Ehitusfoorum

Saksamaal on head riigitoetused paneelide ostjatele (ka eestis oli midagi sarnast). Kui riik mulle peaaegu tasuta paneele annaks siis küll ma oskan neid katusele panna ja elektri ära tarbida. Paraku pole mul õnnestunud selle meepotile ligi pääseda. Kui kogu papp välja köhida siis lähiajal pole veel asi tasuv olnud. Lõin kokku hinnad, et kui ehitaksin ise odavalt sooja vee (vaid tarbevesi) tootmise paneelid siis iseehitamine oleks küll mõistliku hinnaga. Loodetavasti saab sel kevadel asja.

Huvitav kuidas ikka sellega lood oleks -

rokikas kirjutas: Küsimus on kuidas on sellega nõus soojuspump kui temani jõudev lahus on stabiilselt +1 - -1 C.?

Midagi erilist ei juhtu.
Uurisin googega kus kohast selised väited, et miskit peaks toimuma, tulevad.
2008 on keemik esitanud vastava väite. Eesti keeles ma midagi muud huvitavat ei leidnud.
See graafik , mille esitasin: joone peale on kirjutatud "Required energy"-vajalik energia.
Jää tekitamisel salvestub protsessi läbiviimiseks vajalik energia (külmaenergia). Selleks teeb kompressor tööd.
Pärast kui jää sulab siis see sama energia uuesti vabaneb.
Võib-olla tekib ekslik? mulje sellest et õues külmetab pakane oma jõuga jää ära ja pärast saame nautida jää sulamise energiat.
Kui vesi on +1..-1 (külmub)siis hakkab kompressor teoreetiliselt vahepeal vedelat külmaainet imema ja lõpp on ligi.
Praktikas on nii et kui soojusvahetiks on pikk "maakontuur" siis ta hakkab külmuma mitte korraga vaid alates külmemast otsast.See üks koht siis on korraks see jäätumise punkt.
Seega kokkuvõtteks ei ole aastast 2008 vahepeal keegi korralikult selle energialahendusega? tegelenud.

Uhh, keerulised mõtte konstruktsioonid. Jää sulamisel vabaneb külmaenergia (on selline mõiste üldse olemas?), jää sulamine on endotermiline protsess, selleks kulub energiat, seega, jää sulades ei saa sealt võtta soojusenergiat, küll aga siis külmaenergiat, millega saab siis külma teha (mitte kütta). Kui võtta soojsuenergiat sulavalt jäält, külmub see uuesti. Vett külmutades (tekitades jääd), saab sealt võtta soojusenergiat, milleks on vee jahtumisel eralduv soojusenergia (molekulide soojusliikumise energia) ja jää tekkides vabaneb ka kristallisatsioonienergia, sest vee molekulide kaugkorrastatud struktuuri tekkides väheneb nende liikumisvõime (võib vist öelda, et entalpia väheneb, aga pole väga kindel). Kristallisatsioonienergia võib olla endotermiline (kristallide tekkimiseks on vajalik energia- ammoomiumkloriidi lahusest ammooniumkloriidi välja sadenemine alla jahtumisel) või ka eksotremiline (naatriumatsetaat, väiksema efektiga on vesi).

See "jääpank" saab töötada ikkagi sel põhimõttel, et vett jäätades (jahutades vett, sealt soojuspumba kompressoriga soojust "ära pumbates"), vabaneb 0 kraadi juurde jõudes ka kristallisatsioonienergia, mida saab ka sealt "ära pumbata". Ja siis hakkab jää jahutamine, mis on tõenäoliselt mõttetu, sest soojusnergiat on juba vähe ja jää juhib halvasti soojust. Siit edasi võib näiteks lasta maapinnal sulatada jää üles uuesti või päikese kollektoritega sulatada päeval jää üles ja öösel uuesti külmutada. Nii saab kasutada kütteks sisuliselt maa soojust ja päikese soojust.

Või ei saanud ma üldse aru, mille üle te arutlesite.

Tuleviku küte on väga hea soojustus.

Põhilise on Keemik juba seletanud aga pistan ka need siia "Sulamissoojus on füüsikakonstant, mis näitab aine sulatamiseks kuluvat või tahkumisel eralduvat energia hulka."
http://et.wikipedia.org/wiki/Sulamissoojus
http://en.wikipedia.org/wiki/Heat_of_fusion

Coolhouse kirjutas: Kui vesi on +1..-1 (külmub)siis hakkab kompressor teoreetiliselt vahepeal vedelat külmaainet imema ja lõpp on ligi.
Praktikas on nii et kui soojusvahetiks on pikk "maakontuur" siis ta hakkab külmuma mitte korraga vaid alates külmemast otsast.See üks koht siis on korraks see jäätumise punkt.
Seega kokkuvõtteks ei ole aastast 2008 vahepeal keegi korralikult selle energialahendusega? tegelenud.

