Ehitusfoorum

plb kirjutas:Üks neist manomeeritest valetab.

Ütlesid ennist, et katla rõhk peab olema 2,5 bari. Selgita palun võhikule, mida see muudab, kui 2,5 bari asemel on rõhk 0,6 bari. Millele see viitab? Lekkivale katlale?

PS! Selle foorumi reklaamidest on juba tõsine siiber! Keegi teenib selle pealt kena kopika või miks neid nii palju siin foorumis on?

Valge kirjutas:

plb kirjutas:Üks neist manomeeritest valetab.

Ütlesid ennist, et katla rõhk peab olema 2,5 bari. Selgita palun võhikule, mida see muudab, kui 2,5 bari asemel on rõhk 0,6 bari. Millele see viitab? Lekkivale katlale?

PS! Selle foorumi reklaamidest on juba tõsine siiber! Keegi teenib selle pealt kena kopika või miks neid nii palju siin foorumis on?

Ma pole 2,5 barist kirjutanud.
Kui üks manomeeter näitab 0,6 ja teine 1, siis peab üks neist valetama. Mõlemad ju samas süsteemis. Loodetavasti ei ole boileri ja akupaagi vahelised kraanid kinni?
Mis Su süsteemi paisupaagi eelrõhk on? Süsteemi töörõhk (külmalt) võiks sellest veidi kõrgem olla.

Valge kirjutas:
PS! Selle foorumi reklaamidest on juba tõsine siiber! Keegi teenib selle pealt kena kopika või miks neid nii palju siin foorumis on?

Tasuta foorumit peab ju millestki ülal pidama. Aga jah - jäägu need külgribad, kuid tekstile peale kargavad kastid on liig mis liig. Läks Adblock peale sellele foorumile.
Ma ise püüan taolistes keskkondade reklaame mitte blokeerida, aga siin pole midagi teha, kui pealekargav reklaam takistab lugemist.

plb, ei ole asi nii lihtne. Süsteemis on ka pump, teatavasti pumba imipoolel ja survepoolel on erinevad rõhud. Lisaks veel manomeetrite asukohtade kõrguste vahe võib vabalt 0,2 bar näitu muuta. Loomulikult ei ole võimatu, et kas 1 manomeeter valetab või ka mõlemad valetavad, aga seda järeldust ei saa senise info põhjal teha.
Kui kaitseklapp on 2,5 bar, siis see tähendab seda, et maksimaalne lubatud rõhk on 2,5 bar, mitte et peakski olema 2,5. 2-kordse maja jaoks iseenesest 0,6 bar peaks piisama, selles mõttes et probleeme pole, aga rõhk võiks olla väikese varuga et kui kusagilt õhku välja lasta vms, siis rõhk kohe ära ei langeks. Mõned soovitavad hoida vähemalt 1,5 bar rõhku isegi kui maja kõrgust arvestades piisaks 0,5. Põhjenduseks on mainitud, et kuna suurema rõhu juures õhk on rohkem kokku surutud, siis õhu mõju on väiksem. Ma ise pole kindel, kas seda just tingimata järgida on vaja, paljudel töötavad süsteemid 1 bar ja alla selle ning ei kurdeta midagi.

kevad12 kirjutas:Sai pandud soojusvaheti ja lisapump
http://www.akromex.com/eshop/et/soojusv ... aheti.html
ja temp ca 110- 150 C

Oskab keegi selle suitsugaasi-soojusvaheti süsteemi lisamist kirjeldada. Toote pilt jätab segase mulje, nagu oleks soojusvahetil ainult üks ava. Kas ilma lisapumbata ei saa kuidagi ühendada?

