Ehitusfoorum

Siin tuleb arvesse võtta veel üht aspekti, mida eelnevates postitustes pole nagu käsitletud - kergšamoti kasutamisel (uskudes Andruse jutust seda mõistlikku osa):

a) tõuseb koldest väljuvate põlemisgaaside temperatuur kõrgemale kui traditsioonilise koldega ahjus;

b) tõuseb koldest väljuvate põlemisgaaside temperatuur kütmiskorra alguses oluliselt kiiremini kui traditsioonilise koldega ahjus.

Tulemuseks on iga küttekorraga korduv suurem termiline šokk kogu järgnevale lõõristikule.

Küsimus: kui kaua traditsiooniliselt ehitatud lõõristik sellisele "valuga kuumaks ja kuumemaks ajamisele" vastu peab?

Või tuleb kogu ülejäänud ahi ka kallimatest materjalidest ehitada?

kaminahi kirjutas:Tellis kannatab kõrgeid temperatuure, telliskoldes on võimalik saavutada puhta põlemise eelduseks olev kõrge temperatuur, isegi kuni 800 - 900 ºC. Kuna puidu põlemisel eralduvad gaasid põlevad lõpuni, on lõõri juhitavale põlemisgaaside temperatuur suhteliselt madal ja tulekolde kasutegur seega kõrge.

Erinevalt professor Kaminahist on madis64-l tarvilikku talupojatarkust ja seetõttu oskab ta esitada õigeid küsimusi.

On loomulik, et mida kõrgem temperatuur koldes saavutatakse, seda kuumemad on gaasid lõõristikku sisenemisel. Mida kuumemad on lõõristikku sisenevad gaasid, seda pikema lõõristiku saame koldejätkuks ehitada.

Standard EN 15544 sätestab kolde parameetrid, mis tagavad minimaalselt 78% kasutegurit koldele juhul, kui kasutatakse standardis ette antud näitudega materjale, kui ktteainena kasutatakse halupuud maksimaalse niiskussisaldusega 20% ja kui koldesse suunatud põlemisõhu hulk on optimaalne. Kolde kasutegur ei koosne üksnes selle ehitamiseks kasutatud samottkivi omadustest.

Igatahes, mida kõrgem on kolde kasutegur, seda pikema lõõristiku saame ahjule ehitada. Mida pikem lõõristik, seda suurem on ahju mass ja pind, mis ruumi soojendab. Teisisõnu, mida suurem on kolde kasutegur, seda enam saame kasvatada ka ahju kasutegurit.

Mis puudutab materjale, millest ehitatakse või millega vähemasti vooderdatakse suitsulõõride siseseinad, siis ise kasutan juba 3-4 aastat ainult samottkivi ka lõõride osas. Vene samotti. Tõsi, erandjuhtudel, kui kliendil ikka eelarve ülinadi, siis olen ka punast tellist kasutanud. Aga seda on alati valus teha, sest olen piisavalt näinud, milline on tänapäevase punase tellise seisukord 10-15 aastat peale ahju valmimist.

See Kaminahi tsitaat on minu meelest välja võetud valest kontekstist. Seal just küsitaksegi selle imeliku asja kohta aru. Ei hakka praegu seda kohta üles otsima. Kui eksisin siis vabandust.
Kergsamotiga saadud parem põlemine võimaldab Leevi arutluses teha pikemaid küttelõõre.
Jah, arutlus õige. Kas aga seda on otstarbekas teha? Jätame kolde salvestava osa välja ja salvestame selle lõõridesse. Miks aga teha kaks korda kulutust. Nagunii tuleb teha kolle, siis võib seda ühtlasi kasutada ka soojasalvestina. Sellisel juhul puudub vajadus lisalõõride (lisakulu) järele. Ega see ahju ehitatud lisalõõr nüüd küttepinda väga palju ka ei suurenda.
Ja lõpuks on kergsamoti õkonoomia ainult kütmise alguses.

