Maasoojuspumba valik?

[Adlolf]

Tere.
Kas lülitasid "Domestic hot water" välja?

[enrico-]

Tere.
Kas lülitasid "Domestic hot water" välja?

Mul ta küll Eesti keeles, kuid jah. Sooja tarbevee lülitasin ka menüüst välja - tehnik käis ja näitas ette.

[madis64]

Räägi siis rahvale ka, kus kohas see leke sul tegelikkuses oli, et see seadme 10 aastase garantii alla ei käi.

Teistel võib seda teavet vaja minna kui pumpa valitakse.

[enrico-]

Leke on vee soojendus paagis. Garantiid anti 10 aastat pumbale ja 2 aastat tööle ja seadmetele. Maasoojuspump kestis ilma vigadeta nõks üle 2-e aasta.
Kui ma nüüd hästi aru sain, siis seal on u. 20L paak, mis soendab radiaatorite vett ja selle sees spiraal, mida läbib tarbevesi. Ja spiraal hakkas lekkima tarbevett sinna paaki, mille tagajärjel tõusis rõhk radiaatorites 3,3 Par-ni. Nüüd sulgesime tarbevee, ning radiaatorite süsteemi rõhk püsib õigel tasemel, kuid nüüd ilmnes anduri T5 viga, millega ka tegelikult kogu saaga 1,5 aastat tagasi algas. Kogu aeg toodi ettekäändeks kõrget rõhku, saadeti mingid osad saksamaale kontrolli jne. Nüüd täna rääkisin tehnikuga, tema ütles, et pean kontoriga ühendust võtma. Kontorisse saatsin meili ja jään vastust ootama...

Aga juba paistab, et see 3360€ remont, mis pidi kõik korda tegema poleks endiselt meie probleeme maaküttega lõpetanud...
Muidugi müügimees rääkis kogu aeg 10 aastasest garantiist ja allkirju võeti ka kõige ebasobivamal hetkel siuh-säuh ja nii nüüd hiljem pabereid lugedes selgus, et garantii 10 aastat on ainult maakütte tsirkulatsiooni kompressorile.
Jutu järgi pidi nagu olema kogu katlale vms. Aga no allkirjastajaks ka seniilne vanamees ja nii need asjad läksid. Nüüd tasub vaid loota, et tema elupäevade lõpuni suudaks see maaküte maja soendada.

Tasuvusajaks lubati tookord vist 20 aastat. Reaalselt kujuneb selleks siiski 30 aastat kui süsteemi hooldama ja remontima ei peaks, kuid paistab, et meil ei tasugi ta ennast kunagi ära. Oleks võinud diislit edasi põletada.
Soetusmaksumus 9000€ + hooldused tänaseni paarsada eurot + siis nüüd masina täielikuks toimimiseks vajalik remont 3360€: Ei näe mina seda tasuvusaega kuskilt tulemas.

Pikk jutt: S*tt jutt. Kui raha palju, siis pange see maaküte. Kui toimib, siis on hea pensionisammas, kui ei toimi, siis pinnuks silmas. Vaillanti ei soovita


Muidugi brosüüril oli kirjas:
Miks just vaillant? Aga sellepärast, et pakume 10-aastase garantiiga taastuvenergial põhinevat küttetehnikat.

[arno14]

Tere,


Olen parajasti ka soojuspumba valikul, ning lugedes viimast komentaari maasoojuspumba "järelhooldusest" ja töökindlusest läheb meel mõrudaks, et kas ta siis on näiteks 25 aasta lõikes siis kõige tasuvam ja odavam soojusenergia tootja. Olen jätkuvalt maasojuspumba usku, kuid kas ehk keegi oskab rääkida milline maasoojuspump on kõige tääkindlam. Kui ajada taga kõige paremaid COP´e ja pärast kulutada raha kõvasti soojuspumba remondile, et ehk kõige parema COPiga soojuspum ei olegi kõige parem, töökindlam ja pikkas perspektiivis odavam valik?