See on nagu ribidega kahekordse seinaga toru, toru seest ühest otsast suits sisse, teisest välja. Väljaspool peaks olema 2 ühendust veetorudele, vesi sisse ja köetud vesi välja. Kuidagi peaks saama neid ribide vahesid ka puhastada. Ilmselt peab kusagile mujale suitsutoru külge mingi luugi panema/tegema, aga ega ei kujuta ka ette head varianti sellise soojusvaheti puhastamiseks kui katlast korstnasse läheb ilma põlvedeta toru. Kui on põlv ja põlve kohal on luuk ja sealt luugust saab harja vms otse sinna ribide juurde lükata, siis oleks hea puhastada, muud variandid tunduvad veits porno.

Adlolf kirjutas:

Valge kirjutas:

Adlolf kirjutas:Kas neid torusid keldris peale katlaruumi?

Mitte eriti. Need, mis paremale jooksevad, lähevad paari meetri jagu ühe ruumi lae alt (torud soojustamata) ja paari meetri jagu teise lae alt (torud vene päraselt soojustatud). Vasakule minevad torud lähevad katlaruumist kohe esimesel korrusele.

Nende torude pindala( cm2)/3000= n radiaatoriribi

Kui torude pikkus on 10x2=20m ja läbimõõt 100mm siis 3,14x10(cm)x2000(cm)/3000(cm2)=20,9 radiaatoriribi.
32mm toru = 6,7 radiaatoriribi.

No mis tarkus see veel on? Ristküliku pindala jms leidmine ilmselt ei ole põhikooliõpilaselegi probleemiks, aga kust lambist tuleb 20 meetrit 10 cm läbimõõduga toru kui on öeldud, et 2 paari torusid paar meetrit ehk kokku u. 8 m. Ja 10 cm läbimõõt eramajas?

ok, lõpus on ka arvestatud 32 mm toruga, kuid kui pikkus reaalsem võtta, siis jääb ehk 2-3 ribi. Kui veel arvestada seda kui suur osa sellest soojusest kasulik on ehk läbi lae tubade põrandaid kütab, siis võibolla jääb 1 ribi alles? Kuigi see soojuskadude ribide arvuks teisendamine on üks üsnagi imelik ja mõttetuna tunduv tegevus.

Jäin korra mõtlema. Kui on kaks 150 ruudust maja, mõlemal on sama pealevoolutemp (näiteks +55). Mõlemal elutoas +21, õues -10. Kas on võimalik, et ühel kulub teisest 2x rohkem pelletit?

Loomulikult on, sest pealevoolu, toa- ja välistemperatuuri ning ruumide pindala põhjal ei ole mitte kuidagi võimalik arvata kui palju hoones kütet kulub ehk millise võimsusega süsteem kütab.

Külaline kirjutas:Loomulikult on, sest pealevoolu, toa- ja välistemperatuuri ning ruumide pindala põhjal ei ole mitte kuidagi võimalik arvata kui palju hoones kütet kulub ehk millise võimsusega süsteem kütab.

Kas loogiliselt võttes ei peaks see nii olema, et külmem maja nõuab ka kõrgemat pealevoolutemperatuuri?

Ei, sest nö. külmemas majas peaks olema suuremad (võimsamad) radiaatorid (või on neid rohkem) ja võibolla pealevoolu temperatuur võib praktikas hoopis madalamgi olla. Süsteem on võimalik ehitada täpselt sellise temperatuuri jaoks nagu omal soov on. Kui panna imeväike radiaator, siis võib ka 100 C väheks jääda. Kui panna pool tuba täis, siis võib ka kõva külmaga jätkuda 25 C pealevoolust.

Kuna sellel alal sul teoreetilised algteadmised puuduvad ja küsimused põhinevad nö. tavainimese loogikal, siis loogilise jätkuna võib järgmine küsimus olla näiteks: kui panna praeguste radiaatorite asemel suuremad, siis saab alandada pealevoolu temperatuuri, kas siis kuluks pelletit vähem? Ütlen ennetavalt ära: ei.