Tuginedes paratamatusele,et õhk on parim isolaator,on probleem tõenäoliselt selles et temperatuur on vaja saada ahju välisseina mitte kulutada seda kolde kütmiseks.Eriti oluline on see soome tüüpi ahjudes kus kolde ja ahju välispinna vahel on hulk materjale kaasaarvatud oluline õhuvahe külglõõride näol.Selleks me vajamegi kergsamotti koldes,et võimalikult kiirelt saaks töösse asuda ruumi kütmiseks oluline lõõrist väljapool olev ahju välissein,mis lõpptulemusena aitabki meile vahendada kuumade põlemisgaaside poolt edasikantavat soojust ruumi.'Sain ma ikka õigesti aru.......vai
Lugupidamine

Rahaliselt on kolde hinnavahe on kolmekordne, aga kordaks veel eelpool küsitut väga lihtsat ja praktilist küsimust, millele pole keegi veel tahtnud vastata

"S.t. mitu halgu ma ikkagi talve jooksul säästan, kui tavalise šamoti koldes kergšamotiga asendan?"

AAaga mitu halgu Sa talve jooksul kulutad.Ja millisest puidust on jutt.Ja millist ahju üldse omad...
Nipiga mees oled vist.........
Lugupidamine

motamees kirjutas:See Kaminahi tsitaat on minu meelest välja võetud valest kontekstist. Seal just küsitaksegi selle imeliku asja kohta aru. Ei hakka praegu seda kohta üles otsima. Kui eksisin siis vabandust.
Kergsamotiga saadud parem põlemine võimaldab Leevi arutluses teha pikemaid küttelõõre.
Jah, arutlus õige. Kas aga seda on otstarbekas teha? Jätame kolde salvestava osa välja ja salvestame selle lõõridesse. Miks aga teha kaks korda kulutust. Nagunii tuleb teha kolle, siis võib seda ühtlasi kasutada ka soojasalvestina. Sellisel juhul puudub vajadus lisalõõride (lisakulu) järele. Ega see ahju ehitatud lisalõõr nüüd küttepinda väga palju ka ei suurenda.
Ja lõpuks on kergsamoti õkonoomia ainult kütmise alguses.

Motamees, Sinu Õpetaja arust olen ilmselgelt ehitanud vähem ahjusid kui Sina, seetõttu ei tihka suurt vaielda, aga kui oled nõus sellega, et mida kõrgem temperatuur koldes, seda kuumemad gaasid suubuvad lõõristikku, siis, ole kena, selgita, kuidas oleks võimalik kogu energiat, mis puu põlemisel vabaneb, salvestada koldesse ja seda ümbritsevasse välisvoodrisse? Ja kuidas seda teha nii, et koldest korstnasse suubuvate gaaside temperatuur oleks kooskõlas standardi EN 15544 ja EVS-iga? Kuidas tagad selle, et koldest otse viimalõõri sisenevate gaaside temperatuur ei letaks 180-240 kraadi celsiust?

Mulle meeldib rääkida asjadest nii nagu need on. Paar aastat tagasi käisin Schiedeli kutsel ehitusmessil, kus ka Wienerberger kiitis oma tellist ja jagas reklaambuklette. Tead, mis oli neid buklette lugedes naljakas, või õigemini tragikoomiline? Nimelt kiideti ühes reklaamis nende tellistest ehitatud ahjusid, mis salvestavad palju soojust ja annavad seda ruumi edasi aeglaselt, pika aja vältel. Kusjuures, kõik on nii kuradi nunnu ja ahju pinnatemperatuur on madal ja turvaline ega küündi le 50 kraadi celsiuse. Teises reklaamis kiideti siis tellistest laotud korstent, mis on parem kui moodulitest laotu, sest toimib lisaküttekehana, mille pinnatemperatuur võib ulatuda kuni 80 kraadini celsiust. Saab ka nii, aga mulle ei sümpatiseeri see, et ahi on jahedam kui korsten. Samas, telliskorstna vastu ei ole mul ka miskit, kuigi kaasaegne lähenemine, mis levinud Kesk-Euroopas, mille kohaselt kütteseadmeks on ahi ja korstnalt oodatakse vaid suitsugaaside majast välja viimist, meeldib enam. Eelistustele vaatamata, tõsiasi on, et koldest üksi ei piisa, sest koldest väjuvate gaaside temperatuur on liiga kõrge, et seda otse välisõhku pagendada.

