Päikesepaneelide hinnapakkumised

[ping]

JAH, nupuvajutamise teeb ära automaatika. Ühendab su fiidri võrgust lahti ja ongi nii. Asi on selles, et mitmed eesti taastuvenergia tootjad ongi juba saanud tunda nupule vajutamist.

Mitte et "keegi ühendab fiidri lahti" vaid "inverter ise lõpetab tootmise kui tunneb võrguhäireid".
Võrku võib lülitada ainult "seadete vastavuse tunnistusega" invertereid.
Erinevate võrguomaduste pärast on inverteritel vaja teha esmasel sisselülitamisel võrgu ja riigi elektristandardi seaded, mida kasutaja hiljem "lihtsalt muuta" ei saa.

(Eestis, Poolas ja Saksas on erinevad seaded. Eesti seadetele väga lähedased on Portugali seaded. Kuna nõuded seadetele kehtestab kohalik võrguettevõte, siis EE on kehtestanud erinevad (karmimad) nõuded kui teistes EU riikides tavaliselt. )

Jama tekkib ka siis kui meie võrk Venest lahti ühendatakse, sest siis peaks KÕIK võrgus töötavad inverterid ümber seadistama EU seadetele, või kehtestatavatele uutele normidele.

[võhik]

Kommentaari mõte oli just selles küsimus, et kui saab sinna tootmise liitumise loa, siis kas selliste maatükkide ostu huvilisi hetkel oleks? Kas on kedagi, kes tahaks siva veel miskist tootmist püsti panna aga oma maa peal ei saa ja oleks huvitatud teise maatüki ostust?

[Kalvis]

JAH, nupuvajutamise teeb ära automaatika. Ühendab su fiidri võrgust lahti ja ongi nii. Asi on selles, et mitmed eesti taastuvenergia tootjad ongi juba saanud tunda nupule vajutamist.

Mitte et "keegi ühendab fiidri lahti" vaid "inverter ise lõpetab tootmise kui tunneb võrguhäireid".
Võrku võib lülitada ainult "seadete vastavuse tunnistusega" invertereid.
Erinevate võrguomaduste pärast on inverteritel vaja teha esmasel sisselülitamisel võrgu ja riigi elektristandardi seaded, mida kasutaja hiljem "lihtsalt muuta" ei saa.

(Eestis, Poolas ja Saksas on erinevad seaded. Eesti seadetele väga lähedased on Portugali seaded. Kuna nõuded seadetele kehtestab kohalik võrguettevõte, siis EE on kehtestanud erinevad (karmimad) nõuded kui teistes EU riikides tavaliselt. )

Jama tekkib ka siis kui meie võrk Venest lahti ühendatakse, sest siis peaks KÕIK võrgus töötavad inverterid ümber seadistama EU seadetele, või kehtestatavatele uutele normidele.

Valejutt. Levi paigaldab tootjast sõltumata oma fiidrile mis ühendab tuuleparki piirangu relee. Seda just seepärast, et tootja pole huvitatud oma tootmise piiramiseks. Tuulepark (või päikesepark) võib endale samuti paigaldada ja kui on valusalt vastu näppe saanud, siis ka paigaldavad. Nii juhtuski ühe kuulsusega, keda me teame kõik.
Kõik su muu jutt on asjasse mitte puutuv. Eriti see standardi mula. Täielik segaseks peksmine on vene võrgust lahti ühendamise teema, vabandan ette aga see oli vist kahtlaste seente söömise tagajärg.

[ping]

Valejutt. Levi paigaldab tootjast sõltumata oma fiidrile mis ühendab tuuleparki piirangu relee. Seda just seepärast, et tootja pole huvitatud oma tootmise piiramiseks. Tuulepark (või päikesepark) võib endale samuti paigaldada ja kui on valusalt vastu näppe saanud, siis ka paigaldavad. Nii juhtuski ühe kuulsusega, keda me teame kõik.
Kõik su muu jutt on asjasse mitte puutuv. Eriti see standardi mula. Täielik segaseks peksmine on vene võrgust lahti ühendamise teema, vabandan ette aga see oli vist kahtlaste seente söömise tagajärg.

Kena pidupäeva sullegi ja saa siis kenasti terveks.

50kW (kodune) mikroseade nüüd mõni "park"?
(Kui kaineks saad võid näiteks uurida erinevate võrkude sageduste piirväärtusi, tingituna elektritootmise eripärast. Kivisöe- või tuumajaamad.)