Külaline kirjutas:Kuna sellel alal sul teoreetilised algteadmised puuduvad ja küsimused põhinevad nö. tavainimese loogikal, siis loogilise jätkuna võib järgmine küsimus olla näiteks: kui panna praeguste radiaatorite asemel suuremad, siis saab alandada pealevoolu temperatuuri, kas siis kuluks pelletit vähem? Ütlen ennetavalt ära: ei.

Ma võin sulle ühe saladuse avaldada - mitte keegi ei pane pahaks, kui neid nn algteadmisi siin foorumis jagad.

Ja see on iseenesest loogiline, et pelletit kulub soojusenergia tootmiseks ja mida rohkem on radika pinda, seda rohkem soojusenergiat ringi peale maha jääb.

Külaline kirjutas:Ei, sest nö. külmemas majas peaks olema suuremad (võimsamad) radiaatorid (või on neid rohkem) ja võibolla pealevoolu temperatuur võib praktikas hoopis madalamgi olla. Süsteem on võimalik ehitada täpselt sellise temperatuuri jaoks nagu omal soov on. Kui panna imeväike radiaator, siis võib ka 100 C väheks jääda. Kui panna pool tuba täis, siis võib ka kõva külmaga jätkuda 25 C pealevoolust.

Kui aga radika pinna argument välja jätta, millised on veel võimalikud põhjused, et ühel kulub pelletit 2x rohkem kui teisel? Jätame maja soojustuse, ventilatsiooni ja vanad aknad, uksed ka välja.

Ei jõua siin käia tervet tähestikku selgeks õpetamas kui praegu oleme alles B juures.
Ei ole ka nii, et mida suurem radiaatori küttepind, seda rohkem energiat sinna ruumi nö. maha jääb. Palju maha jääb, see oleneb ka tagasivoolu temperatuurist ja vee läbivoolu kiirusest:
q=cm(t2-t1)
c- vedeliku erisoojus (just nimelt vedeliku, sest küttesüsteemis võib olla ka muid vedelikke peale vee)
m- vee mass
t2- tagasivoolu temperatuur
t1- pealevoolu temperatuur

Kui kõikvõimalikud soojuskaod on kahel majal samad, siis ei saa ka olla olulist erinevust pelletikulus juhul kui ei ole olulist erinevust (kahekordset) katelde kasutegurites. Järelikult ikka soojuskaod on sul suuremad. Millest maja soojuskaod koosnevad? Pakutakse küll veidi erinevaid variante, aga näiteks üks, eks suurusjärgus vast õiged numbrid:

Õigemini siis korrektselt öeldes "m" on ka küttesüsteemi vedeliku mass, antud juhul küll vee mass. Ja see ei tähenda kogu küttesüsteemi vee massi, vaid kui arvutada radiaatori poolt mingi X aja jooksul välja antavat soojushulka (q), siis just on mõeldud seda vedeliku massi, mis selle X aja jooksul sealt läbi voolab.

Külaline kirjutas:Ei jõua siin käia tervet tähestikku selgeks õpetamas kui praegu oleme alles B juures.
Ei ole ka nii, et mida suurem radiaatori küttepind, seda rohkem energiat sinna ruumi nö. maha jääb. Palju maha jääb, see oleneb ka tagasivoolu temperatuurist ja vee läbivoolu kiirusest:
q=cm(t2-t1)
c- vedeliku erisoojus (just nimelt vedeliku, sest küttesüsteemis võib olla ka muid vedelikke peale vee)
m- vee mass
t2- tagasivoolu temperatuur
t1- pealevoolu temperatuur

Kui kõikvõimalikud soojuskaod on kahel majal samad, siis ei saa ka olla olulist erinevust pelletikulus juhul kui ei ole olulist erinevust (kahekordset) katelde kasutegurites. Järelikult ikka soojuskaod on sul suuremad. Millest maja soojuskaod koosnevad? Pakutakse küll veidi erinevaid variante, aga näiteks üks, eks suurusjärgus vast õiged numbrid:
http://www.ehitusinfo.ee/content/images ... 4059e1.gif

Soojuskadude skeeme olen varem uurinud, kuid siit tekib järgmine küsimus - kas pealevoolu ja tagasivoolu temperatuuri vahe järgi ei saa teha järeldusi maja soojuspidavuse kohta? Võtame aluseks selle, et ringluspump on režiimis nr 1 (kolm astet) ja radika pinda on toa kohta optimaalselt.