Austria pottseppade kutsehingus on mu teada kaheksa kõrgelt haritud palgalist töötajat. Lisaks sellele on kaasatud instituudid katsetuste tarvis. Teadus ja praktika toetavad seal teineteist parimal viisil. Kui puust vabaneva soojusenergia salvestamiseks piisaks pelgalt koldest, siis oleks see neil ammu teada ja järele proovitud ning ka EN 15544 erineks tublisti sellest, mis see praegu on.

Ma tõesti ei pea arvet ahjude üle, mis teen. Ehitan iga uut kütteseadet nagu esimest. Ja arvan, et kui keegi kaks tellist omavahel seguga kokku liidab, siis ei ole tarvis sellest kohe pilti teha ja saadud ülesvõttega foorumit risustada. See ei ole kogemuste ega teadmiste vahendamine või vahetamine. Hea ahi (ka tellisahi) valmib lihtsalt ja vähema saagimiseta, ui siinsed edvistajad väita püüavad. Tuleb arvestada vaid materjali omadustega ja detailide seostamise viisidega. Loomulikult ka sellega, et kolde kasutegur loob eeldused ahju kasuteguri jaoks. Kolle ilma sellele järgneva lõõristikuta on aga salvestav bursuika, mille kogukasutegur jääb kindlasti alla mistahes ahju kasutegurile.

PS Meeldetuletuseks siis professori postitus täies mahus (Leiad sealt küsimärke?):

kaminahi kirjutas:Tellised küttekollete jaoks
Kaminatest, ahjudest, soemüüridest, pliitidest, aga ka telliskorstnatest on aegade jooksul ladestunud rohkesti positiivseid kogemusi. Tellistest küttekolde võib ehitada just enda ootusi ja vajadusi arvestades. Telliste lai värvi-, pinna- ja mõõtude valik pakub võimalusi teostada erinevaid sisekujunduslikke lahendusi vastavalt kodu arhitektuurile. Puhta vuugiga laotud küttekolletele lisaks võib kasutada krohvitud, segukihiga võõbatud ja värvitud lahendusi. Tellistest koldel on hea soojussalvestamine ja ühtlane "soojajagamine", mis on tingitud peale materjali omaduste ka konstruktsiooni kogumassist. Massiivsena laotud tulekolle kogub energiat ja ühtlustab eluaseme soojusbilanssi isegi kütmata.

Suhteliselt madala pinnatemperatuuri tõttu annab tellistest laotud tulekolle sooja aeglaselt ja kaua. Samuti on see turvaline, kuna temperatuur ei tõuse häirivalt kõrgeks ka pika kütmisperioodi jooksul. Tellis kannatab kõrgeid temperatuure, telliskoldes on võimalik saavutada puhta põlemise eelduseks olev kõrge temperatuur, isegi kuni 800 - 900 ºC. Kuna puidu põlemisel eralduvad gaasid põlevad lõpuni, on lõõri juhitavale põlemisgaaside temperatuur suhteliselt madal ja tulekolde kasutegur seega kõrge.


Telliskorsten vastab Euroopa uuematele standarditele nii tuleohutusnõuetes kui ka nõudlikes tahmapõlemiskatsetes. Kollete ja korstnate soojusmahtuvus on viimaste uuringute põhjal kasutaja jaoks üha olulisemal kohal. Konkreetse kasuna võib välja tuua kasutusmugavuse, hea sisekliima ja loomuliku energiasäästu, mis on selgelt väljenduv juba 1 kütteperioodi jooksul.