Siin on näiteks SMA seadistuste muutmise uus juhend (kus saab seadistust muuta käsitsi, aga enamusel programmiga eelseadistatud inverteritel kasutaja maa seadistust pärast esimest käivitust ise muuta ei saa ja seepärast pole nende muutmise juhendid ka netist lihtsalt leitavad, kuna neid saavad teha vaid volitatud koolitatud esindajad).:
https://manuals.sma.de/STPTL-30/en-US/391163531.html

[jaguar3]

Minu inverteril ma saan "maad" muuta nii palju kui tahan ja "Eesti" puudub seal hoopiski. Portugal on mul seal pandud, nii soovitas tootja kui asja ostsin. Kõik toimib.

[Lauri234]

Ei tea kas nüüd hakkavad paneelide hinnad tõusma? Evas 98€/280W paneel pakkumisest võib nüüd ainult unistada. EV-poweris alusetäied ka otsas ja tulevased kõik juba ära broneeritud.

Hakkasin mõtlema, et milleks üldse offgrid puhul laadimiskontroller paneelidele vajalik? Miks mitte paneel otse akuga ühendada ja panna vahele pingelüliti, et kui aku täis siis lülitab lihtsalt paneeli tagant ära? Eriti veel liitiumakusüsteemi puhul kus akule ongi parem kui see täis ei saakski. Kuna paneelid on nii nii odavad, siis ka MPPT väike võit on mõttetu. MPPT laadijal veel soojuskadu ka.

[Kalvis]

Tean vastust.
Laadimiskontrolleri kasulikkus tuleneb kasutegurist - nimelt muutub paneeli tootlikus päikese käes, saamaks maksimaalset kasutegurit, tuleb takistusega mängida. Kontrolleril see kallis teha pole - tavaline onlines pinge ja voolu mõõtmine - algoritm on suht lihtne.
Töötab ka ilma. Sedasi võid võita 10% toodangust juurde.

[võhik]

Ei tea kas nüüd hakkavad paneelide hinnad tõusma? Evas 98€/280W paneel pakkumisest võib nüüd ainult unistada. EV-poweris alusetäied ka otsas ja tulevased kõik juba ära broneeritud.
...

võib ka teistpidi mõelda.... majanduskriis, raha otsas, kõik võitlevad viirusega, aga kuhu panna need 130 GWp paneele, mis tehastest tänavu välja sõidavad...
OK.. võib olla ainult 100 GWp.
naftat ju ka keegi ei taha... URALS on 24.10, Mexican Basket 16.65......

[trebla]

Mis ühik on GWp?

paneeli võimsus standardsetel testtingimustel... kiirgus 1kW/m2, temperatuur (vist) 30 C

[trebla]

GW- gigavatt=10^9 W

läks nihu jah
ongi
GW = 10 ^ 9 W

130 GWp - umbes nii palju täna aastas paneele toodetakse...

iga paigaldatud päikesepaneelivatt andvat globaalselt aastas keskmiselt 1,1 kWh elektrienergiat,
iga paigaldatud tuulikuvatt andvat keskmiselt 2,2 kWh .

[jaguar3]

Mis küll elektri hindadega juhtund on, sinnagi koroona mõju avaldunud.
600kWh müüsin võrkku eelmine kuu, sain selle eest vaid 16€

[Küülaline]

Hinnad on tarbijale väga ilusad, eriti nädalavahetustel ja öösel. Huvitav kui paljud maksavad ikka 4-5 aastat tagasi sõlmitud lepingutega nn pakettide hinnaga 5-6 s/kWh?

[Kalvis]

... seejuures oli tuuliku kW 4x korda odavam ehitada kui päiksepaneeli. Võin saladuskatte all öelda, et tuuliku ärimehed on öelnud, et isegi kui neile makstaks vaid börsihinna järgi, tuleksid nad plussi ja suudaksid väikest kasumit teenida. Aga kuna neil makstakse kuldse elektri tariifiga siis võidab see, kellel surres kõige rohkem tuulikuid. Ja seega konkurendi mutta tampimiseks sobib igasugune meede, olgu selleks TJJA või Kaitseministeerium. Isegi KAPO-t kasutatakse.

[trebla]

... seejuures oli tuuliku kW 4x korda odavam ehitada kui päiksepaneeli.

Kas siin nüüd ühikuga viltu pole läinud ?

või siis oli see väga-väga-väga ammu.. ?

Ehkki taastuvenergiatoetused meil tundusid suured, siis Euroopa mastaabis olid need pigem tagasihoidlikud.
Ja fikseeritud tuuleenergiatoetused peaks meil peagi läbi hakkma saama?
Viimastel aastatel pole tänu sellele kemplemisele juba pikka aega suurt midagi ehitatud...