Nii et neil kellel maakontuurist tuleb kevadeks -1 C. temperatuuriga lahus tuleb ilmselt üsna pea küttepumba vahetusele mõtlema hakata?
Ehitusmessil paarilt pumbamüüjalt küsisin mis juhtub kui maakontuurist tulev lahus on 0 - -1C. temperatuuriga. Väitsid et ei midagi hullu ning isegi COP pidi siis veel sinna kolme kanti küündima. Aga noh, eks see selline püstijala messijutt oli.

Samat teemat sai ka siin kunagi torgitud viewtopic.php?f=9&t=9298&hilit=j%C3%A4% ... us#p223155

Natukene segaks vahele tarkade meeste arutellu.
Kompressori vedela külmaaine imemine viitab sellele, et külma otsa soojusvaheti soojusülekanne on väike. Selleks võib olla soojusvaheti kattumine jääga või lihtsalt liiga väike pindala, igatahes suurema pindala korral seda ei teki. Iseasi - valmis soojuspumpadel püüab tootja kulude kokkuhoiu eesmärgil soojusvaheti pindala nii väikese kui saab.
Kui keegi plaanib veemahutit, kuhu suvel salvestab päikeseelemendiga sooja ja talvel tarbib siis enne arvutage selle suurus ära. See maht peaks tulema meeletu kui kogu talve soojus sinna salvestada. On võimalik vaid päevast energiat ööks salvestada. Paraku päevase energia ööks salvestamiseks vesi ei sobi just om 0 C pärast peaks miski >=21 C lähedase faasisiirdega aine olemas. Ja miski selline on olemas siinsamas foorumis kajastati vahataolise aine (sulabki >=21 C juures, faasisiirdesse saab palju sooja salvestada), nii et kasutage seda, kui tavaline vesi suures paagis väheks jääb.
Väheldases koguses kui suvesooja üle jääb võib tõesti otse maakontuuri tagasi pumbata, paraku on maapind kohati liiga hea soojusjuht, et suvesooja sinna salvestada (ööpäevast saab küll, isegi mõne nädala jagu ehk). Mingi kogus säilib, kui palju, ma ei oska vastata. Vot kui selle maapinna salvestusvõimet tahate suurendada siis tuleb kasutada maakontuuri ümber miskit hästi vett imavat pinnast. Maa alla paakide rajamine on mingi kallis lõbu.

Kalvis kirjutas:Natukene segaks vahele tarkade meeste arutellu............ Vot kui selle maapinna salvestusvõimet tahate suurendada siis tuleb kasutada maakontuuri ümber miskit hästi vett imavat pinnast. ......

Huvitav, kas liivasel pinnasel on mõistlik spiraalkollektorite juures korraldada sadevete maasseimbumine...

Kui kollektori alla teed vee ärajooksu takistava kihi, miks mitte.

Coolhouse kirjutas: Kui vesi on +1..-1 (külmub)siis hakkab kompressor teoreetiliselt vahepeal vedelat külmaainet imema ja lõpp on ligi.
Praktikas on nii et kui soojusvahetiks on pikk "maakontuur" siis ta hakkab külmuma mitte korraga vaid alates külmemast otsast.See üks koht siis on korraks see jäätumise punkt.
Seega kokkuvõtteks ei ole aastast 2008 vahepeal keegi korralikult selle energialahendusega? tegelenud.

Nii et neil kellel maakontuurist tuleb kevadeks -1 C. temperatuuriga lahus tuleb ilmselt üsna pea küttepumba vahetusele mõtlema hakata?
Ehitusmessil paarilt pumbamüüjalt küsisin mis juhtub kui maakontuurist tulev lahus on 0 - -1C. temperatuuriga. Väitsid et ei midagi hullu ning isegi COP pidi siis veel sinna kolme kanti küündima. Aga noh, eks see selline püstijala messijutt oli.

Samat teemat sai ka siin kunagi torgitud viewtopic.php?f=9&t=9298&hilit=j%C3%A4% ... us#p223155[/quote]


Mis jutt see on? Kuidas see maakontuur külmub, seal on ju reeglina vähemalt 30% alkoholilahus. No vähemasti minu süsteemis on.

Kalvis kirjutas:Kui kollektori alla teed vee ärajooksu takistava kihi, miks mitte.

Kas siis peaks näiteks novembrikuused vihmad (kui sademete temperatuur on juba nullilähedane) sealt immutusest eemal hoidma, et sooja maapinda mitte jahutada...?

Kuidas on vihmavee temperatuuri suhe sajuaegse õhutemeratuuriga? - on need võrdsed?