Koldele järgnev müüritud korsten töötab tõhusa soojakogujana, suurendades veelgi tulekolde kasutegurit. Seetõttu moodustab ka "kergele" koldele (malmkamin, pliit jne) liidetud massiivne telliskorsten märkimisväärse soojuse salvestaja (soojamüüri). Selliselt pikeneb ka soojaloovutusaeg, millega omakorda kaasneb vajadus harvemini kütta. Samuti töötab mitmekorruselistes hoonetes telliskorsten hea "soojajagajana" ülemistele korrustele, suurendades koldest saadava energia paremat kasutamist kogu maja energiabilansis. Massiivne telliskorsten on võimeline soojusenergiat salvestama ja loovutama võrreldes moodulkorstnaga üle kolme korra enam.

Antud Kaminahi tsitaat on võetud tema poolt kusagilt selgitavast tekstist. See oli määratud kellegi küsimise peale, vist kivide kohta. Ja siis keegi soovitas vist vaadata Winebergeri lehele. Ilmselt sealt see tekst ka copy/pastetud on.
Aga OK, seda teab tema, kuskohast ta selle võttis. Mina tean aga, et mina pole ahju ainult koldega asjana küll mõelnud. Võtsin iseeneslikuks need lõõrid mis praegu juba ahjule on mõeldud. Ei poolda kolde muutmist mittesalvestavaks osaks ja selle nimel pikendada ahju lisalõõridega. Viimane lause minu jutus just räägib ju lisalõõrist (lisaks olemasolevatele).
Ahju pildistamist ja teistele näitamist võib ju edvistamisena võtta. See on sinu mure arvata. Vähemasti on kindel see, mis pildil. Ma ei hakka väga pikalt seletama, miks ma nii olen teinud. Kes mind laiemalt teavad, need saavad tagamaadest aru.

Et aga asi Leevile selge oleks, siis ütlen talle: See on minu turunduspoliitika, mis on paika pandud reklaamigurude poolt. Strateegia väljatöötamiseks on minu firma PRmehed teinud palju tööd. Selline ta välja kukkus. Meeldib või ei meeldi.

Peetripoeg kirjutas:AAaga mitu halgu Sa talve jooksul kulutad.Ja millisest puidust on jutt.Ja millist ahju üldse omad...
Nipiga mees oled vist.........

Küsimus on algselt minu poolt püstitatud ja nipp on küll, kuid mitte seal, kus sa seda ilmselt otsid.

Nipp on selles, et Andrus ei ole vastanud, kas tema poolt raudkindlalt välja käidud väitena puudekulu vähenemine ahjukoldes "vana" šamoti asemel kergšamoti kasutamisel jääb "akadeemilise mõõte- ja arvutusvea" piiridesse (s.t. kindlasti on olemas, kuid kasutajale praktikas hoomamatu) või on kokkuhoid ka reaalselt (rahakotile) tunnetatav (nt. minu selle talve 6 ruumi puude asemel oleks kulunud 5 ruumi).

Ilmselt on arvutused tehtud lähtuvalt külmast koldest (kindlasti tehakse seda reklaamnäidetes). Kergsamoti ökonoomsust vähendab asjaolu, et järgmise tule tegemisel on ju vene samotist kolle alles soe ja teda ei pea hakkama algstaadiumist üles soojendama. Kuuma kolde puhul pole enam mingit vahet, kumba samotti kasutad.

Mota,

mu tagasihoidlik soov on ikkagi, et enda poolt müüdava ja promotava kauba poolt tekitatava rahalise säästu väljahõikaja seda ikka ise põhjendaks.

Leevi, lõpeta see lõputu valetamine ja kekkamine. Kes sellest targemaks saab, et sa teisi aina siunad ja ise sittagi tehtud ei saa. Lappisid ühele ahjule sisu ja küll oli kisa.
Tegid suure ennetava reklaamiga lausa iskliku foorumi ja küll oli seal palju postitusi Terve maailm mahtus spämmima
Kes tahavad, usuvad Leevi ümberjutustusi pottseparaamatutest tema autorlusena edasi, aga ahjusi see mees ise tehtud ei saa ja pole tal enam ühtegi pottsepast sõpra.
Kui keegi teab teisiti, saab selle siin välja öelda.