Päikesepaneelide arenduse maksis/maksab kinni saksa maksumaksja, kes maksis/maksab kuni 50 eurosenti kWh kohta peale...

[Kalvis]

Viimasel aastatel on ärapanemine ja kaigas kodaras nii intensiivne, et ehitada ei saagi sest ollakse kohtus. Mõnele on kutsutud lausa politsei et ehitada ei saaks. Riik on edukalt suurema osa projekte põhja lasknud, kohtu veskid jahvatavad aeglaselt.
Investoritelt on raha rohkem kui kunagi varem.
Oli siililegi selge, et kui nii edasi läheb siis varsti tuleb "toetada" rohkem kui terve eesti tarbida jäksab. Seega tehti uutele tulijatele niimoodi - et summa on konstantne laual - ise vaadake kuidas jagate. Toetussummad ei kao kuhugi aga ratsa rikkaks kaob ära. Täna oligi esimene nutuartikkel, et EE kahmab enamuse endale, leiti, riik soosivat sellega justkui riigifirmat.
Eestis on päikesepaneelidele oma toetus senini püsti, tõsi eraisikud peksti moosipoti juurest minema.

[xxx111]

Minul pole ka PV vastu midagi...
Aga loodaks, et jõuame veel lähiajal sinna kus "käsi minu tasku ei topita"

[Kalvis]

Lisan veel, et need ei ole ainsad juhtumid, mis kohtuveskis. Negrundli madaliku projekt on kohtus, samuti 3 muu firma omad. Kõik tahavad ehitada aga enne kui Riigikohus pole JAH/EI öelnud, ei saa edasi minna.

[Prill]

... seejuures oli tuuliku kW 4x korda odavam ehitada kui päiksepaneeli.

Tuulikute ehitusmaksumust ei tea, aga kas ehitusmaksumus tuulikud vs päikesepaneelid on üksühele võrreldavad. Tehnoloogiad on erinevad, kus päikespaneelid on suhteliselt passiivsed ja hooldusvabad, tuulikud aktiivsed, mis liigub see kulub ja tahab tihemini hooldust. Kui 20 aasta ekspluatatsiooni perspektiivis vaadata võib tuuliku algselt soodsam ehitusmaksumus taanduda kulukamale remondile ja hooldusele.
Meediast läbi käinud, eriti varasemate tuulikumudelitega, kus mastiotsas laagrite või mistahes jupi remont on ülikallis, vaja kraanasid, eraldi tehnologiad remondiks, ei ole võrreldav põllupeal päikesepaneeli kontrolli-remondiga. Paljud tuulikud vist seepärast maha kantaksegi, kus remont osutub liiga kulukaks.
Umbes nagu automootoril, kus väntvõlli tihend ei maksa pea midagi aga sinna tihendini ligipääs maksab.

Väiketootja vaatest on vist päikesepaneelid palju riskivabamad, liikuvaid sõlmi ei ole, puuduvad müra, tehnikat lõhkuvad vibratsioonid, visuaalne reostus lokaalsem.
Kunagi lugesin huviga tuulikuentusiastide aretisi, unistusega ehk kunagi ajaks oma tiivikuposti ka püsti aga neis blogides kippus olema läbiv muster, kus tuulik on suurema osa ajast katki, reeglina torm lõhkus või kärsatas midagi ära. Kas täna üldse keegi teab töökindlat väiketuulikut, isegi need odavamad tööstuslikult toodetud väiketuulikud ei pidavat ära tasuma, sest tootlus väike ja tehnika ei pidavat kestma.
Selles vaates on päikesepaneelid väiketegijale palju riskivabam äri, vaatamata ka esialgselt kõrgemale soetusmaksumusele.

[Kalvis]

Essaks muidugi teadmine, et eraisiku pisike tuulikukökats miskit erilist hinnavõitu ei anna ja tema masti kõrgus on liiga madal, et toodangut tuleks. Siin on just päikeseparkide eraisikutel eelis. Paraku enam nemad moosipotist mett ei saa.