Tehniliselt poleks see blokeerimine kusjuures vast üldse keeruline - sadevete kanalisatsioon, seal klapiga hargnemine.... kaks temperatuuriandurit...

pimeroolis kirjutas: Kuidas see maakontuur külmub, seal on ju reeglina vähemalt 30% alkoholilahus.

Eks külmub ikka kontuuri ümbritsev pinnas.

keemik kirjutas: Jää sulamisel vabaneb külmaenergia (on selline mõiste üldse olemas?)

Füüsikalist mõistet " külm" ei eksisteeri.
Külmatehnikas kasutatakse mõisteid "külmaenergia" (kJ/kg) ja "külmutusvõimsus" (kg/h). Protsesside sisu aga sellest ei muutu.
Külaline. Parandus. Ei ole külalist, hoopis registreeritud kasutajat Adlolf pidasin silmas. Minu vabandused!Igati tore materjal aga äkki soovid lisada mõtte mida see materjal väljendab?

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas: Imelik.

Teema on huvitav, aga tegelikult reaalsuses elavale inimesele absoluutne nonsenss. Võiks ju avada alajaotuse : "Millega marslased oma maju kütavad?"

Nonsenss on alati suhteline- keegi ei ole kohustatud lugema, kui ei "puuduta"?

Lõpuks on siis ikkagi tulemas midagi ka põhjamaistele majaomanikele.
https://www.homepowersolutions.de/produkt#content
Suvel on pikad päevad, saab lademes vesinikku toota, talvel aga sellega kütta.
Las sakslased lihvivad seda veel nii aastakest 10, siis võtame kasutusele.
Seni salvestame suvesoojust pangaarvel....

Trebla - Sa oled lootusetult arengust maha jäänud...

Soomlased (vähemalt peaminister Sanna Marin) ei vaja energia saamiseks midagi peale õhu...

https://epl.delfi.ee/artikkel/93718333/ ... seid-toota

Mulle näib, et enamus analoogsete mõtete (põhimõtteliselt igiliikurist unistajad) väljendajatest pole kunagi isegi kuulnud füüsikast...

Vesinik ei ole midagi muud, kui päikesest saadud energia salvestamise moodus. Võrreldes akudega, salvestuspumbajaamadega (vesi pumbatakse üles päeval, öösel voolab läbi turbiini tagasi), on tal mitmeid eeliseid. Ka naftast võiks mõelda kui energia salvestamise vahendist - sadu miljoneid aastaid tagasi salvestunud päikeseenergia.

Päikesest tuleb aastas Maale piisavalt energiat energiavajaduse rahuldamiseks. Kas me suudame selle kõik kinni püüda ja seda salvestada, on juba iseasi.

Isegi tuumaenergia on pärit päikestest - radioaktiivsed elemendid tekkisid (ja tekivad) tähtedes ja paiskuvad sealt välja näiteks supernoova ajal.

Mingil hetkel saab nafta otsa, paljudes riikides saab otsa vesi (või on juba saamas), saab otsa korralik põllumaa ja kaovad metsad (Inglismaa oli kunagi kaetud tammikutega, Maaülikooli jms teadlased juba räägivad, et seoses kliimasoojenemisega peame loobuma kuusikute kasvatamisest, kuna need saavad liiga palju kahjustada kahjurite poolt), pikemas perspektiivis läheb paremini neil rahvastel ja riikidel, kes selleks valmistuvad. Hiinas on 20% põllumaast nii saastunud, et sealt saadud toitu ei tohiks üldse tarbida.

Kui ei oleks neid "padurohelisi" ja "puudekallistajaid" ja "hulle, kes seavad planeedi heaolu kõrgemaks, kui majanduskasv ja tarbimisvabadus", ei oleks USA-s enam linde ("Silent Spring") puuduks osooni kiht, me kõik oleks DDT-d täis, metsad oled lagedaks raiutud, Purtse jm jõed oleks paksult süsivesinike reostust täis, mered ja jõed/järved oleks kalast ammu tühjad. Iga paju külge ma ennast muidugi ei aheldaks, aga selge on ka see, et kui asi läheks isevoolu teed ja keegi loodust ei kaitseks, oleks meie elukeskkond päris halb.