kena köik

kaminahi kirjutas:Terve maailm mahtus spämmima

Huvitav tähelepanek, aga ma olen sellist spämmimist pidevalt ka "kodusooja" foorumis täheldanud.
Äkki mingi ühetegelase karvased tutvused! Seegi mingi energiasalvestus või ülejääk!
Tasub mõelda nendele nihetele. Ma mõtlen spämmimist.

kaminahi kirjutas:Leevi, lõpeta see lõputu valetamine ja kekkamine. Kes sellest targemaks saab, et sa teisi aina siunad ja ise sittagi tehtud ei saa. Lappisid ühele ahjule sisu ja küll oli kisa.
Tegid suure ennetava reklaamiga lausa iskliku foorumi ja küll oli seal palju postitusi Terve maailm mahtus spämmima
Kes tahavad, usuvad Leevi ümberjutustusi pottseparaamatutest tema autorlusena edasi, aga ahjusi see mees ise tehtud ei saa ja pole tal enam ühtegi pottsepast sõpra.
Kui keegi teab teisiti, saab selle siin välja öelda.


kena köik

Ahjusid ehitan kahjuks ise, Kogemustelele lisaks olen aldis kasutama ka nö raamatutarkusi. Nt täna tellisin 269 euro eest värsket pottsepakirjandust juurde. Enamus katsetusi võtan siiski allikatest, millede teave jõuab kaante vahele alles mõne aasta pärast. Ütlen ausalt, et mitte kõik asjad ei toimi nii, nagu sooviksin, kuid üldjoontes küll. Nihked on enamasti tingitud materjalide asendamisest võimalikult ligilähedasega testides kasutatule. Samaväärset sageli ei ole lihtsalt võtta.

Ja, mul on pottseppadest sõpru. Siis tõeliseid sõpru, kellega suhtlen mitte ainult seepärast, et nad pottsepad, vaid ikka selle tõttu, et tegemist mulle sobilike inimestega. Aga jah, nad on pottsepad, mitte ahjumüürsepad, nagu sina.

Tubli, aga ei usu

Mitu katsetust oled siis teinud

Kas need Ahikütte foorumi spämmid olid sinu sõbrad Kas seal ilutsenud ainuke pilt oli tõesti pottsepatöö ehk pottkamin

Kui valetad, pole vaja vastama hakatagi.

kaminahi kirjutas:Kõik Eesti pottseppade ahjud saab lugeda julgelt tellisahjudeks. Vahe on vaid viimistluses ehk viimistluskihis. Salvestav osa on eranditult savikeraamika selle erinevates vormides. Ahju küttevõimsus oleneb temas põletatud puude energiast.
Kui puud põletatakse avatud koldes ja enamus energiat väljub korstna kaudu siis soojuse salvestamiseks kasutatakse salvestavaks massiks sobilikku keraamilist materjali. Käib aastate ringi vaidlus, kuidas on õige seda puude põletamisel saadavat energiat salvestada ja millisel hulgal milliseks perioodiks.

Oleks hea kui siia tuleks nüüd palju õpetust. Kõik me oleme tarkuse nõudlejad.

kena köik

Sellest teemaalgatusest tegelikult ühesest vastust ei saagi.Miks?
Sest teema algatus on iseenesest segane ja laialivalguv.
Tuleks ikkagi endale selgeks teha erinevate savitoodete omadused ja siis alles hakata pottseppa tegema.
Ja üleüldse- pottseppad teevad ja proovivad teha savist nõusid,vaase, kruusisid, taldrikuid jne.
Pane ahi rääkima!

kaminahi kirjutas:Tubli, aga ei usu

Mitu katsetust oled siis teinud

Kas need Ahikütte foorumi spämmid olid sinu sõbrad Kas seal ilutsenud ainuke pilt oli tõesti pottsepatöö ehk pottkamin

Kui valetad, pole vaja vastama hakatagi.

