Ehitusfoorum

Külaline kirjutas:Maast tuleb -7, vahepeal oli ka -9, krdi s..t mõttetu süsteem ikka see maasoojuspump.

SEE maasoojuspump on selgelt mõttetu.... aga seletage ära, kus viga, kui teisel siis 13° parem tulemus....

Tont seda teab milles probleem. Krt ikka suht mõttetu süsteem kuna kunagi ei tea kui effektiivselt süsteem tööle hakkab, sõltub pinnasest jms, nagu mingit pagana loteriid mängiks, ei tea kas tuleb võit või mitte, aga 10 000 eur pead ikka põhimõtteliselt maa sisse tampima.

mul on hetkel vaid küte taga ja käivitub vist vaid paar korda ööpäevas. Tabasin hetke, kui seade töötas ja piilusin näite. Mul oli +4 sisse ja 0 välja

Külaline kirjutas:Tont seda teab milles probleem. Krt ikka suht mõttetu süsteem kuna kunagi ei tea kui effektiivselt süsteem tööle hakkab, sõltub pinnasest jms, nagu mingit pagana loteriid mängiks, ei tea kas tuleb võit või mitte, aga 10 000 eur pead ikka põhimõtteliselt maa sisse tampima.

Suvalise tondina, kuid tuginedes sõltumatu Shveitsi laboratooriumi uuringutele ja sadadele foorumipostitustele pakun, et sul on soojuspumba taga umbes 30m pikkune kollektor(loe: liiga lühike) või on sul radikad valel pool välisseina.
Minu pumbal oli talve madalaim sissetulev temperatuur +0,9kraadi, paar päeva tagasi oli tsükli lõpupoolne sissetulev temp +4,4kraadi. Pean tunnistama, et kollektori paigaldasin ise ja kuigi on tegemist niiske ja savise maaga siis otsustasin rusikareeglist (1m2=3m) 25% pikema toru maha panna ehk 450m asemel 600m. See oli paarisaja eurone lisakulu aga selle koha pealt optimeerimine/säästmine tundus vale.

Mis arv see 1 m2 = 3 m on, et 1 m2 köetava pinna kohta 3 m toru maasse? Kas toru läbimõõdust ja maja soojuskadudest midagi ei sõltugi? Loodan et reeglina nii algajalikult süsteemi ei ehitata. Ja kui ehitatakse siis ei imesta probleemide üle. Kahel ühesuurusel majal võib energiavajadus erineda rohkem kui 2 x.

sitaadu kirjutas:Mis arv see 1 m2 = 3 m on, et 1 m2 köetava pinna kohta 3 m toru maasse? Kas toru läbimõõdust ja maja soojuskadudest midagi ei sõltugi? Loodan et reeglina nii algajalikult süsteemi ei ehitata. Ja kui ehitatakse siis ei imesta probleemide üle. Kahel ühesuurusel majal võib energiavajadus erineda rohkem kui 2 x.

Lugupeetud Aadu Sitt,

See on maagiline arv, mille võid leida pea iga maasoojuspumba müüja ja kollektoripaigaldaja kodulehelt. Rusikareegel tähendab õigekeelsussõnaraamatu järgi üldiselt, üldjuhul, enamasti. See omakorda tähendab, et tegemist ei ole absoluutse tõega vaid annab asjahuvilisele suuna kätte.
Pinnase soojusjuhtivus, soojuspumba vajaliku võimsus, kollektoritoru pikkuse konkreetsed arvutused on kõige olulisemad, kuid antud hetkel oli minu jutu mõte see, et kasvõi oma meelerahu huvides võiks kollektor olla võimalusel pigem pikem, kui täpne.

Tahaksin ära märkida, härra Sitt, et olen üks nendest, kellel küttesüsteem toimib.