Näiteks praegu on mul tulenevalt automaatika seadistusest režiim "auto 18" (õhtul lülitab 22 peale), peale jookseb 31, maha 27, õues +5.

Vaatasin praegu, kas minu süsteemil pole ringluspump mitte mahajooksul peal.. peab see ikka seal olema, mitte pealejooksul peal?

Mõõta kaude saab, kui tead voolukiirust (veemõõtja) kuid milleks selline perverssne ebatäpne mõõtmine. Palju lihtsam on maja soojapidavusarvutus teha, see on küll teoreetiline kuid andmed on võrreldavad. Samas näitabki otse ära, kui häid soojustusmaterjale kasutatud on või kas maja geomeetria koos soojustusega on hea või halb. Boonuseks saab ka teada kuhu raha just soojustuse parandamisesse tasub esimesena suunata.

Kui kasutada uuemate (Grundfos) pumpade automaatset öörežiimi, siis peaks pump olema pealevoolul, aga muul juhul ei sisulist vahet.
Ringluspump režiimil 1 võib erinevates süsteemides tekitada väga erinevat läbivoolu, oleneb kõik konkreetse maja torustikust radiaatoritest ja muude seadmetest millest vesi läbi käib, selle põhjal ei saa midagi öelda.
Kui võrreldes algsega on muudetud maja soojustust, aknaid jms ning radiaatorid on samad, siis ilmselt enam ei ole ka radiaatorite suurused päris optimaalsed. See ei tähenda kohe seda, et neid peaks hakkama väiksemate vastu vahetama.

Rostfrei kirjutas:Tubli, mina panustan kasutegurile.

Kas sa pead silmas seda, et 2-kordne pelletikulu on tingitud kehvast katlast? Või mida sa mõtlesid?

Nii kehvasti töötavat katelt oleks rakse leida, mille kasutegur oleks pool nö. normaalsest.
Mina panustan maja soojuskadudele.

keemik kirjutas:Kui sain oigesti aru, siis sein peaks sul olema umbes 0.55 U arv. Kolmekordne klaaspakett tuleb vist samasse kanti?

Kuna ma ise U-arvu arvutada ei oska, siis jään vastuse võlgu. Samas arvestades silikaadi soojusjuhtivuseks (http://www.silikaat.ee/tooted/silikaatt ... ttellised/) λ=0,7….0,8 W/mK, siis kasutada kalkulaatoris (http://www.aeroc.ee/index.php?page=1044 ... alkulaator) betoon õõneplokki, mille soojusjuhtivus on 1,3, siis midagi sellist see U-arv olema peaks.

Vaadates Aeroci lehelt soojakadude sõltuvus välisseina soojatakistusest R ja soojajuhtivuse U väärtustest (http://www.aeroc.ee/user_upload/soojaka ... ustest.jpg), siis soojakaod seinte kaudu on ca 12-13 kWh/m2a. Ja noh arvestades seda, et majal on loomulik ventilatsioon, mille 4 vent lõõri kahes korstnas viivad majast üksjagu sooja välja ka, siis (loomuliku ventilatsiooniga soojuskadu 31%), siis üksjagu sooja läheb majast välja.

Midagi siin ei klapi. Kolmekordse klaaspaketi U-arv jääb tavaliselt 0,7-1,4 vahele. Kui nüüd hinnanguliselt minu maja seina U-arv on 0,5-0,6, siis mismoodi on maja sein seest poolt 4-5 kraadi külmem kui aknaklaas?