Uskumine on intiimne asi ja sellega võid peldikus edasi tegeleda. Altar on sul igatahes seal, kus su käsi, sest su naine nägi äärmiselt frigiidne välja. Sry.

Katsetusi teen enamike oma tööde juures. Ja, kordan, üldiselt on tulemused rõõmustavad. Siiski, korrigeerin, mina ei katseta vaid püüan jäljendada laborites katsetatut. Kui tsiteerin raamatuid või mõnd muud allikat, siis postitan asjakohase viite.

Mis puudutab seda ainsat pilti, siis tegemist oli parajasti käsil olnud tööga, mille üht ülesvõtet kasutasin fotoalbumi proovimiseks. Olen kuskil juba natuke kõnelenud ka sellest nö õhkküttekaminast, mille kolle oli ehitatud punasest klombitud tellisest ja mida ehitades oli sooritatud rida jämedaid eksimusi. Panin asja tööe. Kusjuures, korstnast ei tulnud suitsu. Seisime peremehga õues ja vahtisime korstna suunas, aga ei miskit. Pärisin, et ega keldris ole korstna puhastusluuk eest ära vms? Mees vastas, et võimalik, et ongi. Ütlesin, et siis ehk tõmbab korsten tagurpidi. Läksime keldrisse, aga ka seal ei olnud suitsu. Peremees päris naljatledes, et mis ehitasid, et kus on suits? Valemid toimivad. Nii kolde kui lõõride omad.

Kusjuures, mul sellest objektist dvd -jagu pilte. Võin näidata nii olnut kui seda, mis asemele tegin. Aga, Kaminahi, potitööst ära küll pikalt räägi, sest selles osas oled minuga võrreldes kindlasti vähem kui null. Muidugi, võid ju hakata harjutama. Võta end kokku. Amööbi jaoks on ju imelihtne end kokku võtta. Ainuraksete ainus hüve...

Mis puudutab valetamist või tõe rääkimist, siis ütlen otse, et valetamine on kõige nõmedam ja kehvemini tasustatud töö töötuks olemise kõrval. Mulle ei sobi. Räägin tõtt puht laiskusest, sest ei viitsi meeles pidada, mida kuskil öelnud jne. Kui olen sitt (mida aeg-ajalt olen), siis ei häbene seda öelda. Kui mul kana kitkuda (nagu sinu või kriku vms-ga), siis seda ka ütlen. Olen avalikus elus ja suhtluskeskkonnas tegev aastast 1992, sinusugused haiged plõksijad võivad mölisedes kõigutada vaid iseend, et käte tööd vähendada, mul savi ja siiber, nagu pottsepal ikka.

Leevi kirjutas:Uskumine on intiimne asi ja sellega võid peldikus edasi tegeleda. Altar on sul igatahes seal, kus su käsi, sest su naine nägi äärmiselt frigiidne välja. Sry.

Katsetusi teen enamike oma tööde juures. Ja, kordan, üldiselt on tulemused rõõmustavad. Siiski, korrigeerin, mina ei katseta vaid püüan jäljendada laborites katsetatut. Kui tsiteerin raamatuid või mõnd muud allikat, siis postitan asjakohase viite.

Mis puudutab seda ainsat pilti, siis tegemist oli parajasti käsil olnud tööga, mille üht ülesvõtet kasutasin fotoalbumi proovimiseks. Olen kuskil juba natuke kõnelenud ka sellest nö õhkküttekaminast, mille kolle oli ehitatud punasest klombitud tellisest ja mida ehitades oli sooritatud rida jämedaid eksimusi. Panin asja tööe. Kusjuures, korstnast ei tulnud suitsu. Seisime peremehga õues ja vahtisime korstna suunas, aga ei miskit. pärisin, et ega keldris ole korstna puhastusluuk eest ära vms? Mees vastas, et võimali, et ongi. Ütlesin, et siis ehk tõmbab korsten tagurpidi. Läksime keldrisse, aga ka seal ei olnud suitsu. Peremees päris naljatledes, et mis ehitasid, et kus on suits? Valemid toimivad. Nii kolde kui lõõride omad.

