tühjenemis tsüklit sellise valuga oleks?
Kuidas tagada akude stabiilne temperatuur? (Temperatuuri tõus suure vooluga vähendab oluliselt aku elutga.)
Suhteliselt suure investeeringu puhul peab võtma arvesse õige mitmeid tegureid, seadme pikaaegse tõrgeteta töö tagamiseks.
Päikse süsteemi akude režiimid planeeritakse tavaliselt sellised, et tagada akude 20a eluiga.
Sinu pakutav lahendus sobiks pigem UPSile - 3 ööd laadimist ja üks päev tühjenemist.

[Külaline]

Maksimaalne tarbimine talvel 50 kWh ööpäevas- see on suhteliselt väike, ei tasu tõmmelda mingite päikesepaneelidega. Aastas kuluks küll mõned sajad eurod ostetava elektri peale vähem, kuid võrreldes süsteemi sisse pandud tuhandetega muutub see rahaliselt mõttetuks.

[Külaline]

Ei tasu väga kergelt nö. reklaami ohviks ka langeda kui öeldakse, et hakates päikeseenergiat kasutama, on edaspidi energia tasuta käes, tegelikult päris tihti on kokkuvõttes hoopis kallim, aga siiski enamik inimesi ei oska tasuvusarvutusi piisavalt hästi teha ja lasevad omale koti pähe tõmmata.

[Urmas]

Kui on vaja akudesse mahutada 50kWh ööpäeva kohta ja varu peaks olema näiteks 3 ööpäeva siis peaks akusse mahtuma 150 kWh. Ehk 48V süsteemis peaks aku mahutavus olema 3000Ah. Selline akupank kaaluks umbes 3500kg. Ehk umbes 166tk 72 Ah autoakusid.

Ei ole mingi arvaja antud teemas, kuid kusagilt on kõrvu jäänud, et on võimalik/saab väga edukalt kasutada elektritõstukite akusid. Jääks ära 166 autoaku ostmine ja piisaks 2-3 1000Ah-st geelakust, kuigi jah, nende hinna eest saaks kogu süsteemi tasuvusaja vist elektriga kütta.

[Külaline]

Ei tasu väga kergelt nö. reklaami ohviks ka langeda kui öeldakse, et hakates päikeseenergiat kasutama, on edaspidi energia tasuta käes, tegelikult päris tihti on kokkuvõttes hoopis kallim, aga siiski enamik inimesi ei oska tasuvusarvutusi piisavalt hästi teha ja lasevad omale koti pähe tõmmata.

Maksimaalne tarbimine talvel 50 kWh ööpäevas- see on suhteliselt väike, ei tasu tõmmelda mingite päikesepaneelidega. Aastas kuluks küll mõned sajad eurod ostetava elektri peale vähem, kuid võrreldes süsteemi sisse pandud tuhandetega muutub see rahaliselt mõttetuks.

Peab nentima, et Teie maailmapilt on pehmelt öeldes ühekülgne.
"Tasuvus" kui niisugune tekkib siis kui saab võrrelda võrreldavaid asju.
Proovi võrrelda näiteks "joogivee kaevu" tasuvust kas linnas kus trassivesi on krundi piiril või metsas kust lähima trassini on 10km. Nagu arvata võib siis enamuse inimeste jaoks ei tasu kaev ennest kunagi ära aga ometigi leidub väga palju neid kes kaevu igapäevaselt kasutavad ja ka uusi juurde ehitavad.
ping

[Külaline]

Antud juhul ilmselt pole tegu metsataluga, kus elektrit ei ole:

Kas pole parem vihmase ilmaga salvestada akusse hoopis odavat ööelektrit?

[Külaline]

Kui on vaja akudesse mahutada 50kWh ööpäeva kohta ja varu peaks olema näiteks 3 ööpäeva siis peaks akusse mahtuma 150 kWh. Ehk 48V süsteemis peaks aku mahutavus olema 3000Ah. Selline akupank kaaluks umbes 3500kg. Ehk umbes 166tk 72 Ah autoakusid.