Kõik need toredad hinnad käivad nende suurte tuuleparkide kohta.
Tuulikute mudeleid on nii öelda seinast seina - täiesti hooldevabu ja ka selliseid kus tuleb räige papp hooldusele kulutada. Iga aasta tuleb x rahasumma eest papp välja köhida. Hooldevabad mudelid on suuresti haruldus - põhjuseks tööstuse enda soov "kergelt" katki minevaid mudeleid toota - eesmärk ongi ostjalt pappi võimalikult palju välja meelitada. Ostjal pole valikut - kas maksad varusosa eest või jääbki tuulik seisma.
Tuuleparkide miinus on samuti vajadus tuulise maalapi järele. Kesk eestis on üsna mõttetu loota nullkasumisse sattumist - tuult lihtsalt pole.

[ping]

Teatud halbade asjaolude kokkusattumisel võivad vigased mikroinverterid (tavaliselt kasutatakse ühes paigaldises sama partii seadmeid) moodustada suure, kindlas suunas häirivaid raadiosignaale segavaid häiresignaale saatva antennikompleksi, mis segavad lennuliiklust ja militaarsüsteeme.
Osa paigaldisi on ekspertiisiks demonteeritud.
Tasub kaalumist, et milliseid seadmeid omale paigaldada. (Ilma erilise vajaduseta pole mõtet mikroinvertereid suures kompleksis kasutada.)
Huvitavaid näiteid Rootsimaalt:
https://www.elinstallatoren.se/innehall ... a-de-stor/
https://www.elinstallatoren.se/innehall ... 6GPIbdAtvQ
https://www.elinstallatoren.se/innehall ... torningar/
https://www.elinstallatoren.se/innehall ... 3-km-tack/

Ka elektriautod reostavad keskkonda erilisel moel:
https://www.elinstallatoren.se/innehall ... a-elnatet/

[Prill]

Tuuleparkide miinus on samuti vajadus tuulise maalapi järele. Kesk eestis on üsna mõttetu loota nullkasumisse sattumist - tuult lihtsalt pole.

Riik on avastanud uued tuule leiukohad - otse kesk eestit.
https://majandus24.postimees.ee/6969719 ... 1574755510

[Kalvis]

Tuulekaart ei kinnita seda. Kõige tuulisemad on Lääne-Eesti koos saartega siis on põhjarannik. Mujal jääb tootlus madalaks, raske on kasumisse jõuda. Sõnajald kurtsid ka, et isegi Saaremaal oli tuult liiga vähe, seepärast pidi kõrgendama tuulikud 120 m peale (seejuures on nende asupaik üks kõige tuulisemaid paiku eestis üldse). Ja siit on ka arusaadav miks kakeldakse riigiga kõigest 2-4 lisameetri pärast.

[Lauri234]

Mis nende mikroinverterite mõte on? Nood ju sama kallid kui paneelid ise. Pikendab süsteemi tasuvusaega ~2x

[ping]

Mis nende mikroinverterite mõte on? Nood ju sama kallid kui paneelid ise. Pikendab süsteemi tasuvusaega ~2x

Mikroinverter on majanduslikult mõtekas kuni 3kW süsteemis ja kui näiteks puud varjutavad paneele, siis iga paneel (või paneelipaar) suudab iseseisvalt võrku energiat toota ja suurt inverterit pole vaja.
Samas on ka paigalduskulu odavam (liitumiskulu EE´l 500eur) kuna vastavalt EU direktiivile pole vaja liitumislepingut kuni 0,8kW tootmisseadmele kui tahta näiteks kolme rõdule paigaldatud paneeliga konditsioneeri elektrikulu ökonoomitada.

[trebla]

Samas on ka paigalduskulu odavam (liitumiskulu EE´l 500eur) kuna vastavalt EU direktiivile pole vaja liitumislepingut kuni 0,8kW tootmisseadmele kui tahta näiteks kolme rõdule paigaldatud paneeliga konditsioneeri elektrikulu ökonoomitada.

se on midagi uut...

paluks viidet...?


millal Eesti selle direktiivi üle võtab?

PS
Leidsin sellise, kah huvitav lugemine aga seda 0,8 kW ei mainita..
https://www.google.com/url?sa=t&source= ... n4aT_iFI7Y

esimesel pilgul jäi silma , et uueks võrdlusbaasiks võetakse 2020 taastuvenergia osakaal, kuid tänu koroonale on elektritootmine madal aga eksisteeriv tuul ja päike kui tasuta, panevad ju täie rauaga, ehk viivad osakaalh rämedalt üles tänavu...
Mõni riik saab oma 2020 eesmärgi kogemata täidetud, samas paneb see järgmiseks perioodiksseda rämedama eesmärgi...

seoses uute paneelide tulekuga pole kuni 800 W mitte enam 3x260 vaid pigem 2x390...
samas ka üle 500 vatised paneelid on tulekul..