Miks sa nii räägid?
See kõik ju salvestub!

Juhan, küsi niisama, sest ka tsitaat salvestub.

Minu vastu on terve armee miski hullu labatseja käe all. Tahtsin korra proovida nende endi relva. Ütlen ausalt, et parem olla peksupoiss, kui nendesarnaseks muutuda. Edaspidi kasutan kirjakeelt ja püüan järgida tavapäraseid suhtlusreegleid.

Austatud Leevi on toonud igati " uue taseme", sest vaatamata kaminahju egomaniaklusele ei ole ta kellegi pereliikmete kallale asunud(Leevi tsitaati ei lisa meelega). Huvitav kust jookseb siiski piir

Pole siin midagi uut. Leevile lihtsalt meeldib aeg-ajalt oma "taset" avalikult roojata.

Mind huvitavad tema lubadused rohkem. Neist saaks raamatu, mida ta samuti lubanud on. Ja veel huvitab mind, kas tõesti tema lubadusi ja bluffimisi ikka veel keegi ka usub Seltskond MTÜ
Sellest egaomaniaklusest. Tahad, et muutuksin Leevi sarnaseks bluffijaks ? Pane oma soov mulle hinnangutesse kirja. Kui neid hinnanguid saab rohkem kui teisitiarvajaid, saad oma tahtmise.




Pakkusin kliendile erinevaid viimistlusvariante, kuna selline on juba mulle üksluiseks muutuv, kuid kliendile meeldis just see ja sellest ta selline jälle sai üks ahi, salvestav tellisahi



Samas ka pliit soemüüriga pliidist paremal, kusjuures korsten pliidist vasakul.












kena köik

Huvitav oleks teada, mis juttu siis veel räägitaks kui HBO+ šamott vene šamotist odavam oleks? Sellised väited, et kerge šamott on järgmine päev koldes külm ja vene šamott soe ei pea kohe kuidagi paika. Materjal mis võtab põlemise ajal koldest liiga palju energiat ära peale kütmise lõppu ka seda loovutab kiiremini. Aga eks siis katsetada saab seda juba iga huviline ise. Võibolla teeb seda millalgi mõni väga autoriteetne pottsepp keda ka teised usaldavad. Kuid nagu aru saan, siis täna Eestis sellist meest pole või vähemalt pottsepa foorumites hõikajate jaoks. Kahju!
HBO+ pottsepa šamoti suhtes lisan vaid seda, et toodete valik ei piirdu vaid standardkiviga. Näiteks 600x300x30 mm mõõtudega HBO+ šamottplaadid on väga nõutud toode.

Kõike paremat
Andrus Schults
www.kaminakoda.ee

Andrus, ära heida meelt. Kindlasti hakatakse kasutama ka HBO+ kive aga kui kutsestandartki räägib veel teisiti, siis millega rahvast erutada

Andrus Schults kirjutas:...Täna võin vaid öelda, et nii Espak kui Rautakesko tunnevad asja vastu elavat huvi. Loodan et nimetatud poodidest on endale aprillist-maist ka kergšamotti võimalik tellida. SUPER ISOL kaltsiumsilikaatplaadid juba on nendes poodides müügil.

Minu reedese e. 15.04 tehtud kõne peale neisse poodidesse ei suutnud ma leida isegi inimest, kes neist Super Isol plaatidest kuulnud on, rääkimata sellest, et nad midagi nende müümise kohta oleks osanud öelda Toomas

Andrus Schults kirjutas:... Sellised väited, et kerge šamott on järgmine päev koldes külm ja vene šamott soe ei pea kohe kuidagi paika...

No kurat, nagu kohtus, advokaadi peab võtma. Ei tahtund ma mette ütelda, et kergsamott on järgmise päeva külm. Tahtsin õelda, et arvestused tehakse külmast koldest, aga tegelikult on ta jälle tuld tehes täitsa kuum alles. Advokaat lisab, et vähemasti talvel, põhikütteperioodil.
Targem on vagusi olla. Bluffige edasi.