Peale viimase komentaari lugemist hakkasin pelleteid guugeldama

[enrico-]

Praegu paneksin isegi pigem pelleti. Samas usun, et täpselt läbimõeldud ja läbi arvutatud, ning õigesti paigaldatud maakütte süsteem toimib hästi.
Meil tehti natuke üle piix. Ei olnud vajalikke arvutusi. Pandi lihtsalt toru 600m maasse. Alguses taheti 70cm peale panna. Lõpuks sai vist 100-120cm peale. Küttesüsteemi ei muudetud, vaid lisati lihtsalt uus katel juurde (kütame endiselt ka pööningut). Seadmed jms valiti lihtsalt ruutmeetrite järgi... Tegelt võiks ju vaadelda ka maja eelnevaid soojakulusi jms. Maja pole kuigi hästi soojustatud...
Keegi oskab äkki siit ka midagi välja lugeda?

[Coolhouse]

Meil on turumajandus. See tähendab et kui pead mingit kütteliiki kalliks siis võid valida mõne teise variandi, näiteks kütta otse elektriga. Seega on enamikul tarbijatest olemas variant B. Seda teab ka kütte müüja. Kui võtad nüüd gaasi hinna või vedelkütuse või ka pelleti siis on viimaste aastate ja aastakümnete jooksul kõikide kütuste hinnad tõusnud.
Kui Sa võtad nüüd soojuspumba siis tema tarbimise kulu on mingi osa elektri hinnast kuid see on kordades väiksem, mitte ligilähedane elektri hinnale, nagu teistel kütustel. Seega jääbki soojuspump alati kõige soodsamaks küttevõimaluseks.

Mis puutub eelpool esitatud soojuspumba rikkesse siis on ka sellel juhul tegemist turumajandusega sest müüja küsib 20l paagi eest milles on vasktoru spiraal liiga palju ja ostja keeldub ostmast. Kui natuke mõelda siis leiab kindlasti palju soodsama lahenduse või ehk piisaks jootekohtade parandamisest sest vaevalt vasktoru paari aastaga läbi on.

COP ja tulenevalt ka SCOP sõltub ikkagi konkreetsest insenerilahendusest, mitte reklaamist. Igal soojuspumbal on antud andmed erinevatel tingimustel (küttevee temp, tarbimine...) seega ei saa kuidagi üks väljavalitud näitaja iseloomustada kogu paigaldatud küttesüsteemi või siis tõestada mingit väidet üksikult üldisele nagu eelpool esitatud katkise vasktoruga.

[Kalvis]

Soojuspumbal on rohkem liikuvaid osi, samuti toodavad tootjad neid veel liiga väikepartiidena, mistõttu on palju lastehaiguseid - valed mõõdud või komponentide sobitus, liiga palju käsitööst tingitud praaki. Nüüd ühe seadme rikkest ei tasu veel kohe järeldust teha, et kõik müüdavad seadmed on praakseadmed. Vaeseke puhul muidugi tõmbas müügimees oma libekeelse jutuga ostja vahele justkui tervikul oleks ühe ainsa seadme garantii - sellist pettusvõtet kasutatakse igal pool ja igasugustele seadmetele. Minu arust küsiti remondi eest ulme hinda, see tuleneb monopoolsest turust - iga seadmete varuosasi toodab vaid üks firma ja selle firma juppe toob maale seesama müüja, mistõttu oledki kahvlis - nutad ja maksad või pead ilma hakkama saama. Võibolla tuleks siit teha järeldus, et osta neid mudeleid, mida müüb vähemalt mitu müüjat ja mida ostetakse eesti kohta suht rohkem ja ära osta kõige kallimaid ega haruldasemaid mudeleid. Siis on hooldust võimalik ka mitmest kohast tellida ja loodetavasti kirvest selga ei lööda.
Kuigi pelletiseadmed on vähem liikuvamate osadega siis lähevad need ka rikki, samuti katla puhastamise, tuhaärastamise ja muud probleemid. Pole seal vallas midagi nii roosilist.