Ei ole mingi arvaja antud teemas, kuid kusagilt on kõrvu jäänud, et on võimalik/saab väga edukalt kasutada elektritõstukite akusid. Jääks ära 166 autoaku ostmine ja piisaks 2-3 1000Ah-st geelakust, kuigi jah, nende hinna eest saaks kogu süsteemi tasuvusaja vist elektriga kütta.

Jah saab küll oma kasutusaja ära elanud tõstukiaku komplekti kasutada kui sealt vigased välja sortida sest akud vahetatakse komplektina.
Muidugi saab igasuguseid asju korduvalt kasutada kui ise teha ja ise tulemuse eest vastutada.
Kas ise teeksid kliendile seina kasutatud kipsplaadist?

[Urmas]

Jah saab küll oma kasutusaja ära elanud tõstukiaku komplekti kasutada kui sealt vigased välja sortida sest akud vahetatakse komplektina.
Muidugi saab igasuguseid asju korduvalt kasutada kui ise teha ja ise tulemuse eest vastutada.
Kas ise teeksid kliendile seina kasutatud kipsplaadist?

Mis segast sa peksad? Pole kaineks veel saanud? Kus kohas ma oma postituses rääkisin kasutatud akudest? Või ei oska lugeda? Või lugeda oskad, aga ei saa loetust aru? Sõnad "kasutada" ja "kasutatud" ei ole sünonüümid! Ole vakka kui midagi pole öelda!

[Külaline]

Ei osta keegi ratsionaalselt mõtlev inimene kalli raha eest UUT antud ülesande jaoks sobimatut asja.
Isetegijate seas on levinud et ostetakse oma aja läbisõitnud 96V tõstuki akuplokk (vanametalli hinnaga) ja kui sealt pooled (viletsamad) väljapraakida siis saab oma tarbeks veel pikalt töötava 48V akuploki.
Ja muidugi vastavalt hinnale muutub ka tasuvusaeg.
Kuna "kasutatud akud" on ohtlik jääde siis sellel teemal kirjutamine on umbes sama nagu "vanaõli" kiitmine ahjukütteks ja sellest siin avalikult ma ei kirjutaks.
ping

[Külaline]

Antud juhul ilmselt pole tegu metsataluga, kus elektrit ei ole:
Kas pole parem vihmase ilmaga salvestada akusse hoopis odavat ööelektrit?

jah...suures plaanis annab 15 kWp paigaldis aastas 15 000 kWh energiat, ja see ongi energiakogus, mis soojuspumbaga maja aastaringselt ära tarbib.

Elektrienergia hind on kah tasapsi langenud, rohkem ööelektrit kasutades on võimalik keskmiseks elektrihinnaks juba saada 10 senti/kWh. Kui paigaldaks päikesepaneelid, siis see viiks võrgust tarbitava keskmise hinna veelgi alla, sest päevaste tipphindade ajal kasutaks vältimatuks tarbimiseks omatoodetut, sama kogu ülearune toodang jääb siiski kah päevase tariifi aega... ?

Ehk kui saad taastuvenergia toetust, siis praegu pole akusüsteemil mõtet - suvise energia salvestamine talveks toimub pangakontol?

Kas Eleringi poolt makstud taastuvenergiatoetus tuleb maksudeklaratsioonis ka deklareerida ja selle pealt tulumaksu maksta...?

[Külaline]

Tere !
Kunagi alustasin seda teemat ja minu üllatuseks on see tänaseni . . . .,
Kui saan lôpuks kogu asja enda jaoks selgeks ja . . .
siis kirjutan sellest pikema jutu siia, alustades, kuidas alajaam ei pidanud vastu ja see tuli väljavahetada jne... jne.. jne.. . . . .
Ei ole aega kogu teema postitusi läbi lugeda.
Küsiksin kas keegi oskab mulle lahti seletada voolumôôtja tegevuse :

https://youtu.be/1nRtk_MWtWs