No mida selle umbkaudse toru pikkusega (+- 200%) üldse peale on hakata kui on vaja niikuinii arvutatakse see täpsemalt välja. Näiteks nagu mingi selline "rusikareegel", et 1 malmradiaatori ribi e. u. 100 W küttevõimsust m2 kohta. Reaalselt läheb sellist võimsust vaja võibolla veneaegsel olematu soojustusega majal, aga uuel energiatõhusal ovõib olla MITU KORDA väiksem. Ainult mingid mõttetud kodukootud "prohvid" vaatavad selliseid "rusikareegleid". Umbes sama nagu sõiduauto mootorile vajaliku õlikoguse arvestamine X liitrit/silindri kohta, võin öelda et rusikareegel on: 1 liiter õli silindri kohta. Ilmselt see reegel on täpsem kui see 1 m2=3m, mis võib rohkem kui 2x reaalsest erineda.

Hiid kirjutas:Mis teil praegu sisse ja väljatulev kontuuri temperatuur on, pärast karmi talve...?

Nn talve oli meil kokku kaks nädala ja sedagi jaanuaris, ülejäänud aeg puhas sügis-kevad
http://meteo.physic.ut.ee/

Veebruari alguses oli sissetuleva soojuskandja minimaalne temperatuur +1,3C, hilisemaid enam üles ei märkinud. Hetkel tsükli lõpus sisse +5,2C ja välja +2,4C. Kas just see talv külmem oli kui eelmine, kuid vaadates erinevate majade soojendamiseks mineva kütuse kulu, siis need olid üle-eelmise talve omadest suuremad. Ei olnud vahet kas köeti gaasi või maasoojuspumbaga.

http://www.fortumtartu.ee/page.php?lang ... page_id=32 järgi Tartu keskmised õhutemperatuurid kuude kaupa kahel eelnenud talvel:
11.2014 +1,6; 12.2014 -1,2; 01.2015 +0,3; 02.2015 -0,5; 03.2015 +2,9.
11.2015 +3,8; 12.2015 +2,5; 01.2016 -9,6; 02.2016 +0,4; 03.2016 -0,6.

Mis neist temperatuuridest nii väga on, maasoojuspump ikkagi imeb elektrit vilinal, tegu on ju ikkagi sisuliselt elektriküttega.

Külaline kirjutas:imeb elektrit vilinal, tegu on ju ikkagi sisuliselt elektriküttega

Selge see, et on elektriküte, keegi selle vastu ei vaidle. Sa üritad millegipärast sisse murda lahtisest uksest. Ainult, et ta imeb elektrit (ka kõige halvemal juhul, kui kõik on valesti ehitatud ja arvutatud) siiski vähem, kui ilma soojuspumbata.

hajameelne kirjutas:Veebruari alguses oli sissetuleva soojuskandja minimaalne temperatuur +1,3C, hilisemaid enam üles ei märkinud. Hetkel tsükli lõpus sisse +5,2C ja välja +2,4C. ....

ilusad numbrid praeguse hetke kohta.
Kui suur maja, kui pikk kontuur, mis pinnas, kas päike paistab peale?

Külaline kirjutas:Maast tuleb -7, vahepeal oli ka -9, krdi s..t mõttetu süsteem ikka see maasoojuspump.

Loll saab kirikus ka peksa.

Kahjuks tõesti maasoojuspumba ostjad võivad väga kergelt peksa saada.

Tere. Info minu soojuspumbaga tegemiste kohta on teemas: viewtopic.php?f=9&t=47089 . Maja on pooleteisekordne, viilkatusega. Nii 190m2 suur ja köetav kogu ulatuses radiaatoritega. Radiaatorid said küll dimensioneeritud mingile madalamale temperatuurile. Võis olla 10C madalamale tavapärasest (ehk 70C -> 60C). Ei mäleta täpselt, kuna see toimus 2006 aastal, igatahes oli mingi seos tollal päikesest sooja vee tegemise sooviga, mis ka selleks ainult jäi.