[Adlolf]

Tere.

Keegi oskab äkki siit ka midagi välja lugeda?

Vaata lk. 83 http://www.vaillant.ee/stepone2/data/do ... 171_ba.pdf
Graafiku vertikaali samm on 850 kWh.

[Külaline]

Soojuspumbal on rohkem liikuvaid osi, samuti toodavad tootjad neid veel liiga väikepartiidena, mistõttu on palju lastehaiguseid - valed mõõdud või komponentide sobitus, liiga palju käsitööst tingitud praaki. Nüüd ühe seadme rikkest ei tasu veel kohe järeldust teha, et kõik müüdavad seadmed on praakseadmed. Vaeseke puhul muidugi tõmbas müügimees oma libekeelse jutuga ostja vahele justkui tervikul oleks ühe ainsa seadme garantii - sellist pettusvõtet kasutatakse igal pool ja igasugustele seadmetele. Minu arust küsiti remondi eest ulme hinda, see tuleneb monopoolsest turust - iga seadmete varuosasi toodab vaid üks firma ja selle firma juppe toob maale seesama müüja, mistõttu oledki kahvlis - nutad ja maksad või pead ilma hakkama saama. Võibolla tuleks siit teha järeldus, et osta neid mudeleid, mida müüb vähemalt mitu müüjat ja mida ostetakse eesti kohta suht rohkem ja ära osta kõige kallimaid ega haruldasemaid mudeleid. Siis on hooldust võimalik ka mitmest kohast tellida ja loodetavasti kirvest selga ei lööda.
Kuigi pelletiseadmed on vähem liikuvamate osadega siis lähevad need ka rikki, samuti katla puhastamise, tuhaärastamise ja muud probleemid. Pole seal vallas midagi nii roosilist.

Eks ta nii ole, kui paned väikeautoga vagunijagu kivisütt vedama siis lõpeb see auto ka ruttu ära.

Guugeldasin just interneti avarustes kütteliikide võrdlusi ja avastasin enda jaoks, et kui jätta välja hooldus ja "järelteenidus" kulud välja siis puhtalt soetamismaksumuse järgi teeniks maasoojuspump ennast tasa võrreldes pelletiga ca 20-25 aastaga. Kui lisada siia kurba tõsiasja, et soojuspumpasid soetatakse suuremalt jaolt pangalaenuga(uusehitised) siis see pikeneb veelgi. Aga ma ei tea jah pelleti hooludse hindadest midagi, aga igatahes läks põnevaks, varem välistasin küll igasugu alternatiivi enda jaoks Hakkan uurima

[madis64]

Guugeldasin just interneti avarustes kütteliikide võrdlusi ja avastasin enda jaoks, et kui jätta välja hooldus ja "järelteenidus" kulud välja siis puhtalt soetamismaksumuse järgi teeniks maasoojuspump ennast tasa võrreldes pelletiga ca 20-25 aastaga. Kui lisada siia kurba tõsiasja, et soojuspumpasid soetatakse suuremalt jaolt pangalaenuga(uusehitised) siis see pikeneb veelgi.

Mugavus maksab, leidub inimesi enam kui üks, kes ei soovi kogu elu katelt kütta.

Pelletikatla asemel vaataksin ma küll piisavalt suure (et oleks, mida suvel võrku müüa) päikeseelektripaneeli ja otseelektriga vesikütte (põrandaküte, radiaatorid vms) kombinatsiooni poole.

Et kui õhksoojuspumba ja ahju kooslus välistatud on.

[Emv]

Mugavus maksab, leidub inimesi enam kui üks, kes ei soovi kogu elu katelt kütta.

Pelletikatla asemel vaataksin ma küll piisavalt suure (et oleks, mida suvel võrku müüa) päikeseelektripaneeli ja otseelektriga vesikütte (põrandaküte, radiaatorid vms) kombinatsiooni poole.