Kõik on põhimõtteliselt õige
Kuid kõigel on teatud ratsionaalsuse / optimaalsuse piir

Kas järgnev pisut naljakana (pigem halehaljakana) ei tundu:
IEA soovituste jms taustal saavutasid kliimaaktivistid kohtusaalides "suuri võite" lääneriikide suurte energiaettevõtete vastu (kelle toodang on igal juhul keskkonnasõbralikum kui Venemaa või OPEC)

Venemaa ja OPEC irvitavad avalikult:
https://www.err.ee/1608232431/venemaa-j ... kohtuvoitu
https://finance.yahoo.com/news/1-opec-r ... 13684.html

Analüütikud:
https://finance.yahoo.com/news/climate- ... 00156.html

Ja nüüd point - IEA nõuab OPEC-lt suuremat toodangut:
https://archive.is/b994D

Väga vahva arutelu! Kas teema algatajad ikka on mõelnud meie Päikesüsteemi ja planeedi Maa arengu ajaliste mastaapide üle? Või kuidas meie Päikesesüsteem üleüldse toimib? Või kuidas on tekkinud? Tundub, et ei ole. Kui ei ole, siis esitaks küsimusi, et miks oli suhteiselt lähiminevikus 5000 aastat tagasi praegune Sahara kõrb roheline ja Siberi igikeltsast leitakse 10 000 aastat tagasi sealkandis kolanud rohusööjaid mammuteid. Paluks mulle arusaadavaid selgitusi! Ja kõikse kliimamuutus koos mammutite väljasuremisega juhtus nii kiiresti ja ajal, mil polnud inimtegevuse mõjust halli aimugi? Kas puudekalllistajad ja lillenuusutajad oskavad seda põhjendada? Ja-jaa, ja minge ja veel visake helikopterilt brožüüre tänapäeva ahvatlustest puutumatuid,kuid viimasel ajal avastatud veel loodusega kooskõlas elavatele inimestele ja püüdke rääkida veel sellest, ettänapäeval on olemas poliitilised parteid BLM liikuine ja EV-s selline partei nagu EKRE. Ikka on veel vaja oma helikopterite ja droonidega neid torkima minna. Ja rääkige neile veel sellest, et Jumal lõi maailma kuue päevaga ja seitsemndal puhkas. Ja seni kuni Jumal puhkas, siis asemikud pohmellis peaga tegid lolli nalja ja igavusest lõid ülejäänud hallrakkudeta inimesed. Ja neid on oikuipalju!
Mõtlemine on tervitatav nähtus, aga näiteks Elon Muski idee, kolida osa planeedi Maa rahvast planeedile Marss on jaburuse tipp! Sellise idee autor peaks viibima meie kohalikus Jämejala nimelises raviasutuses. Miks ma peaks emigreeruma planeedile, kus isegi kusemisele minemiseks pean selga panema skafandri, et ei saaks kiiritutud või, et külm nokut ära ei napsaks või ilma skafandrita nokuke ei saaks kiiritatud. Funktsionaalset lugemisvõimet omavad inimesed võiksid aru saada seni kirjutatust planeedist Marss.

xxx111 kirjutas: 12 Juun 2021, 16:52 https://epl.delfi.ee/artikkel/93718333/ ... seid-toota

Ainult tehnoloogiast siiski ei piisa – vaja on ka õiget poliitikat.

Kui enne seda tsiteeritud lauset minu arvamus Sanna Marinist oli, et las ta siis olla, see on soomlaste endi valik, siis peale peale selle lause lugemist arvan, et ta on nagu tänapäeva reaalsuses eksisteeriv Arvo Kukumägi poolt kehastatud külvivolinik eelmisel sajandi, eelmise riigikorra ajal toodetud tellimus(propaganda)filmis "Ideaalmaastik". Kurb!

Ainult tehnoloogiast siiski ei piisa – vaja on ka õiget poliitikat.

Sa Urmas ei jaga ikka üldse asja
Tehnoloogia ei puutu asjasse
Ainult poliitikat ongi vaja

xxx111 kirjutas: 14 Juun 2021, 00:46 Ainult poliitikat ongi vaja

Khm? Kas Soome hakkab oma poliitikas jõudma meie eelmise riigikorra aegsele tasemele? Tähtis on ainult valitseva partei poliitika ja seda sõltumata sellest kui jabur võib see poliitika olla? Alles nüüd? Miks mulle tundub, et lähitulevikus hakkab mul kahju Soome emigreerinud eestlastest? Kas varsti kuuleme liikumisest VLM(Virolaiset Live Matters)?
Ei suuda tuvastada mittemingusgust vahet poliitikutel ja kriitikutel ehk kui ise ei oska hakka/õpi kriitikuks/poliiitikuks.

xxx111 kirjutas: 14 Juun 2021, 00:46 Sa Urmas ei jaga ikka üldse asja

Juba läksin nurka häbenema(magama) ja teen seda vabatahtlikult, ilma poliitikute ettekirjutusteta!

Kõik protsessid siin maailmas on seletatavad järgmise lausega: When in doubt, follow the money!
kas see ka Marsil toimib ei oska öelda...

Japsid tahavad tulla turule elamute oma vesinikusalvestusega juba kahe aasta pärast...

https://www.pv-magazine.com/2023/07/24/ ... n-project/