Kaevasin välja statistikat, osaliselt tuletatuna, ei võtnud näitusid alati kuu lõpus:
Kulud jaanuar 2015: sp elekter 915kWh; sp 283 töötundi; sooja tarbevett 2,4m3
kulud jaanuar 2016: sp elekter 1377kWh; sp 377 töötundi; sooja tarbevett 2,5m3
Kokku soojuspumbal töötunde 1610tk, tarbitud elektrienergiat 4866kWh, toodetud sooja tarbevett 29m3 ajavahemikus 01.2015-01.2016.

Ja muidugi tuleb tunnistada, et tõesti on elektriarvestil vile taga seoses soojuspumba tarbimisega. Ennemuiste vilistas nina puid tarides Seega praegune rohkem muusika moodi minule. Nüüd on toad stabiilselt soojad ja naine samuti rahulikum, mis ju ülioluline rahaliselt mittemõõdetav suurus . Amortisatsiooni mitte arvestades ei tule puidu varumise, hoiustamise ja kütmise kulud jooksvalt suuremad, kui nüüdne elektrikulu.

Veel lisaks, et soojuspumbal on elektritennid välja lülitatud ja pump ei jäänud jänni ka -20C ja madalamate temperatuuride korral. Pump toodab kogu vee eraldi paaki, millest soojusvaheti kaudu võetakse tarbevesi (vana puukatlaga kokkuviimise tarbeks), seega teeb läbi aasta ~50C kuni 60C temperatuuriga vett.

Amortsisatsiooni peab ikka arvestama kui tahta tasuvust õigesti hinnata. Arvestame aasta kohta 600 eur elekter ning võttes maasoojuspumba süsteemi mkasumuseks 10 000 eur ning kasutusajaks 10 aastat, saaks 1000 eur amortsisatsiooni. Küttesüsteem, mis 10 aasta jooksul ära ei tasu, selle tasuvusest pole praktikas mõtet üldse rääkida, seepärast võtsin 10 a. Kindlasti 10 aasta jooksul lisanduvad hoolduse/remondikulud. Halvemal juhul on vaja uus pump osta, heal juhul lisandub võibolla 1000 eur selle 10 aasta jooksul, see annaks aastas 100 eur. Ja niimoodi tuleb kuludeks aastas 1700 eur. Kui muud subjektiivsed eelised välja jätta, siis ega tasuvuselt ikka halupuiduga kütmisega ei tasu võrrelda küll?

Proovi hinnata mugavuse tasuvust 10a jooksul.
Või kuidas hakkavad ära tasuma vajalik kogus ahje või katel koos kütte hoidmise asukohaga ja korstna(te)ga, üsna mitu vajaminevat õhksoojuspumpa?
Kas ja kuidas üldse elada äratasuvalt?
Paljudes olukordades on tasuvus isegi mitte teisel kohal.
Hooldusest. Ahju, katel ja korstent vaja puhastada regulaarselt, nähtavasti uuendada mingi aja tagant.
Oma 13 aastat vana Mitsu õhksoojuspumbal said see suvi vahetatud puldis origaal Mitsubishi AAA patareid, mis on täiesti hämmastav. Muidu ainult filtrite puhastus.
Maasoojuspumbal soovitati iga 10 a. tagant maakontuur läbi pesta. Nähtavasti ikka eeldatakse pikemat pidamist.
Rikked ei lähe arvesse.
Ja veel, et maasoojuspumba eeldatav 10a eluiga tuleneb minu teada 3000 töötundi/aastas kasutuskoormusest. Kuna ise eeldan elada veel üle 10-e aasta, siis sai msp suuruse valikul sellega arvestatud, et töötunde vähem oleks.
Gaasi olemasolu korral oleksin just alginvesteeringu tõttu valinud gaasi.