Et kui õhksoojuspumba ja ahju kooslus välistatud on.

Oskad sa mõne näite sellest päitesepaneelist tuua? Arvestades nende tootlikust meie kõige kõrgemal kütteperioodil (ala nov-veebruar), siis ma küll ei kujuta ette, palju neid paneele peaks olema.

[madis64]

Oskad sa mõne näite sellest päitesepaneelist tuua? Arvestades nende tootlikust meie kõige kõrgemal kütteperioodil (ala nov-veebruar), siis ma küll ei kujuta ette, palju neid paneele peaks olema.

Selle kohta on ju omaette teemad siin foorumis, meedias artiklid, veebis toodetud kilovatt-tundide graafikud jne jne - mis näiteid siin teemas ikka tooma hakata

[rokikas]

Arvestades nende tootlikust meie kõige kõrgemal kütteperioodil (ala nov-veebruar), siis ma küll ei kujuta ette, palju neid paneele peaks olema.

Jutt ei käi ainult nende najal elamisest vaid kogu aasta "tuludest kuludest"!

Pelletikatla asemel vaataksin ma küll piisavalt suure (et oleks, mida suvel võrku müüa) päikeseelektripaneeli ja otseelektriga vesikütte (põrandaküte, radiaatorid vms) kombinatsiooni poole.

[Emv]

Arvestades nende tootlikust meie kõige kõrgemal kütteperioodil (ala nov-veebruar), siis ma küll ei kujuta ette, palju neid paneele peaks olema.

Jutt ei käi ainult nende najal elamisest vaid kogu aasta "tuludest kuludest"!

Pelletikatla asemel vaataksin ma küll piisavalt suure (et oleks, mida suvel võrku müüa) päikeseelektripaneeli ja otseelektriga vesikütte (põrandaküte, radiaatorid vms) kombinatsiooni poole.

Selles mõttes, et seda pole mõtet küttesüsteemiks nimetada. Need oleks ju eraldi asjad - üks: elektriline põrandaküte. Teine: päikesepaneelid, mis peaks suvel eeldatavalt siis oma soetamiskulud+ veel küttesüsteemi arved tasa tegema. Sest kütteperioodi ajal ei tooda need paneelid suht-koht midagi. (reaalselt, mitte tabelites kuskil hispaanias mõõtmiste järgi).

[madis64]

Selles mõttes, et seda pole mõtet küttesüsteemiks nimetada. Need oleks ju eraldi asjad - üks: elektriline põrandaküte. Teine: päikesepaneelid, mis peaks suvel eeldatavalt siis oma soetamiskulud+ veel küttesüsteemi arved tasa tegema.

Miks ei või maja selle kütmiseks vajaliku energiaga (selle rahalise ekvivalendi kaudu) tagavat terviklikku ja eesmärgipäraselt rajatud seadmekompleksi küttesüsteemiks nimetada?

[Külaline]

Miks ei või maja selle kütmiseks vajaliku energiaga (selle rahalise ekvivalendi kaudu) tagavat terviklikku ja eesmärgipäraselt rajatud seadmekompleksi küttesüsteemiks nimetada?

Sest need oleks eraldiseisvad ja üksteisest paljuski sõltumatud (kütteperioodil ei piisa päikseenergiast , et küttesüsteemi töös hoida ja küttesüsteemil pole energiata midagi teha ja ei erista energiat mida tarbib (doteeritud, roheline, sinine, must jne) süsteemid. Üks oleks energia tootmise süsteem ja teine oleks küttesüsteem (energia kulutamise süsteem). Ühe tulu doteeriks teise kulu. Mõte pole halb, aga suhteliselt keerukas tavalisele inimesele mõista ja see kulu/tulu suhe endale selgeks teha lisaks eeldab seda, et süsteem tuleks käivitamiseks kas doteerida või oodata käivitamisega kuni üks on suutnud piisavalt tulu tekitada, et oleks võimalik katta kulsuid.

Selle süsteemi selgeks tegemiseks, paigaldusvõimalikkuse selgitamiseks jne peaks juba mingi arvestatava summa raha kulutama ja ka peale teoreetilisi arvutusi ei saa kindel olla süsteemi reaalses kasuteguris. Olulisem aspekt selle süsteemi juures on vast see, et sellise süsteemi tulu tootmine ei sõltu süsteemi omanikust vaid poliitilisest tahtest ja võrguettevõtte valmidusest selliselt toodetud energia eest midagi maksta . Investeeringuperioodi tasuvusse jõudmiseks vajaliku perioodi jooksul võib vabalt juhtuda, et poliitiline tahe ja energiaettevõtte suva võib muutuda ja investeeringut mõjutada.

[Külaline]

Aga milleks sulle siis vesielektriküte? See ju kah asi, mis võib rikki minna, torud lõhki külmuda..?

Kindlasti on olemas sul juba pliit või tavaahi?

Sinna kõrvale ehitad suuremat sorti päikesepargi, elekter jookseb võrku, võrguettevõte kannab sulle raha pangaarvele..
Puuduv vahelüli on sularahaautomaat - sealt võtad raha välja (NB! sobivam on väikestes kupüürides) ja siis ajad need kupüürid ahju...?

[Külaline]

Ütleme, et maja vajab kütte ja sooja tarbevee jaoks umbes 15 000 kWh aastas.
Jämedalt arvutades maksab selline elektrienergiakogus täna keskmiselt 1800 €.
Sellise süsteemi nimivõimsus Eesti oludes oleks vast kah nii 16 kWp.
Selle valmisehitamishind täna on vast 1€/Wp + km.

Ehk sul on vaja 19-20 000 €.

Arvestades paneelide keskmiseks kasuteguriks 15%, on 16 kW paneelide pindala 110-120 ruutmeetrit.

Võib-olla oleks mõistlik paar PV paneeli paigaldamata jätta ja asendada need soojaveepaneelidega? Keegi siin äsja kirjutas, et sai miski ligi 4000 kWh aastas?

[madis64]

Ehk sul on vaja 19-20 000

Ei erine ju niipalju korraliku maasoojuspumbaga süsteemi rajamismaksumusest, et tuleks hindamisfaasis prügikasti saata

Samas puuduvad liikuvad osad, keeruline juhtelektroonika ja vajadus lekkiva spiraaltoru eest 3 keuri maksta.

Magava kassi suhu hiir ei jookse ning vanasti teadis iga õpilasmalevlane, kui mitu jäätist ta oma suvise teenistuse eest hiljem osta saab.

[rokikas]

Arvestades nende tootlikust meie kõige kõrgemal kütteperioodil (ala nov-veebruar), siis ma küll ei kujuta ette, palju neid paneele peaks olema.

Jutt ei käi ainult nende najal elamisest vaid kogu aasta "tuludest kuludest"!

Pelletikatla asemel vaataksin ma küll piisavalt suure (et oleks, mida suvel võrku müüa) päikeseelektripaneeli ja otseelektriga vesikütte (põrandaküte, radiaatorid vms) kombinatsiooni poole.

Selles mõttes, et seda pole mõtet küttesüsteemiks nimetada. Need oleks ju eraldi asjad - üks: elektriline põrandaküte. Teine: päikesepaneelid, mis peaks suvel eeldatavalt siis oma soetamiskulud+ veel küttesüsteemi arved tasa tegema.

Kas ahjukütte korral on suvine puude saagimine, lõhkumine ja puukuuri riita ladumine üks selle küttesüsteemiga koos käivaid osasid või lihtsalt sportlik ettevõtmine?
Kui ma suvel elektrit võrku "riita laon" ja talvel seda tarbin siis .... mille poolest erineb see puudest.