2016. a. S-klassi mersuga on palju mugavam sõita kui tõenäoliselt su praeguse autoga, miks sa küll sellise vale valiku tegid? Kindlasti naine oleks veelgi rahulikum, mis oleks ju väga oluline rahaliselt mittemõõdetav suurus.
See on ikka küll väga "hea" hoolduse soovitus kui maaküttesüsteemil soovitatakse ainukeseks hoolduseks teha 10 a tagant maakontuuri läbipesu. See on ka mõistetav, et tahetakse oma süsteemi näidata olema võimalikult hooldusvaba ja väikeste kuludega. Umbes nagu teatud autode puhul soovitatud ülipikad õlivahetuse intervallid, mis tegelikult on BS.

mis sis peaks tegema oma maasoojuspumbaga? Pesema läbi igal aastal? Mis tegevust veel soovitate?

Võrdleva tasuvusarvutuse aluseks tuleks võtta eri süsteemide eluea kogukulud. MPS elueaks pakuvad kanadalased 20-25 aastat (http://www.nrcan.gc.ca/energy/publicati ... -pump/6833), meie omad arvavad 25-30 ja torudel maas 100+a (https://www.google.ee/webhp?&ion=1&espv ... a%20eluiga). Copeland Scroll kompressorite MTFB andmeid ei ole leidnud, aga arvestades 25 aasta ja nt 3500 töötunniga peaks õige vastus olema min 87500 töötundi.

val kirjutas:Võrdleva tasuvusarvutuse aluseks tuleks võtta eri süsteemide eluea kogukulud. MPS elueaks pakuvad kanadalased 20-25 aastat (http://www.nrcan.gc.ca/energy/publicati ... -pump/6833), meie omad arvavad 25-30 ja torudel maas 100+a (https://www.google.ee/webhp?&ion=1&espv ... a%20eluiga). Copeland Scroll kompressorite MTFB andmeid ei ole leidnud, aga arvestades 25 aasta ja nt 3500 töötunniga peaks õige vastus olema min 87500 töötundi.

Keegi reaalselt võiks jagada kogemusi, kellel pump alates 1991 aastast meil siin töötanud on?
Ok, võib ka 20 aastat vana olla?
Muidu see rohkem laboris katsetuse jutt

Meil oli maasoojuspump 14 aastat. Enam ei ole. Esimese 6-7 aasta jooksul ei olnud mingeid probleeme, siis hakkasid tasapisi tekkima. Kõigepealt oli probleem maakontuuri lekkega, selle kõrvaldamine läks päris kalliks maksma. Siis vist 9-ndal aastal vahetati pumbal endal mingi tähtis (ja kallis) osa ära, ei mäletagi mis see täpselt oli, kas kompressor või midagi sellega seoses. 5 aastat töötas ilusti ja siis küpses kompressor ära ning oli tuvastatud soojusvaheti leke, soojusvaheti vahetuseks pakuti ka päris kirvest hinda, rääkimata kompressorist, põhimõtteliselt osta juba selle raha eest uus pump. Kõigele lisaks ikkagi pumba elektrikulu oli ka päris suur. Uurisin naabrilt, kes täpselt samasugust maja pelletiga küttis (majad valmisid ka ühel ajal) ja selgus karm tõsiasi, et kokkuvõttes tal tuli soe ikka tunduvalt odavamalt majja, kui ma arvestan seda et nüüd peale 14 aastat oleks tulnud põhimõtteliselt uus pump osta. Läksin siis ka pelleti peale üle. Kuna ikkagi raha on vaja lugeda, siis tundus mõistlikum valik.

Meelis64 kirjutas:Meil oli maasoojuspump 14 aastat. Enam ei ole. Esimese 6-7 aasta jooksul ei olnud mingeid probleeme, siis hakkasid tasapisi tekkima. Kõigepealt oli probleem maakontuuri lekkega, selle kõrvaldamine läks päris kalliks maksma.

Miks see kallis oli, kas ei suudetud lekkekohta määrata?

Huvitav mis põhjusel hakkab 1m sügavusel olev liideteta plasttoru 6-7 a peale paigaldust äkki lekkima. Sai mõne hilisema kaevetöö käigus pihta?