Konkreetse PV süsteemi hind ja seeläbi tasuvuse teada saamine on omaette matemaatikat, mitte emotsioone, nõudev ettevõtmine.

[Emv]

Selles mõttes, et seda pole mõtet küttesüsteemiks nimetada. Need oleks ju eraldi asjad - üks: elektriline põrandaküte. Teine: päikesepaneelid, mis peaks suvel eeldatavalt siis oma soetamiskulud+ veel küttesüsteemi arved tasa tegema.

Miks ei või maja selle kütmiseks vajaliku energiaga (selle rahalise ekvivalendi kaudu) tagavat terviklikku ja eesmärgipäraselt rajatud seadmekompleksi küttesüsteemiks nimetada?

No siis võiks ka tööl käimist (selle rahalise ekvivalendi kaudu) küttesüsteemi osaks nimetada. Elektriarve tuleb ju maksta.

Oleks sa laeks talve jagu akusid oma päikesesüsteemiga, ei teeks ma suud lahti, aga pragu on ikka täiesti erinevad süsteemid (millest üks küll, ütleme 10% ulatuses teisele kasu tooks).
Päikesepaneelidel on raskusi isegi enda ära tasumisega, kui kogu toodang võrku müüa. Ma kahtlen sügavalt, et küttesüsteemist lisanduv miinusmärk süsteemi terviklikkusele kasu tooks.

[arno14]

Teema hakkab ära kiskuma

Kas keegi soojuspumpade hooldaja võiks näiteks loetleda üles töökindlaid maasoojuspumpasid. Siin on valdavalt mainitud Nibet ja Thermiat nende tehniliste andmete eest, aga töökindluses vaatenurgast oskaks midagi mainida, millised maasoojuspumbad on töökindlad?

[rokikas]

Oleks sa laeks talve jagu akusid oma päikesesüsteemiga, ei teeks ma suud lahti, aga pragu on ikka täiesti erinevad süsteemid (millest üks küll, ütleme 10% ulatuses teisele kasu tooks).
Päikesepaneelidel on raskusi isegi enda ära tasumisega, kui kogu toodang võrku müüa. Ma kahtlen sügavalt, et küttesüsteemist lisanduv miinusmärk süsteemi terviklikkusele kasu tooks.

Kui sa talvel ostad võrgust elektrit maja kütmiseks 1000 € eest ja suvel müüd oma paneelide toodetud elektrit võrku 1000 € eest siis kui suur on su rahaline küttekulu?

[Külaline]

......
Kui sa talvel ostad võrgust elektrit maja kütmiseks 1000 € eest ja suvel müüd oma paneelide toodetud elektrit võrku 1000 € eest siis kui suur on su rahaline küttekulu?

rahaline küttekulu on 1000 €.

või ma siis ütlen, et mul on küte tasuta juba täna käes, sest oma palga eest maksan ma küttearveid....

Mõttetu on PV jaamas toodetud elektrit, mis peaks olema justkui energia universaalseim esinemisvorm, raisata ära lihtsa soojendamise peale....

Probleemi ajab teravaks maasoojuspumpade suht kõrge hind... erinevalt näiteks õhk-õhk soojuspumpadest .

Siin foorumis on samuti kuulda olnud vahel õ/õ pumpade baasil ehitatud õ/vesi pumpadest-
?
Kas ei tasuks teha miskit suuremat akupaaki, mida toidaks siis kasvõi mitu õhk-õhkpumba välisosa.... ? Mitu selleks, et süsteem poleks maas kui üks neist rikki läheks. Ja suur paak selleks, et saaks madala temperatuuriga hakkama, ja kalli elektri momendil paneks pumbad seisma - (meil nüüd ju tunniarvestus..)
Kui nii nihverdaks elektrihinna näit 10 sendi peale, ja SCOP tuleks kolm, siis oleks soe käes hinnaga 3,33 senti kWh, ehk eelpoolmainitud 15 000 kWh aastane kütte ja sooja vee kulu aastas oleks 500 € ?